← Eesti

3-1-1-99-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-99-07 Otsuse kuupäev 18. veebruar 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe Ko

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, s.o rahalise karistusega summas 9000 krooni. Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning määrati tasumisele rahaline karistus 120 miinimumpäevamäära, s.o 6000 krooni.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti P.Š-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks aastaks.

  1. Kohus leidis, et P.Š. süü on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Karistuse mõistmisel arvestas kohus seda, et P.Š. on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud ühel korral, ta kahetseb ja tunnistab oma süüd. Kuritegudega pole materiaalset kahju tekitatud, P.Š. eelmised rahatrahvid on osaliselt tasutud ja ta töötab. Eelnevast lähtudes otsustas kohus, et P.Š. on võimalik karistada rahalise karistusega. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist põhjendas kohus asjaoluga, et P.Š. on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes ja teda on selle eest karistatud mitmel korral rahatrahviga, see pole aga mõju avaldanud.
  2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokuröri abi Kadi Ruus, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja kriminaalasja saatmist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu esimese astme kohtule uueks arutamiseks.
  3. Tallinna Ringkonnakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsusega tühistati Harju Maakohtu
  6. juuni
  7. a otsus P.Š-le KarS §-de 329 ja 424 järgi mõistetud põhikaristuse osas. 4.
  8. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti P.Š-le KarS § 329 järgi karistuseks kaks kuud vangistust ja KarS § 424 järgi kolm kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeimaga ning mõistis P.Š-le liitkaristuseks kolm kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis P.Š-le lõplikuks karistuseks kaks kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas ringkonnakohus mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 15.

aprilli

  1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viie kuu vangistuse võrra ja mõistis P.Š-le lõplikuks karistuseks seitse kuud vangistust. 4.
  2. Ringkonnakohus leidis, et kuna P.Š. pani talle süüks arvatavad teod toime kohtu poolt määratud katseajal, siis ei oleks rahalisel karistusel oodatavat toimet, mistõttu tuleb P.Š-le mõista vabadusekaotuslik karistus. Rahalise karistuse mõistmine olukorras, kus isik rikub teatud keeldu teadlikult ja korduvalt ning seda ka kohtu poolt määratud katseajal, on ilmselgelt ebakohane - eriti arvestades asjaolu, et senised rahalised karistused on suuremas osas P.Š. poolt tasumata. 4.
  3. Ringkonnakohus soostus apellatsioonis toodud seisukohaga maakohtu motiveeringu vastuolulisuse kohta. Maakohus leidis, et senised rahatrahvid ei ole avaldanud P.Š-le soovitud mõju, kuid mõistis sellele vaatamata taas rahalise karistuse. Seejuures ei ole oluline, et P.Š. ei tekitanud süütegude toimepanemisega materiaalset kahju. Nii KarS § 329 kui ka 424 on formaalsed süüteod, mis ei nõua kahjuliku tagajärje tekitamist. Maakohtu otsuses on märgitud, et P.Š. eemaldamine liiklusest peaks suurendama kaasliiklejate turvatunnet. Samas on maakohus tuvastanud, et nn iseseisvalt täidetavat liikluses osalemise keeldu - juhtimisõiguse keeldu - ei ole P.Š. täitnud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  4. Tallinna Ringkonnakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsuse peale esitas P.Š. kaitsja vandeadvokaadi abi Aleksei Ratnikov kassatsiooni, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja Harju Maakohtu
  7. juuni
  8. a otsuse jõustamist. Kassaatori põhiväited on järgmised. 5.
  9. Ringkonnakohtu poolt P.Š-le mõistetud karistus on liiga range ja ei vasta toime pandud kuritegude raskusele. Kohus ei ole piisavalt motiveerinud, miks ta mõistis P.Š-le karistuseks rahalise karistuse asemel vangistuse. Alates
  10. a novembrist on P.Š. käitunud õiguskuulekalt, mistõttu ei ole tema karistamine vangistusega põhjendatud. 5.
  11. Ringkonnakohus ei ole arvestanud sellega, et P.Š. ei tekitanud süütegudega materiaalset kahju ja jättis tähelepanuta, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Samuti tulnuks karistuse mõistmisel arvestada sellega, et P.Š-l on abikaasa ja väike laps.
  12. Vastuses kassatsioonile märgib Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Eve Soostar, et ringkonnakohus on põhjalikult motiveerinud karistuse valikut ja rahalise karistuse mõistmine P.Š-le ei täidaks karistuse eesmärke. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  13. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab esitatud kassatsiooni piiridest KrMS § 352 lg 6 alusel väljudes, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, mistõttu tuleb Tallinna Ringkonnakohtu
  14. oktoobri
  15. a otsus tühistada.
  16. Apellatsiooni esitamise alused ja selleks õigustatud isikud on sätestatud KrMS §-s
  17. Muuhulgas näeb KrMS § 318 lg 3 ette apellatsiooniõiguse keelud. Nendeks on seadusandja lugenud olukorrad, kus maakohus on arutanud kriminaalasja üldmenetlusest erinevas menetluses (KrMS § 318 lg 3 p-d 1-4) või prokuratuur on süüdistusest loobunud (KrMS § 318 lg 3 p 5), millest tulenevalt puudub teatud kohtumenetluste pooltel õigus kaevata maakohtu otsuse peale ringkonnakohtusse. Kui kohtumenetluse pool on KrMS § 318 lõikes 3 sätestatud apellatsiooniõiguse keeldu eirates siiski esitanud apellatsiooni ja esimese astme kohus ei ole jätnud KrMS § 323 lg 2 p-st 2 lähtudes apellatsiooni läbi vaatamata, tuleb seda teha ringkonnakohtul eelmenetluse käigus tuginedes KrMS § 326 lg 2 lausele
  18. Kui maakohus ja ka ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et apellatsiooni on esitanud isik, kellel KrMS § 318 lõikest 3 tulenevalt ei ole apellatsiooniõigust ning ringkonnakohtus on kriminaalasja kohtulik arutamine alanud, tuleb kohtulik arutamine läbi viia ja jätta KrMS § 337 lg 1 p-st 1 lähtudes esimese astme kohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  19. Käsitletavas kriminaalasjas tunnistas esimese astme kohus P.Š. süüdi KarS §-de 329 ja 424 järgi ning mõistis talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks rahalise karistuse summas 9000 krooni. Kuna P.Š. kriminaalasja arutati maakohtus lühimenetluse korras, vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti talle rahaline karistus 6000 krooni. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes taotles süüdistatavale raskemaliigilise karistuse mõistmist. Süüdistatav ega tema kaitsja maakohtu otsust ei apelleerinud. Ringkonnakohus tühistas prokuröri taotluse alusel maakohtu otsuse P.Š-le mõistetud karistuse osas ja mõistis talle karistuseks kolm kuud vangistust, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel kahe kuu vangistuseni. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et prokuröril puudus käesolevas kriminaalasjas apellatsiooniõigus, kuna tulenevalt KrMS § 318 lg 3 p-st 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva otsuse peale. Riigikohtu senises praktikas on asutud KrMS § 318 lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud apellatsiooniõiguse keelu tõlgendamisel seisukohale, et see ei puuduta kõiki KrMS § 306 lg 1 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendatavaid küsimusi, vaid üksnes kriminaalmenetluse keskset küsimust, s.o vastavalt kas süüdistatava süüditunnistamist ja karistamist või tema õigeksmõistmist (vt RK kriminaalkolleegiumi
  20. juuni
  21. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-27-07 - RT III 2007, 29, 239). Käesolevas kriminaalasjas tõstatati prokuröri apellatsioonis üksnes küsimus maakohtu poolt süüdistatavale mõistetud põhikaristusest. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, mõistes apellatsiooniõiguseta isiku apellatsiooni alusel süüdistatavale uue karistuse, rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mistõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Kuna lühimenetluses võib süüdimõistvat kohtuotsust vaidlustada üksnes süüdistatav või tema kaitsja ja nemad Harju Maakohtu
  22. juuni
  23. a otsust vaidlustanud ei ole, jõustab Riigikohtu kriminaalkolleegium selle otsuse.
  24. Eelnevale tuginedes ja juhindudes KrMS § 361 p-st 5 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  25. oktoobri
  26. a otsuse ja jõustab Harju Maakohtu
  27. juuni
  28. a otsuse.
  29. Vandeadvokaadi abi A. Ratnikov, kes kaitses P.Š. määratud korras, esitas Riigikohtule taotluse 1593 krooni õigusabikulude hüvitamiseks. Justiitsministri
  30. jaanuari
  31. a määrusega nr 2 kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" (
  32. maist 2007 jõustunud redaktsioonis) § 8 lg 1 sätestab, et määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks, samuti apellatsiooni-, kassatsiooni- ja teistmismenetluseks ettevalmistumise eest on 900 krooni. Sama määruse § 2 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi tasu arvestamisel kriminaalmenetluses kohaldatakse tasu suhtes kriminaalmenetluse esemele vastavat üldkoefitsienti (lg 2) või erikoefitsienti (lg 3), välja arvatud § 7 lg-s 4, §-des 9 ja 18 ning § 19 lg-s 2 ettenähtud tasumäärade puhul. Määruse § 2 lg 2 p 1 kohaselt on teise astme kuritegude puhul üldkoefitsient 1,0 kuni 1,
  33. Vandeadvokaadi abi A. Ratnikov märgib taotluses, et ta hindab oma tööd koefitsiendi 1,5 vääriliseks. 11.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesoleval juhul tuleb õigusabi tasu arvestamisel kohaldada üldkoefitsienti 1,
  34. Kolleegium arvestab seejuures kriminaalasja vähest mahukust ja keerukate õiguslike probleemide puudumist. 11.2 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 1 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
  35. jaanuari
  36. a määruse nr 2 § 8 lg-st 1, § 2 lg 2 p-st 1 ja § 1 lg-st 2 määrab Riigikohtu kriminaalkolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks P.Š. kaitsmise eest kassatsioonimenetluses 900 krooni, millele lisandub käibemaks 162 krooni. Kokku tuleb OÜ Advokaadibüroo Tibar & Partnerid kasuks välja mõista 1062 krooni. Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.