) § 429 lg 1 järgi kuni kohtuotsuse jõustumiseni hagist loobuda, kuid sellest sättest ei tulene, milline kohtuaste otsustab loobumise vastuvõtmise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise. Osundatud sätte eesmärgiks on sätestada tähtaeg, milleni hageja saab hagist loobumisega menetluse lõpetada, st sätestada, et pärast kohtuotsuse jõustumist ei saa hagist loobumisega menetlust lõpetada. Kuna ringkonnakohus tegi selles tsiviilasjas otsuse, on apellatsioonimenetlus
Pärast apellatsioonimenetluse lõppu ei saa ringkonnakohus
lg 1 järgi asja sisu kohta lahendit teha, mh otsustada hagist loobumise küsimust ega lõpetada tsiviilasja menetlust.
p-st 3 tuleneb, et tsiviilasjas menetluse lõpetamise eelduseks on ringkonnakohtu otsuse tühistamine. See on üksnes Riigikohtu pädevuses.
lg 2 p 1 järgi jõustub ringkonnakohtu otsus muu hulgas siis, kui otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata. Sellest sättest ei ole tehtud erandit juhuks, mil pärast otsuse tegemist esitatakse hagist loobumise ja menetluse lõpetamise taotlus, nagu see
Osundatud sätetest tuleneb, et kui hageja soovib hagist loobuda pärast apellatsioonikohtu otsuse tegemist, saab selle vastuvõtmise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise üle otsustada Riigikohus eeldusel, et ringkonnakohtu otsuse peale esitatakse kassatsioonkaebus. Kuna määruse peale edasikaebamise õigust ei ole menetlusseadustikus ette nähtud ja määrus ei takista ka asja edasist menetlust, siis kooskõlas
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus vääralt, et tehtud määrus ei ole edasi kaevatav. Kuna määrus takistab asja edasist menetlust, saab selle peale
Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja esitas avalduse
lg 1 näeb ette võimaluse loobuda hagist kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis on kohus, kelle menetluses on tsiviilasi kuni otsuse jõustumiseni, pädev vastu võtma hagist loobumist ning lõpetama asjas menetluse. Ringkonnakohtu käsitlus, mille kohaselt saab pärast kohtuotsuse tegemist loobuda hagist üksnes siis, kui hageja esitab kassatsioonkaebuse, on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega ja piirab menetlusosaliste õigusi. 7. Hageja pidas kirjalikus vastuses määruskaebust õigeks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu
ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada ja asi tuleb
lg 3 alusel saata samale ringkonnakohtule hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise otsustamiseks. 9. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna määruse peale edasikaebamise õigust ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud ja määrus ei takista asja edasist menetlust, ei saa määrust
lg 1 järgi edasi kaevata.
lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Praeguses asjas esitas hageja ringkonnakohtule hagist loobumise ja asjas menetluse lõpetamise avalduse pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist. Ringkonnakohus keeldus hageja avaldust vastu võtmast ja tagastas selle määrusega. Kolleegiumi arvates ei takista ringkonnakohtu määrus, millega tagastati hagist loobumise avaldus, iseenesest asja edasist menetlust. Siiski on seadusega lubatud sellise määruse peale esitada määruskaebus.
lg 2 järgi võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi, esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määrust, millega tagastati hagist loobumise avaldus, saab pidada
lg-s 2 nimetatud määruseks, sest ringkonnakohus tegi sisuliselt määruse, millega ei võtnud hagist loobumist vastu ja jättis menetluse lõpetamata. Seega on hagejal
10. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et pärast hagi lahendava otsuse tegemist ei saa ringkonnakohus hagist loobumise üle otsustada ega tsiviilasja menetlust lõpetada. Õige ei ole ka ringkonnakohtu käsitlus, mille kohaselt saab hageja pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist loobuda hagist üksnes siis, kui ta esitab otsuse peale kassatsioonkaebuse, sest hagist loobumise vastuvõtmise ja asja menetluse lõpetamise üle saab otsustada üksnes Riigikohus. 11.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta
Sel juhul asja menetlus jätkub. Viidatud sätetest tuleneb, et hagejal on õigus loobuda hagist kuni hagi kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Kohtuotsus jõustub
lg 1 järgi siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Ringkonnakohtu otsus jõustub
lg 2 p-de 1 ja 2 järgi eelkõige siis, kui otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata või kui otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse või see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kassatsioonimenetlus lõpetatakse. Kassatsioonkaebuse võib
lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui ringkonnakohtu otsust ei kaevata kassatsiooni korras edasi, jõustub see 30 päeva pärast otsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Vähemalt selle ajani on ka hagejal
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole täpsustatud, kas pärast hagi lahendava kohtuotsuse tegemist on hagist loobumise vastuvõtmise üle pädev otsustama lahendi teinud kohus või kõrgema astme kohus. Seega puudub kehtivas õiguses otsene regulatsioon selle kohta, millise kohtu poole peab hageja pöörduma, kui ta soovib pärast lahendi tegemist hagist loobuda. Asja menetlemisel peab kohus
Sama paragrahvi teise lõike järgi kohaldab kohus menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Kui vaieldavale suhtele lähedast suhet reguleeriv seadusesäte samuti puudub, lähtub kohus
Isiku põhiõigusi ja -vabadusi võib seejuures piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud, milline kohus on pärast hagi lahendava otsuse tegemist pädev hagist loobumise vastuvõtmise üle otsustama, ja puudub ka sellele õigussuhtele lähedast suhet reguleeriv menetlusseaduse säte, tuleb kolleegiumi arvates lähtuda selle küsimuse lahendamisel
Muu hulgas saab lähtuda
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandest, milleks on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, et tagada asja õiglane lahendamine. Ringkonnakohtu käsitlus, et hagist saab pärast hagi lahendava otsuse tegemist loobuda üksnes siis, kui hageja esitab kassatsioonkaebuse, ei vasta
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandele. Kolleegiumi arvates piirab selline käsitlus hageja õigust loobuda hagist pärast kohtuotsuse tegemist juhul, kui hagejal puudub
§-s 668 sätestatud kassatsiooni korras edasikaebamise õigus. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse üksnes
lg 3 pdes 1�3 sätestatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise aluste olemasolul. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et Riigikohus saab võtta kassatsioonkaebuse menetlusse põhjusel, et hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Samuti ei taga ringkonnakohtu käsitlus seda, et hagist loobumine saaks otsustatud mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, sest lisaks hagist loobumise vastuvõtmise otsustamisele tuleks Riigikohtul lahendada esmalt kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimus ning hagist loobumine ei oleks võimalik ilma täiendavate, hagist loobumiseks mittevajalike kohtukuludeta. 13. Kolleegiumi arvates ei takista hagi lahendanud kohtul hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamist ka asjaolu, et kohus on hagi lahendava otsuse juba teinud ja menetlus selles kohtuastmes lõppenud.
lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse asjas otsust tegemata muu hulgas juhul, kui hageja on hagist loobunud.
Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta
Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et ringkonnakohtu menetlus lõpeb
Õige on ka see, et
lg 1 kohaselt ei saa otsuse teinud kohus pärast otsuse avalikult teatavakstegemist seda tühistada ega muuta. Ringkonnakohtul on aga tähelepanuta jäänud, et
pealkirjast tulenevalt käib eelnimetatud keeld kohtuotsuses vigade parandamise kohta. Ringkonnakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust saab
mõttest tulenevalt kontrollida üksnes Riigikohus kassatsioonkaebuse esitamise korral ning Riigikohtul on
Hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamine ning selle tõttu asjas tehtud lahendi tühistamine ei ole ringkonnakohtu otsuse kontrollimine ega kohtuotsuses vigade parandamine. Hagist loobumise vastuvõtmisel lõpetab kohus menetluse ja tühistab asjas varem tehtud lahendid hagi sisuliselt lahendamata. Seega ei ole hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamine ning selle tõttu asjas tehtud kohtulahendi tühistamine lahendi teinud kohtu poolt vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete, eesmärgi ega mõttega. Eeltoodud põhjusel leiab kolleegium, et pärast asja sisulist lahendamist saab asja lahendanud kohus ise otsustada hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle ning vajadusel hagi lahendava(d) otsuse(d) tühistada. 14. Kuna kolleegium rahuldab määruskaebuse, tuleb
Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.