3-3-1-93-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-93-07

1. veebruar 2008 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Rene Vainiku kaebus Tallinna Vangla direktori
2. augusti
3. a käskkirja nr 686-d tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
4. oktoobri
5. a määrus haldusasjas nr 3-07-1685 Rene Vainiku määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Rene Vainiku määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
6. septembri
7. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
8. oktoobri
9. a määrused haldusasjas nr 3-07-
10. Vabastada Rene Vainik riigilõivu tasumisest halduskohtule kaebuse esitamisel haldusasjas nr 307-1685 ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Tallinna Vangla direktori
12. augusti
13. a käskkirjaga nr 686-d karistati Rene Vainikut noomitusega põhjusel, et R. Vainik püüdis loata kambrisse võtta mälukaarti ja CD-plaate ning käitus agressiivselt.
14. Rene Vainik esitas
15. augustil 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla direktori nimetatud käskkiri. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu, kuna isikuarvel olevast 777 kroonist ja 75 sendist on kaebuse esitajal võimalik kasutada vaid 74,05 krooni.
16. Tallinna Halduskohus esitas
17. augustil 2007 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus edastada R. Vainiku isikuarve viimase 6 kuu väljavõte.
18. septembril täitis Tallinna Vangla kohtunõude, edastades kaebaja isikuarve väljavõtte perioodi
19. aprill -
20. september 2007 kohta.
21. Tallinna Halduskohtu
22. septembri
23. a määrusega rahuldati R. Vainiku taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks osaliselt. Kohus jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale 15 päeva aega riigilõivu tasumiseks. Tasumisele kuuluvaks riigilõivuks määras kohus 50 krooni. Määruse põhjenduste kohaselt ei tähenda vanglas viibimine veel isiku maksejõuetust ning riigilõivu tasumisest vabastamine peab jääma erandlikuks. Kaebajal on raha laekumisel võimalus planeerida oma tegevusi, sh arvestada, et kohus ei pruugi lugeda teda alati maksejõuetuks isikuks. Riigilõivu vabastamise taotluse kohaselt oli R. Vainiku isikuarvel vabaks kasutamiseks 74,05 krooni, mistõttu ei saa sellest teha järeldust, et isik oleks täielikult maksejõuetu. Kaebaja tuleb vabastada riigilõivu tasumisest osaliselt.
24. R. Vainik esitas määruskaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu
25. septembri
26. a määrus tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohtu nõue 50-kroonise riigilõivu tasumiseks täidetav, kuna kaebaja isikuarvel oli kohtumääruse kättesaamise päeval,
27. septembril 2007 kasutatavat raha vaid 29,05 krooni.
28. Tallinna Ringkonnakohtu
29. oktoobri
30. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt nähtub kaebuse esitaja isikuarvel oleva raha liikumisest, et 50-kroonise riigilõivu tasumine oleks talle olnud jõukohane ka kohtumääruse kättesaamisel, kui ta poleks kulutanud
31. septembril 2007 vangla kaupluses 36 krooni. Kulutuste tegemisega vangla kaupluses on kaebaja end ise viinud olukorda, kus tal ei jätku raha riigilõivu tasumiseks. Kinnipeetav on täielikul riiklikul ülalpidamisel ning kauplusest ostude tegemine pole äraelamiseks vajalik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
32. R. Vainik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega rikuvad kohtud tema kaebeõigust. Kaebajal puudub võimalus riigilõivu tasumiseks, sest tal puudub töö ja realiseeritav kinnisvara ning tema isikuarvel on kasutatavat raha vaid 18,05 krooni. Kohtud on varem R. Vainiku riigilõivu tasumisest vabastanud ning tema varaline seisund pole vahepeal muutunud. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et talle jääb arusaamatuks Tallinna Ringkonnakohtu
33. oktoobri
34. a määrus ka põhjusel, et ringkonnakohus rahuldas
35. oktoobri
36. a määrusega haldusasjas nr 3-07-212 tema taotluse riigilõivust vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel, kuna Tallinna Vangla esitatud isikuarve väljavõtte kohaselt puudus R. Vainikul raha riigilõivu tasumiseks. Vangla kauplusest ostis kaebaja mahukamaid ümbrikuid, et oleks võimalik saata dokumente erinevatesse ametiasutustesse ja kohtutesse.
37. Kirjalikus vastuses määruskaebusele osundab Tallinna Vangla Riigikohtu
38. novembri
39. a määruse seisukohtadele haldusasjas nr 3-3-1-55-07, kus käesolevale sarnase määruskaebuse alusel on R. Vainik täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Vastusele lisatud isikuarve väljavõttest ilmneb, et Rene Vainikul on ajavahemikus
40. juuni kuni
41. september 2007 olnud piisavad sissetulekud riigilõivu tasumiseks ning ta on olnud võimeline tasuma ka teises haldusasjas riigilõivu. Ümbrike ostmise vajaduse kohta märgitakse vastuses, et ametiasutusele kirju ja materjale saates võimaldab vangla vajadusel ümbriku. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
42. Määruskaebuse esitaja vaidlustab Tallinna Ringkonnakohtu
43. oktoobri
44. a määrust, millega jäeti rahuldamata R. Vainiku määruskaebus põhjendusega, et kaebaja on viinud ennast ise raha kulutades olukorda, kus 50-kroonise riigilõivu tasumiseks raha ei jätku. Asja lahendamisel on seega määrava tähtsusega see, millist tähendust omistada eelnenud ajal tehtud kulutustele.
45. Tallinna Halduskohus vabastas R. Vainiku riigilõivu tasumisest osaliselt, leides, et vanglas viibimine ei tähenda veel isiku maksejõuetust ning riigilõivu tasumisest vabastamine on erandlik. Kaebajal on raha laekumisel võimalus planeerida oma kulutusi ja arvestada ka sellega, et kohus ei pruugi lugeda teda alati maksejõuetuks isikuks. Tallinna Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt oleks R. Vainikul 50-kroonise riigilõivu tasumine olnud jõukohane ka kohtumääruse kättesaamisel, kui ta poleks
46. septembril 2007 kulutanud vangla kaupluses 36 krooni ning kuna kinnipeetav on täielikul riiklikul ülalpidamisel, siis ei ole kauplusest ostude tegemine äraelamiseks vajalik.
47. Kolleegium ringkonnakohtu selle seisukohaga ei nõustu.
48. novembri
49. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-55-07 leidis kolleegium, et kuigi kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest, võib neil siiski esineda selliseid väljaminekuid, mis ei ole põhjendamatud ning maksejõuetust teadlikult esile kutsuvad. Sellisteks kulutusteks võivad olla näiteks telefonikaartide ostmine vanglaväliseks suhtlemiseks, dokumentidest koopiate tegemine ning ümbrike ja postmarkide ostmine.
50. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Riigilõivu tasumise kohustus ei tohi muutuda meetmeks, mille abil välistatakse korduvate kaebuste esitamine hoolimata sellest, kas need on ilmselt põhjendamatud või mitte.
51. Tallinna Vangla poolt esitatud R. Vainiku isikuarve väljavõtte kohaselt oli R. Vainiku isikuarvel
52. septembri
53. a seisuga vabaks kasutamiseks 38,05 krooni. Halduskohus ei ole riigilõivu tasumisest osalisel vabastamisel sellele tähelepanu pööranud ning on leidnud, et lähtudes
54. septembril 2007 esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusest on Rene Vainik võimeline tasuma riigilõivu 50 krooni. Kolleegium märgib, et riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ning kohtumääruse tegemise päeva vahele jäänud ajavahemikul võivad taotluse esitanud isiku rahalised võimalused riigilõivu tasumiseks kas väheneda või suurenda ning kohtul tuleb maksejõulisuse hindamisel seda arvestada ja kulutuste vajalikkust hinnata. Kui kaebuse esitaja on viinud ennast kohtumääruse kättesaamise hetkeks teadlikult olukorda, kus riigilõivu tasumiseks raha enam ei jätku, tuleb jätta riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata.
55. Kolleegium jääb
56. detsembri
57. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-83-07 esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt peab kinnipeetavale ka pärast riigilõivu tasumist jääma arvele mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohtud vääralt järeldanud, et R. Vainik oli maksejõuline tasumaks 50-kroonist riigilõivu. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et samasugusele tulemusele R. Vainiku maksejõulisuse hindamisel on jõutud ka
58. veebruari
59. a määrustes haldusasjades nr 3-3-1-91-07 ja 3-3-1-92-
61. Riigikohtu halduskolleegium selgitas riigilõivust vabastamise korda ka
62. septembri
63. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-40-07, leides, et riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust hinnates peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Käesoleval juhul on R. Vainik vaidlustanud Tallinna Vangla direktori
64. augusti
65. a käskkirja nr 686-d, millega karistati Rene Vainikut noomitusega. Kolleegium jääb
66. novembri
67. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-55-07 väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt kaebust, milles vaidlustatakse distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasust, ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks.
68. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium R. Vainiku määruskaebuse ning vabastab ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel selles haldusasjas. Tallinna Halduskohtu
69. septembri
70. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu
71. oktoobri
72. a määrus haldusasjas nr 3-07-1685 tuleb tühistada ja asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann