← Eesti

3-3-1-90-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-90-07

  1. veebruar 2008 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann OÜ Osaker kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
  2. jaanuari
  3. a maksuotsuse nr 12-5/36 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  4. septembri
  5. a otsus haldusasjas nr 3-07-446 OÜ Osaker kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. septembri
  7. a ja Tartu Halduskohtu
  8. aprilli
  9. a otsused haldusasjas nr 3-07-446 osas, millega jäeti OÜ Osaker kaebus rahuldamata sotsiaalmaksu osas. Teha uus otsus, millega rahuldada OÜ Osaker kaebus osaliselt ja tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
  10. jaanuari
  11. a maksuotsus nr 12-5/36 198 000 kr sotsiaalmaksu määramise kohta. Tagastada kautsjon. Mõista Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt OÜ Osaker kasuks välja kohtukulud 613 krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
  13. jaanuari
  14. a maksuotsusega nr 12-5/36 määrati OÜ-le Osaker tasumisele käibemaksu 936 010 krooni, tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 2 093 831 krooni ja sotsiaalmaksu 198 000 krooni. Maksuotsuses leitakse, et OÜ Osaker on alusetult maha arvanud sisendkäibemaksu 936 010 krooni tehingutelt osaühingutega RT Trolla Ärid, Edukivi, Francoland ja RNA Pluss. Tegelikult ei ole OÜ Osaker nendelt äriühingutelt arvetel näidatud kaupu soetanud. Arvetel näidatud tehingud on fiktiivsed, arvetel märgitud müüjate andmed ei ole õiged. Sellest tulenevalt on OÜ Osaker teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 6 136 074 krooni. Maksuotsuse kohaselt on loetud ettevõtlusega mitteseotud kuluks ka 47 145 krooni intresse, mida OÜ Osaker tasus AS-le Lemeks Võru võetud laenult, mida kasutas OÜ Osaker töötaja Riiko Hingus endale kinnistu soetamiseks. Sotsiaalmaks 198 000 krooni on määratud Riiko Hingusele
  15. detsembril 2004 tehtud väljamakse 600 000 krooni eest, mida maksuhaldur tõlgendas R. Hingusele makstud palgana.
  16. Halduskohtule esitatud kaebuses palus OÜ Osaker maksuotsuse tühistada. Tehingud ei ole fiktiivsed. Kuludokumendid on nõuetekohased. Isegi kui sisendkäibemaksu mahaarvamine ei ole lubatud, on kuludokument tulumaksuarvestuse nõuetele vastav ning tulumaksu määramine on ebaõige. AS-lt Lemeks Võru võetud laen 600 000 kr laenati edasi R. Hingusele. Tegemist ei ole tema tuluga, vaid võlaga OÜ Osaker ees.
  17. Tartu Halduskohus jättis
  18. aprilli
  19. a otsusega OÜ Osaker kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et OÜ Osaker ei näidanud üles tavapärast hoolsust kaupade soetamisel, rikkudes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid. Arvetel märgitud müüjad ei ole tegelikult OÜ-le Osaker kaupa müünud, mistõttu on nii käibemaksu kui tulumaksu määramine õige. OÜ Osaker raamatupidamisest ei nähtu, et AS-lt Lemeks võetud laen on edasi laenatud R. Hingusele. OÜ Osaker pidi laenu eest ostma Märjamaa vallas asuva Soeva kinnistu, kuid R. Hingus soetas selle kinnistu oma nimele. Seega on 600 000 krooni R. Hinguse isiklik tulu. Tulumaks laenuintressidelt ning sotsiaalmaks laenusummalt on õigesti määratud.
  20. OÜ Osaker esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada täies ulatuses. Apellant leiab, et maksu määramise metoodika ning maksuotsuse põhjendused on ebaõiged. Tehingud on tegelikult aset leidnud ning arvetel on näidatud õiged müüjad. OÜ Osaker ei ole hoolsuskohustust rikkunud. Sotsiaalmaksu määramine on samuti ebaõige, sest OÜ Osaker laenas 600 000 kr Riiko Hingusele edasi, tegemist ei ole tema isikliku tuluga.
  21. Tartu Ringkonnakohtu
  22. septembri
  23. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega. Hoolsuskohustuse rikkumine ja tehingute fiktiivsus on maksumenetluses ja kohtumenetluses tõendatud. Sotsiaalmaksu määramine on samuti õige. Laenusuhe OÜ Osaker ja R. Hinguse vahel ei ole tõendatud, mistõttu 600 000 krooni oli R. Hinguse isiklik tulu. Viited Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-40-02 selgitatud aruandva isiku staatusele ei ole asjakohased. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  24. OÜ Osaker kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused täies ulatuses ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada maksuotsus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine seisneb kassaatori arvates selles, et ringkonnakohus pole arvestanud Riigikohtu halduskolleegiumi varasemates lahendites maksuseadustele antud selgituste ja tõlgendustega. Seoses AS-lt Lemeks Võru saadud laenuga 600 000 krooni väidab kassaator endiselt, et see raha on edasi laenatud R. Hingusele, kellel on kohustus tagastada raha OÜ-le Osaker. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on neid laenusuhteid eitades hinnanud tõendeid vääralt.
  25. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kirjalikus vastuses vaieldakse kassatsioonkaebusele vastu ning leitakse, et ringkonnakohtu otsus on õige. Maksuhaldur on seisukohal, et kohtud on õigesti leidnud, et OÜ-d Osaker ei saa käsitada heauskse ostjana. Sisuliselt nõuab kassaator esitatud tõenditele ja kindlakstehtud asjaoludele uue, varasemast erineva hinnangu andmist, mis on vastuolus HKMS § 64 lg-s 2 sätestatud nõuetega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  26. Riigikohus nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtu järeldustega selle kohta, et metsamaterjali soetamise tehinguid maksuotsuses nimetatud nelja äriühinguga ei ole aset leidnud ning käibemaksu ja tulumaksu määramine nendelt tehingutelt on õige. Kohtud on materiaalõigust õigesti kohaldanud ning hinnanud tõendeid protsessinormide kohaselt.
  27. Riigikohus nõustub ka kohtute selle järeldusega, et AS-lt Lemeks Võru võetud laen 600 000 kr ei ole Riiko Hingusele edasi laenatud, vaid tegemist on R. Hinguse tuluga. Kohtuasjas on tõendatud, et R. Hingus soetas laenu eest endale kinnistu ning puuduvad tõendid selle kohta, et R. Hingusel oleks kohustus OÜ-le Osaker raha tagastada või kinnistu OÜ Osaker omandisse anda.
  28. Maksuotsuse kohaselt ei ole OÜ-le Osaker tulumaksu määratud R. Hingusele väljamakstud 600 000 krooni osas. Tulumaks on määratud laenuintressidelt 47 145 krooni. Laenusummalt 600 000 kr on määratud sotsiaalmaks. Maksuotsuse kohaselt (lk 23, tl 44) on maksuhaldur lugenud OÜ-le Osaker tehtud väljamakset R. Hinguse kui füüsilise isiku tuluks. Maksuotsuses (lk 26) on lisatud, et tegemist on füüsilise isiku tuluga tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 mõistes. Seejärel on maksuotsuses tsiteeritud TuMS § 12 lg 1 preambuli ja § 13 lõike 1 teksti ("Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale"). Seejärel on viidatud TuMS §-le 41, mille kohaselt tuleb palgalt ja muudelt tasudelt tulumaks kinni pidada. Maksuotsuses (lk 27) on märgitud: "Kuna OÜ ei pidanud tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinni, oleks Riiko Hingus pidanud deklareerima residendist füüsilise isiku
  29. aasta tuludeklaratsiooni A vormil real 7.1 (maksustatav tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud) summas 600 000 krooni". Maksuotsuses puudub põhjendus, miks maksuhaldur on otsustanud mitte määrata tulumaksu OÜ-le Osaker kui tulumaksu kinnipidajale, kuigi on viidatud sätetele, mille kohaselt OÜ Osaker oleks pidanud tulumaksu kinni pidama. Kuna R. Hingus ei ole OÜ-le Osaker tehtud maksuotsuse adressaat ega ka menetlusosaline käesolevas kohtuasjas, siis ei saa Riigikohus võtta seisukohta selles, kas R. Hingus oleks pidanud OÜ-lt Osaker saadud 600 000 krooni deklareerima tuludeklaratsioonis ja millist liiki tuluga võiks tegemist olla.
  30. Sotsiaalmaksu määramist on maksuotsuses (lk 28) põhjendatud järgmiselt: "Revisjoni käigus tegi maksuhaldur kindlaks, et OÜ tegi oma töötajale Riiko Hingusele väljamakse summas 600 000 krooni. Väljamakse tegemise kuupäevaks loeb maksuhaldur 15.12.2004, mil Riiko Hingus maksis AS-le Metsamaahaldus SOEVA kinnistu eest". Sellele järgnevalt tsiteeriti sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lõike 1 punktide 1 ja 4, § 2 lõike 1 punkti 1, § 7 lõike 1 ja § 8 lõike 1 teksti.
  31. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et maksuotsus ei ole sotsiaalmaksu määramise osas nõuetekohaselt motiveeritud. Haldusaktis puuduvad põhjendused, miks maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et tegemist on töötajale makstava palga või muu tasuga sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 1 tähenduses. Viidatud sätte kohaselt makstakse sotsiaalmaksu töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt. "Muude tasude" all on silmas peetud muid töösuhtest tulenevaid tasusid, näiteks puhkusetasu, koondamishüvitist jne. SMS § 2 lg 1 punktis 1 nimetatud tasu liik on maksustatav tulumaksuga TuMS § 13 lg 1 alusel ning TuMS § 41 p 1 kohaselt tuleb selliselt tasult kinni pidada tulumaksu. Asjaolu, et füüsilisel isikul on juriidilise isikuga töösuhe, ei muuda kõiki juriidilise isiku poolt tehtud väljamakseid sotsiaalmaksuga maksustatavaks. Sotsiaalmaksuga saab maksustada väljamakse, mis on tasu juba tehtud või tulevikus tehtava töö eest. Maksuotsuses tuleb sotsiaalmaksu määramisel näidata konkreetselt, miks on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et väljamakse on seotud töösuhtega. Vaidlustatud maksuotsusest ei selgu, mis ajast ja kellena R. Hingus töötab, millised on tema töölepingust tulenevad õigused ja kohustused ning kokkulepitud töötasu.
  32. Äriregistri B-kaardi andmetel on R. Hingus alates
  33. märtsist 2002 kuni käesoleva ajani OÜ Osaker ainus juhatuse liige. Juhatuse liikmele ei laiene töölepingu seadus. Juhatuse liikmele tasu maksmist reguleerib äriseadustik ning juhatuse liikme tasu maksustamist tulu- ja sotsiaalmaksuga reguleerib TuMS § 13 lg 2 ja SMS § 2 lg 1 p
  34. Maksuotsuses ei ole nendele sätetele viidatud.
  35. Riigikohtu halduskolleegium möönab, et juhatuse liikmele tehtud väljamakse või muu hüve puhul võib eeldada, et see on antud tasuna juhtorgani liikme ülesannete täitmise eest. Seega oleks sotsiaalmaksu määramine õige ning eelpoolviidatud puudused maksuotsuse motiveerimisel ei viiks maksuotsuse tühistamiseni. Taoline tasu eeldamine peab aga paika ainult sellisel juhul, kui juhatuse liige ei ole sama äriühingu aktsionär või osanik. OÜ Osaker on
  36. juulil 2005 esitanud Tartu Maakohtu registriosakonnale majandusaasta aruande, millele lisatud osanike nimekirjast nähtub, et Riiko Hingus on aruande kinnitamise seisuga (
  37. juuni 2005) OÜ Osaker ainuosanik. Aruandes ei ole märgitud, et osanike koosseis on aruandeaastal muutunud, mistõttu võib eeldada, et R. Hingus oli osanik ka vaidlusaluse väljamakse tegemise ajal
  38. detsembril
  40. Osaühingu osanikule tehtud väljamakse puhul tuleb välja selgitada, kas tegemist on dividendi või muu kasumieraldisega, mida maksustatakse tulumaksuga vastavalt TuMS §-le 50 ning mida sotsiaalmaksuga ei maksustata. Sel juhul tuleb sotsiaalmaksu määramiseks maksuotsuses arusaadavalt motiveerida, miks ja millistele tõenditele tuginedes on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et väljamakse on juhatuse liikme tasu. Väljamakse iseloomu hindamisel tuleb vajadusel muu hulgas välja selgitada, millised olid juhatuse liikme ametiülesanded äriühingus, milliseid töid teevad töölepingu alusel töötavad isikud ja milliseid juhatuse liige, kui palju on juhatuse liige saanud muid tasusid samast äriühingust või muudest allikatest, milline on tehtava töö maht ja keerukus ning millist kvalifikatsiooni see nõuab, millised on äriühingu üldised majandustulemused. Oluline võib olla ka väljamaksete sagedus. Väljamakse maksuõiguslik kvalifitseerimine dividendiks või juhatuse liikme tasuks ei sõltu üldjuhul sellest, kas äriühing on kinni pidanud äriseadustikus sätestatud kasumi jaotamise korrast.
  41. Eeltoodud põhjustel leiab Riigikohtu halduskolleegium, et sotsiaalmaksu määramine OÜ-le Osaker ei ole maksuotsuses nõuetekohaselt motiveeritud, mistõttu tuleb maksuotsus selles osas tühistada. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus.
  42. HKMS § 92 lg 2 alusel jagatakse kohtukulud kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. OÜ Osaker kohtukulud koosnevad lisaks kautsjonile riigilõivu 5000 kr tasumisest kaebuse esitamisel (toimiku leht 104) ja riigilõivu 5000 kr tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel (toimiku leht 166), kokku 10 000 kr. Vaidlustatud maksuotsusega nõuti kaebajalt 3 227 841 kr tasumist. See nõue tühistati 198 000 kr osas. Järelikult tuleb Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt kaebaja kasuks välja mõista 6,13% kantud kohtukuludest, s.o 613 kr. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.