← Eesti

3-3-1-78-07

Obsah (6)§ 24§ 46§ 93§ 84§ 92§ 45

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-78-07 14. veebruar 2008 Ees

§ 24lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Kaebaja palus välja mõista Keskkonnaministeeriumilt tema kasuks vaidlustuskomisjoni menetluses ja kohtumenetluses kantud kulud 60 178 krooni, mis koosnevad riigilõivust 20 000 krooni vaidlustuse esitamise eest vaidlustuskomisjonile, riigilõivust 20 000 krooni kaebuse esitamise eest ringkonnakohtule, õigusabikuludest 8968 krooni advokaadi poolt vaidlustuse koostamise ja esindamise eest vaidlustuskomisjonis, õigusabikuludest 11 210 krooni advokaadi poolt kaebuse koostamise eest ringkonnakohtule (tl 173-176, 195-199). 6. Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2007. a määrusega haldusasjas nr 3-07-1456 tühistati Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 5. juuli 2007. a otsus nr 77-07/034040 ja esialgne õiguskaitse ning

§ 24lg 1 p 4 alusel Innopolis Konsultatsioonid AS kaebuse menetlus lõpetati.

Kohtumääruse põhjendused olid järgmised: 1) Keskkonnaministeerium ostjana tunnistas vaidlusaluse riigihanke kehtetuks, seega muutusid tühiseks kõik pakkumismenetlusega seotud otsused ja toimingud. Varemkehtinud RHS § 70 lg 2 kohaselt on pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise korral kõik pakkumismenetlusega seotud otsused ja toimingud tühised, olenemata sellest, kas need on tehtud enne või pärast kehtetuks tunnistamise otsustamist. Ehkki nimetatud tagajärge võib Riigihangete Amet kohaldada ostja suhtes, tuleks sama tagajärge kohaldada ka siis, kui ostja ise omal algatusel tunnistab pakkumismenetluse kehtetuks. Pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamisel ei ole kellelgi võimalik pakkumismenetluse kestel vastu võetud haldusakte täita. See on HMS § 63 lg 2 p 5 järgi haldusakti tühisuse aluseks; 2) RHS § 129 lg 1 sätestab, et kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse ringkonnakohtule ja selle kaebuse menetlemisele ringkonnakohtus kohaldatakse Halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut Riigihangete seaduse 7. peatükis sätestatud erisustega. Riigihangete seadus ei sätesta vaidlustuskomisjoni otsuse peale ringkonnakohtule esitatud kaebuse läbivaatamisele mingeid erisusi võrreldes Halduskohtumenetluse seadustikus reguleeritud apellatsioonimenetlusega. Tulenevalt RHS § 129 lg-st 1 asendab menetlus Riigihangete Ameti juures asuvas vaidlustuskomisjonis menetlust halduskohtus.

§ 46

lg 1 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul õigus tühistada halduskohtu otsus ja lõpetada menetlus

§-s 24 nimetatud alusel; 3) eelnevast tulenevalt on võimalik menetluskulude väljamõistmisel rakendada

§ 93

lg-s 4 sätestatud põhimõtet, s.o juhul, kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. RHS § 126 lg 6 sätestab, et vaidlustusmenetluse lõppemisel seoses pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamisega mõistab vaidlustuskomisjon hankijalt (varasemas seaduses ostjalt) välja kogu tasutud riigilõivu. Seega tuleb riigilõiv 20 000 krooni vaidlustuse esitamise eest vaidlustuskomisjonile välja mõista Keskkonnaministeeriumilt; 4)

§ 84

lg 4 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebaja tasus riigilõivu 20 080 krooni kaebuse esitamise eest ringkonnakohtule. Riigilõivu on tasutud 80 krooni ettenähtust rohkem, sest Riigilõivuseaduse § 56 lg 16 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu ringkonnakohtule vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamise eest sama seaduse §-s 222 sätestatud määras, käesoleval juhul 20 000 krooni. Riigilõiv tuleb tagastada; 5) kuna Riigihangete seadus ei näe ette vaidlustuskomisjoni menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist, siis jäävad seal kantud õigusabikulud 8968 krooni kaebaja kanda; 6) Innopolis Konsultatsioonid AS tasus apellatsioonimenetluses õigusabikulud OÜ Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus arve alusel 11 210 krooni, sealhulgas käibemaks 716 krooni ja 45 senti. Kaebaja poolt esindajatele tasutud käibemaksu summat ei ole vaja lugeda vastustaja menetluskuluks, sest Käibemaksuseaduse § 29 lg 1 kohaselt on kaebajal tasutud käibemaks võimalik enda tehingutelt arvestatud käibemaksust maha arvata. Seega tuleb Keskkonnaministeeriumilt välja mõista 9500 krooni (

§ 92

lg 5); 7) kuna menetlus selles kohtuasjas kuulub lõpetamisele, siis tuleb esialgne õiguskaitse tühistada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

  1. Innopolis Konsultatsioonid AS palub määruskaebuses Riigikohtule tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus osas, millega jäeti tema kasuks välja mõistmata Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni menetluses kantud õigusabikulud 8960 krooni, ja teha selles osas uus määrus, millega mõista nimetatud õigusabikulud tema kasuks välja Keskkonnaministeeriumilt. Alternatiivina taotletakse Riigihangete seaduse sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Määruskaebuses väidetakse järgmist: 1) ringkonnakohus mõistis Keskkonnaministeeriumilt Innopolis Konsultatsioonid AS kasuks välja menetluskulud 29 500 krooni, mis koosnevad õigusabikuludest ringkonnakohtus 9500 krooni ja riigilõivust 20 000 krooni vaidlustuse esitamise eest vaidlustuskomisjonile; 2) ringkonnakohus jättis välja mõistmata õigusabikulud 8960 krooni seoses vaidlustuse koostamise ja esindamisega Riigihangete Ameti juures asuvas vaidlustuskomisjonis. Kehtiva Riigihangete seaduse kohaselt on Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon kohustuslik vaidlusi lahendav organ. Ei leidu mõistlikku põhjendust, miks peaks kandma õigusabikulud vaidlustuskomisjoni menetluses vaidlustaja. Kuna ringkonnakohus leidis, et vaidlustuskomisjonis peetav menetlus on halduskohtumenetlus, siis on võimalik rakendada Halduskohtumenetluse seadustikus halduskohtu kohta sätestatud õigusabikulude regulatsiooni ka vaidlustuskomisjoni suhtes. Kuna ringkonnakohus leidis, et RHS §-st 129 tuleneb, et seadusandja on asendanud menetluse halduskohtus menetlusega vaidlustuskomisjonis, siis on ilmselt soovimatult jäetud sätestamata Riigihangete seaduses menetlusosalise õigus taotleda vaidlustuskomisjonis kantud menetluskulude, sh õigusabikulude hüvitamist. Tegemist on seaduse lüngaga. Varemkehtinud Riigihangete seaduse kohaselt oli Riigihangete Ameti vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude mittehüvitamine arusaadav, sest siis oli isikul võimalik valida, kas ta esitab vaide Riigihangete Ametile kui kohtueelsele vaidlusi lahendavale organile või pöördub kohe kaebusega halduskohtusse. Praegu Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni menetluses kantud õigusabikulud tuleks välja mõista analoogia korras, rakendades Halduskohtumenetluse seadustikus halduskohtu kohta sätestatud menetluskulude hüvitamise regulatsiooni ka vaidlustuskomisjonile; 3) kui Riigikohus leiab, et analoogiat kohaldada ei ole võimalik, siis tuleks jätta kohaldamata Riigihangete seaduse sätted, eelkõige § 126 lg 6, mis ei võimalda nimetatud õigusabikulusid välja mõista, ja tunnistada need sätted Põhiseadusega vastuolus olevaks ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Vaidlustuskomisjoni menetluses kantud õigusabikulude mittehüvitamine rikub Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust. Vaidlustuskomisjoni pöördumiseks on sätestatud niigi ebamõistlikult suured riigilõivud (antud juhul 20 000 krooni) ja kui ka positiivse lahendi saamisel ei hüvitata õigusabikulusid, siis kitsendab see isiku õigust pöörduda kohtusse. Kuna vaidemenetluses toimub reeglina õiguslik vaidlus, siis on vajalik kaasata õigusnõustaja, sest isik ise ei suuda koostada keerulisi vaidlustusi, esineda tulemuslikult vaidlustuskomisjonis jne. Kui õigusabikulud jäetakse isiku kanda, siis on tulemuseks see, et isik on sunnitud vaidlustuse esitamisest loobuma, millega rikutakse aga tema kohtusse pöördumise õigust. Vaidlustuskomisjoni menetluses õigusabikulude mittehüvitamise piirang ei ole proportsionaalne, sest olemasolev regulatsioon kitsendab isiku õigusi riigihanke pakkumismenetluses, sellel regulatsioonil puudub selge eesmärk ja mõte; 4) uus Riigihangete seadus ei taga õigust kolmeastmelisele kohtusüsteemile, muuhulgas ka õigust kaevata vähemalt korra kohtu tõendite hindamise peale. Kehtestatud vaidlustusmenetluse korra järgi tuleb vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaevata edasi otse ringkonnakohtule ja alles ringkonnakohus teeb esimese kohtuotsuse. Ringkonnakohtu otsuse peale edasikaebamisel Riigikohtusse tuleb arvestada sellega, et Riigikohus ei saa Halduskohtumenetluse seadustiku järgi tõendeid hinnata, mistõttu on isikult ära võetud apellatsiooniõigus (edasikaebeõigus) kohtu poolt tõendite hindamise peale.
  4. Keskkonnaministeeriumi vastuses määruskaebusele palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu määrus muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Halduskollegium leiab, et käesolevas asjas on vaja selgusele jõuda, millisel kohtul oli õigus lahendada Innopolis Konsultatsioonid AS kaebus Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni otsuse peale, millega jäeti tema vaidlustus rahuldamata.
  6. Innopolis Konsultatsioonid AS esitas Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni
  7. juuli
  8. a otsuse peale kaebuse Tallinna Halduskohtule, sest leidis, et tulenevalt RHS § 131 lgst 1 peab kaebuse läbi vaatama halduskohus. Kaebuses taotleti vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamist, vaidlustuse rahuldamist ja esialgset õiguskaitset. Tallinna Halduskohus edastas aga kaebuse kirjaga Tallinna Ringkonnakohtule, sest leidis, et tulenevalt RHS § 129 lg-st 1 ei ole halduskohtul pädevust selle kaebuse läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus nõustuski halduskohtu selle seisukohaga ja võttis kaebuse menetlusse.
  10. mail 2007 jõustunud Riigihangete seaduse rakendamiseks lisati seadusesse rakendussäte § 131, mille lg 1 sätestab: "Riigihanke pakkumismenetlused, mida alustati enne käesoleva seaduse jõustumist, viiakse lõpuni, lähtudes riigihangete seaduse (RT I 2000, 84, 534; 2005, 18, 105) sätestatud nõuetest, välja arvatud riigihangete seaduse §-s 20 sätestatud kohustus esitada riigihanke deklaratsioon. Nimetatud riigihanke pakkumismenetluse lõppedes on ostjal kohustus esitada registrile riigihanke aruanne käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud korras." Sama paragrahvi lg 3 sätestab: "Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigihanke pakkumismenetlustes esitatakse vaidlustused ja vaidlustuskomisjon vaatab need läbi, lähtudes riigihangete seaduses (RT I 2000, 84, 534; 2005, 18, 105) sätestatud nõuetest."
  11. Halduskolleegium leiab, et RHS § 131 lg-t 1 ja lg-t 3 tuleb tõlgendada selliselt, et kõik riigihanke pakkumismenetlused, mis alustati enne
  12. maid 2007 jõustunud Riigihangete seadust, tuli lõpuni viia ja seejuures ka vaidlused lahendada, lähtudes samuti enne
  13. maid 2007 kehtinud Riigihangete seadusest. Käesoleva kohtuasja materjalide kohaselt on Keskkonnaministeeriumi riigihange alustatud enne
  14. maid 2007, kui jõustus kehtiv Riigihangete seadus, mida kinnitab pakkumise kutse riiklikus registris avaldamise kuupäev -
  15. jaanuar
  16. Seega tulenevalt RHS § 131 lg-st 1 ja lg-st 3 tuli Innopolis Konsultatsioonid AS poolt esitatud kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale läbi vaadata lähtudes kuni
  17. maini 2007 kehtinud Riigihangete seadusest.
  18. Kuni
  19. maini 2007 kehtinud Riigihangete seaduse (RT I 2000, 84, 534; 2005, 18, 105)
  20. peatükk reguleerib vaidlustuste esitamist ja läbivaatamist, sealhulgas ka Riigihangete Ameti poolt tehtud otsuste vaidlustamise korda. RHS § 66 sätestab, et vaidlustuse lahendamiseks, mille puhul on tehtud selle seaduse § 63 lõikes 4 (Riigihangete Amet jätab vaidlustuse läbi vaatamata) või § 65 lõike 6 punktis 3 (ameti otsusega jäetakse vaidlustus rahuldamata) nimetatud otsus, võib esitada halduskohtule kaebuse ostja tehtud pakkumismenetlusega seotud otsuse või pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumentide peale või Riigihangete Ameti poolt tehtud § 65 lõike 6 punktis 4 nimetatud otsuse või ettekirjutuse peale (ameti otsusega rahuldatakse vaidlustus, tühistades pakkumismenetlusega seotud otsus või tehes ostjale ettekirjutus). RHS §-s 66 viidatud § 65 lg 6 p-s 3 on tegemist Riigihangete Ameti sellise otsusega, millega jäetakse esitatud vaidlustus rahuldamata. Seega võib sellise otsuse peale esitada kaebuse halduskohtule. Käesolevas asjas jättis Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon esitatud vaidlustuse samuti oma otsusega rahuldamata. Seega võis sellise otsuse peale esitada kaebuse halduskohtule.
  21. Halduskolleegium nendib, et käesolevas asjas oli Riigihangete Ameti juures asuval vaidlustuskomisjonil seadusest tulenev õigus esitatud vaidlustus läbi vaadata. Ta omas selleks pädevust, mis tulenes kuni
  22. maini 2007 kehtinud Riigihangete seadusest. Halduskolleegium leiab, et Innopolis Konsultatsioonid AS lähtus õigesti kuni
  23. maini 2007 kehtinud Riigihangete seadusest ja seal sätestatud otsuste vaidlustamise korrast, kui esitas kaebuse vaidlustuskomisjoni otsuse peale Tallinna Halduskohtule. Eeltoodust tulenevalt oli kohtuks, kes pidi käesoleva kaebuse läbi vaatama, Tallinna Halduskohus. Tallinna Halduskohus pidi kaebuse läbivaatamisel lähtuma kuni
  24. maini 2007 kehtinud Riigihangete seadusest ja seal sätestatud menetluskorrast. Riigihangete seaduse eksliku tõlgendamise tõttu vaatas kaebuse läbi Tallinna Ringkonnakohus, kellel ei olnud selleks seadusest tulenevat õigust ja kes lähtus asja läbivaatamisel ekslikult
  25. mail 2007 jõustunud Riigihangete seadusest. 15.

§ 45

lg 1 p 1 kohaselt tuleb tühistada kohtulahend, kui asja lahendas kohus, kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada, ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtusse. Kolleegium leiab, et käesoleva asja on lahendanud Tallinna Ringkonnakohus, kellel ei olnud seaduse järgi õigust seda teha. Seetõttu tuleb Tallinna Ringkonnakohtu

  1. augusti
  2. a määrus haldusasjas nr 3-07-1456 tühistada ja saata kaebus Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
  3. Halduskohtus kaebuse menetlemisel ja seoses Innopolis Konsultatsioonid AS taotluse lahendamisega vaidlustuskomisjonis tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks peab halduskohus lähtuma enne
  4. maid 2007 kehtinud Riigihangete seadusest. Nimetatud varem kehtinud Riigihangete seadus ei sätestanud sõnaselgelt, et enne halduskohtusse pöördumist tuleb vaidluse lahendamiseks esitada vaidlustus Riigihangete Ametile, mistõttu oli isikul võimalik valida, kas püüda vaidlust lahendada kõigepealt kohtuväliselt ja alles siis pöörduda halduskohtusse või pöörduda kohe halduskohtusse (vt Riigikohtu määrused haldusasjas nr 3-3-1-48-99 ja 3-3-1-63-02). Õigusabikulude hüvitamine sõltus sellest, millise vaidluse lahendamise tee isik valis, kuid vaidlustuse esitamisel Riigihangete Ametile ei olnud võimalik hüvitada selles menetluses kantud õigusabikulusid.
  5. Kuna
  6. mail 2007 jõustunud Riigihangete seadus pole praeguses asjas kohaldatav, siis puudub kolleegiumil võimalus rahuldada määruskaebuse esitaja taotlus algatada nimetatud seaduse § 126 lg 6 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus.
  7. Innopolis Konsultatsioonid AS määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kautsjon tuleb tagastada. Indrek Koolmeister, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.