3-3-1-92-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-92-07

1. veebruar 2008 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Rene Vainiku kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määrus haldusasjas nr 3-07-1551 Rene Vainiku määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Rene Vainiku määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
4. oktoobri
5. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a määrus haldusasjas nr 3-07-
8. Vabastada Rene Vainik riigilõivu tasumisest halduskohtule kaebuse esitamisel haldusasjas nr 307-
9. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Vastavalt Harju Maakohtu
11. septembri
12. a määrusele kriminaalasjas nr 06730000233 vahistati Murru Vanglas kinnipeetavana karistust kandnud Rene Vainik kahtlustatuna kuriteole kaasaaitamises. Seejärel viibis R. Vainik erinevates kinnipidamisasutustes, sealhulgas ka Tallinna Vanglas. Murru Vangla direktor karistas
13. detsembri
14. a käskkirjaga nr 1410-dm R. Vainikut kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks. Karistus pöörati täitmisele Tallinna Vanglas
15. augustil
17. R. Vainik esitas Tallinna Halduskohtule
18. augustil 2007 kaebuse, milles palus tunnistada tema kartserisse paigutamine õigusvastaseks. Kaebuse kohaselt määrati distsiplinaarkaristus ajal, mil isik oli vahistatu staatuses. Kaebaja arvates oli lubamatu karistus täitmisele pööramine 7 kuud pärast selle määramist, kuna vangistusseaduse (VangS) § 101 lg 3 kohaselt ei täideta vahistatule määratud distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul arvates karistuse määramisest. Koos kaebusega esitas R. Vainik taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
19. Tallinna Halduskohtu
20. oktoobri
21. a määrusega haldusasjas nr 3-07-1551 jäeti riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata ja kaebajale anti 10 päeva määruse jõustumisest 80 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja maksejõuetus tõendatud. Tallinna Vangla koostatud isikuarve väljavõtte alusel leidis kohus, et
22. augustil 2007 laekus kaebaja isikuarvele 80 krooni, millest 36 krooni kulutas kaebaja vangla kaupluses. Samuti tasus kaebaja vanglale koopiate tegemise ja elektri eest. Vanglasiseselt kasutatavat raha oli kaebuse esitamise ajal kaebaja arvel 38 krooni ja 5 senti. Kohus leidis, et tingimustes, kus kaebaja ülalpidamiskulud katab riik ning tema kontole on enne kaebuse esitamist laekunud piisavalt raha riigilõivu tasumiseks, ei saa teda lugeda maksejõuetuks. Riigilõivu tasumisest vabastamisel ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja eelistab kulutada oma raha muul otstarbel. Kuna samas asjas tehtud Tallinna Halduskohtu
23. augusti
24. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu
25. augusti
26. a määruse kohaselt on kaebus ilmselgelt perspektiivitu, leidis kohus, et kaebaja olulised huvid ei saa riigilõivust vabastamata jätmise ja kaebuse tagastamise korral jääda kaitseta. Kohtupraktikas on juurdunud seisukoht, et kinnipeetavale tõkendi - vahistamine kohaldamine ei katkesta karistuse kandmist süüdimõistva kohtuotsuse alusel ning vahistamise korral kohalduvad süüdimõistetule määratud distsiplinaarkaristuse täideviimisele kinnipeetava distsiplinaarset mõjutamist käsitlevad vangistusseaduse §-d 63-
28. Määruskaebuses palus R. Vainik halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja leidis, et riigilõivu tasumise nõue pole põhjendatud, kuna tema isikuarvel on kasutamiseks raha vaid 23 krooni ja 5 senti. Ta on kulutanud vangla kaupluses küll 36 krooni, kuid seda sobivas suuruses ümbrikute ostmiseks, et saata dokumente kohtutesse ja ametiasutustesse. Elektri kasutamise eest arvab vangla igakuiselt tema arvelt automaatselt maha 5 krooni.
29. Tallinna Ringkonnakohus jättis
30. oktoobri
31. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ning rõhutas täiendavalt, et riigilõivu tasumiseks vajaliku raha puudumine kaebuse esitamise hetkel ei ole määrava tähtsusega olukorras, kus isik, teades kohtusse pöördumise ja riigilõivu tasumise vajadust, on omal valikul ära kulutanud raha, mida ta võinuks kasutada riigilõivu maksmiseks. Selline isik ei ole ringkonnakohtu hinnangul maksejõuetu HKMS § 91 lg 1 tähenduses. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
32. R. Vainik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega rikuvad kohtud tema kaebeõigust. Kohtud on varem R. Vainiku riigilõivust vabastanud ja tema varaline seisund pole vahepeal muutunud. Ta on töötu, kellel pole realiseeritavat kinnisvara ning tema isikuarvel on määruskaebuse esitamise ajal raha 23 krooni ja 5 senti. Kuigi kohus märgib, et kinnipeetava ülalpidamiskulud katab riik, oli kinnipeetaval vaja soetada vangla kauplusest erinevas suuruses ümbrikke, et saata dokumente kohtutesse ja ametiasutustesse. Määruskaebuse esitaja märgib veel, et ringkonnakohus, jättes
33. oktoobri
34. a määrusega muutmata halduskohtu määruse käesolevas asjas, on
35. oktoobri
36. a määrusega haldusasjas nr 3-07-212 rahuldanud tema taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel, kuna Tallinna Vangla esitatud isikukonto väljavõtte kohaselt puuduvad R. Vainikul rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks.
37. Kirjalikus vastuses määruskaebusele osundab Tallinna Vangla Riigikohtu
38. novembri
39. a määruse seisukohtadele haldusasjas nr 3-3-1-55-07, kus käesolevale sarnase määruskaebuse alusel on R. Vainik täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Tallinna Vangla lisab oma vastusele R. Vainiku vanglasisese isikuarve väljavõtte, millel on kajastatud tema sissetulekud ja väljaminekud ajavahemikus
40. juuni 2007 kuni
41. november
42. Vastustaja hinnangul on R. Vainikul olnud võimalik oma vahendite piires valida, milliseid kulutusi teha. Ümbrike ostmise vajaduse kohta märgitakse vastuses, et ametiasutusele kirjade ja materjali saatmiseks võimaldab vangla vajadusel ümbriku. Riigikohtule esitatud isikuarve väljavõtte kohaselt on R. Vainikul
43. novembri
44. a seisuga kasutamiseks vaba raha 13 krooni ja 5 senti. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
45. Leides, et isik on maksejõuetu, võib kohus ta HKMS § 91 lg 1 alusel riigilõivu tasumisest vabastada. Senises praktikas (
46. septembri
47. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07 ja
48. detsembri
49. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-83-07) on kolleegium märkinud, et kohus peab riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel võtma lisaks taotleja maksevõimele arvesse ka muid asjakohaseid kaalutlusi. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta.
50. Kohtute hinnangul polnud põhjust pidada R. Vainikut maksejõuetuks ning tema taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks jäeti rahuldamata. Käesolevas haldusasjas esitatud faktilised asjaolud, mis puudutavad R. Vainiku rahalist olukorda ja tema maksejõulisust riigilõivu tasumiseks halduskohtusse kaebuse esitamisel, on kokkulangevad nende andmetega, mis olid tuvastatud Riigikohtu menetluses olnud haldusasjas nr 3-3-1-83-
51. Nimetatud haldusasjas R. Vainiku määruskaebust rahuldades leidis Riigikohus, et kohtud on haldusasja asjaolude põhjal vääralt järeldanud, et R. Vainik oli maksejõuline (Riigikohtu halduskolleegiumi
52. detsembri
53. a määrus). Selline järeldus tuleb teha ka käesolevas asjas. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et samasugusele tulemusele R. Vainiku maksejõulisuse hindamisel on jõutud ka
54. veebruari
55. a määrustes haldusasjades nr 3-3-1-91-07 ja 3-3-1-93-
56. Kolleegium soovib rõhutada viidatud lahendites väljendatud seisukohta, et kinnipeetavale peab ka pärast riigilõivu tasumist jääma arvele mõistlikul määral raha juhuks, kui esineb vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks.
57. Vastavalt Riigikohtu varasematele seisukohtadele (halduskolleegiumi määrus haldusasjas nr 3-31-83-07, p 11) saab maksejõuetu isiku jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt perspektiivitu.
58. Kuna kohtud pidasid R. Vainikut maksejõuliseks, pole nad riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust lahendades kaebuse perspektiivikuse küsimusega põhjalikumalt tegelenud. Kohtud on siiski hinnanud kaebuse perspektiivikust varasemas menetluses. Halduskohus tagastas esmalt kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel (halduskohtu
59. septembri
60. a määrus), leides, et kaebuse rahuldamine oleks ilmselgelt võimatu ka siis, kui kaebuses väidetud faktilised asjaolud leiaksid tõendamist. Halduskohtu hinnangul oli esitatud nõue ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus tühistas
61. oktoobri
62. a määrusega halduskohtu eelnimetatud määruse, leides, et HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel saab kaebuse läbivaatamatult tagastada üksnes kaebeõiguse ilmselge puudumise korral, ning märkis, et kaebuse tagastamine sel alusel pole võimalik, kui kohus peab kaebust perspektiivituks, kuid kaebajal on kaebeõigus. Käesolevas asjas möönis ringkonnakohus, et R. Vainikul on vaieldamatult kaebeõigus, kuna vaidlus puudutab distsiplinaarkaristuse täideviimist. Esitatud kaebuse perspektiivitust on mõlemad kohtud väitnud esialgset õiguskaitset kohaldamata jättes (Tallinna Halduskohtu
63. augusti
64. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu
65. augusti
66. a määrus). Kolleegium peab vajalikuks märkida, et riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse otsustamiseks on vajalik veel kord tulla perspektiivikuse hindamise juurde ja mitte piirduda esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamisel antud hinnanguga. Kolleegium on korduvalt rõhutanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine või mittekohaldamine tuleb otsustada kiiresti, mistõttu see toimub paratamatult lünkliku informatsiooni tingimustes ning kohus pole alati selleks ajaks veel täies mahus jõudnud uurimispõhimõtet kohaldada (halduskolleegiumi
67. detsembri
68. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja
69. novembri
70. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-76-04). Riigilõivust vabastamise otsustamine ei pruugi toimuda sama kiiresti ja kohtul on võimalik hankida täiendavat teavet, mis võib anda ka parema ülevaate perspektiivikuse kohta, kui see oli võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamise ajal.
71. Käesoleval juhul on vaidlus tekkinud distsiplinaarkaristuse täideviimise tähtaegsusest. Halduskohus, tuginedes varasemas kohtumenetluses väljendatud seisukohtadele kaebuse perspektiivituse osas, on kohtupraktikale osundades märkinud, et R. Vainiku suhtes, hoolimata tema vahistamisest vahepealsel ajal, kehtis ikkagi kinnipeetavale kohaldatav režiim ja tema distsiplinaarkaristust võis täitmisele pöörata kinnipeetava suhtes VangS §-s 65 sätestatud aja jooksul, mitte vahistatu jaoks ette nähtud ühekuulise tähtaja jooksul. VangS § 65 lg 1 sätestab, et üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. VangS § 65 lg 6 näeb ette, et distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Käesoleval juhul määrati karistus
72. detsembril 2006 ja pöörati täitmisele
73. augustil 2007, st kaheksanda kuu alguses. Kaebuse perspektiivikuse seisukohast ei saa välistada, et asjakohaseks võib osutuda karistuse täideviimise õiguspärasuse kontrollimine. Kolleegium leiab, et kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristuse (kartserisse paigutamine) täitmisest tõusetunud vaidlust ei saa pidada alati ja ilmselgelt perspektiivituks vaidluseks.
74. Eeltoodu alusel peab kolleegium põhjendatuks rahuldada R. Vainiku taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel selles haldusasjas. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tuleb tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann