3-3-1-15-07

Riigikohtunike Jüri Ilvesti, Ott Järvesaare, Lea Kivi, Eerik Kergandbergi ja Hannes Kirise eriarvamus Riigikohtu Üldkogu otsusele kohtuasjas 3-3-1-15-07

1. Eriarvamus on ajendatud mittenõustumisest Üldkogu otsuses (edasiselt - otsus) esitatud AVVKHS § 4 lg 3 tõlgendusega ja otsuse p 31 teisest lõigust vältimatult lähtuva mõttekäiguga, et AVVKHS kohaldamiseks vajalikud faktilised asjaolud tuleb liigitada enam- ja vähemväärtuslikeks. Enamväärtuslikud kajastavad otsuse kohaselt AVVKHS mõttes alusetu vabaduse võtmisega seonduvat (käesoleva kohtuasja puhul vahi all viibitud päevade arvu), vähemväärtuslikud aga AVVKHS mõttes alusetu vabaduse võtmise eest kahju hüvitamist välistavaid asjaolusid (käesoleva kohtuasja puhul kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist vahistamise alusena). Otsusest nähtub selge arusaam, et enamväärtuslike asjaolude tuvastamiseks peab olema tunduvalt enam võimalusi kui vähemväärtuslike asjaolude tuvastamiseks. Just sellise - faktilisi asjaolusid astendava arusaamaga ongi raske nõustuda.
2. Käesolevas asjas on Üldkogu poole pöördutud põhiseaduslikkuse kontrolli eesmärgil. Põhimõtteliselt võib diskuteerida selle üle, kas õigeksmõistetule saab ja tohib teha etteheiteid seoses kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise või eneserõõnaga. Kuid Üldkogu ei ole ju AVVKHS mingit vastuolu põhiseadusega sedastanud. Seega tuleb täiel määral aktsepteerida seadusandja mõtet ja selle mõtte väga selget kajastust AVVKHS §-s 1, mille kohaselt on selle seaduse kohaldamiseks eranditult kõigil juhtudel oluline tuvastada kahte ja täiesti võrdset liiki faktilised asjaolud: need, mis kajastavad isikult AVVKHS mõttes alusetult vabaduse võtmist ja selle kestust (AVVKHS § 1 lg 1 p-d 1-7), kui ka need, millest lähtuvalt tuleb jätta sellisele isikule kahju hüvitamata (AVVKHS § 1 lg 3). Õige on otsuse punkti 8 esimene lause: "alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine on välistatud AVVKHS § 1 lõikes 3 sätestatud juhtudel".
3. Loogiliselt ainuvõimalik on lähtuda viimatimärgitust ka AVVKHS § 4 lg 3 teise lause tõlgendamisel. See lause kõlab järgmiselt: "kui avaldusele lisatud otsuses või määruses ei ole näidatud päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud, taotleb Rahandusministeerium vastavalt kohtult või ametiisikult nende päevade arvu kindlaksmääramist." Isegi juhul, kui Rahandusministeerium tõepoolest eitab muid õiguse tõlgendamise viise peale grammatilise ja pöördub üldkohtu poole otsesõnu vaid "päevade arvu kindlaksmääramiseks, millal isikult oli alusetult vabadus võetud", ei tohi üldkohus eirata AVVKHS § 4 lg 3 teise lause süstemaatilise tõlgendamise kohustust, rikkuda AVVKHS § 1 lõikes 3 sätestatut ja jätta määrusesse märkimata kahju hüvitamist välistavaid asjaolusid.
4. Otsuse punkt 35 teises lõigus on üldkogu igati põhjendatult märkinud, et Rahandusministeeriumi pädevus AVVKHS kohaldamisel piirdub vaid dokumentide õigsuse kontrollimisega. Otsuse punkt 42 teises lõigus ja punkt 43 teises lõigus aga välistatakse halduskohtute pädevus tuvastada AVVKHS kohaldamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. See tähendab, et eranditult kõigil AVVKHS kohaldamise juhtudel - nii alusetu vabaduse võtmise eest kahju hüvitamise kui ka sellest keeldumise otsust tehes saab lähtuda üksnes üldkohtu menetlusdokumendis - kas kohtuotsuses või kohtumääruses sedastatust, mitte aga "kohtuasja materjalidest" , nagu seda on tehtud otsuse punktis
6. Kokkuvõtvalt leiame, et AVVKHS kohaldamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid saab eranditult kõigil juhtudel tuvastada vaid üldkohus kriminaalmenetluse reeglistikust lähtuvalt ja nende asjaolude tuvastamine halduskohtumenetluse reeglite järgi ei saa olla isegi mitte Riigikohtu Üldkogu pädevuses. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris