RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 30 lg-d 1 ja 3 ning leidis, et pooltevaheline võlasuhe tuleneb võlatunnistusest. Laenu saamist tõendavad maksekorraldused pangaülekannete kohta. Kuigi kostja viitab, et raha saamisel oli ta teinud J. Vetemaa jaoks võlakirjad ning tagasimaksmisel sai need endale, ei ole ta selle väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Seega ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et kostja on J. Vetemaale võlatunnistuse alusel saadu tagastanud. 4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. oktoobri 2007. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Hagi ei saa rahuldada

§ 30lg-te 1 ja 3 alusel.

Kohtumenetluses on kostja tunnistanud küll laenusuhet, kuid ta ei ole kunagi tunnistanud võla olemasolu. Tuvastatud asjaoludel on asjakohatu rääkida võla tunnistamisest, mis on

§ 30kohaldamise eelduseks.

Kostja pool kinnitas, et

1. aasta
2. oktoobri,
3. detsembri ja
4. detsembri ning
5. aasta
6. jaanuari,
7. märtsi ja
8. juuni ülekannete aluseks olid kokkulepped, mille alusel laenas J. Vetemaa kostjale raha, mille kostja on tagastanud sularahas. Hageja ei ole esitanud faktiväiteid, mis kostja esiletoodut ümber lükkaks: hageja väitel ei tea ta oma õiguseellase J. Vetemaa poolt kostjale rahaülekannete tegemise asjaolusid ja õiguslikku alust. Niisugustel asjaoludel tuleb lugeda tõendatuks, et eespool osundatud maksed on tehtud laenusuhte alusel.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kostja on oma laenuks saadud raha tagastamise kohustuse täitnud. Tuginedes

§ 96

lg-tele 1 ja 3, leidis ringkonnakohus, et kui laenu andmise kohta koostati võladokument (võlakiri) ning J. Vetemaa selle kostjale tagastas, siis on kostja laenu tagastamise kohustuse eelduslikult täitnud, kuid hagejal on võimalik tõendada, et kohustus on võladokumendi tagastamisele vaatamata täitmata. Tõendamiskoormise kindlaksmääramiseks tuleb tuvastada, kas kostja oli andnud laenukohustuste kohta välja võladokumendid ning kas J. Vetemaa on need talle tagastanud. Ringkonnakohus pidas tõendeid hinnates usutavaks kostja väidet, et eelosutatud laenusummade kohta koostas kostja võlakirjad. Tõendite põhjal saab tõendatuks lugeda ka kostja väite, et J. Vetemaa tagastas kostjale võlakirjad laenu tagastamisel. Tunnistajate A. Ruusmanni ja T. Miksoni ütlustega ja hageja e-kirjadega Eesti Maleliidule on tõendatud, et J. Vetemaa tegeles laenude andmisega paljudele inimestele ja ta oli rahaasjades pedantne. Ei ole tõenäoline, et kõik vaidlusalused võlakirjad puuduvad tema dokumentide hulgast muul põhjusel. Kostja on esitanud kohtule

1. märtsi
2. a võlakirja, mille üle küll selles asjas ei vaielda, kuid võlakirja olemasolu kostja käes näitab, et pooltevahelises suhtes võlakirju tagastati. Tunnistaja R. Randma kinnitas, et nägi, kuidas J. Vetemaa kostjale raha vastu mingi dokumendi andis (tl 162). Kostja kandis
3. ja
4. juulil
5. a J. Vetemaa pangaarvele kokku 50 000 krooni laenu tagastamiseks, ülejäänud raha on ta enda väidete kohaselt tagastanud sularahas. J. Vetemaa ja kostja vahelist sularahas arveldamist on kinnitanud tunnistajad A. Ruusmann, R. Randma ja T. Mikson. Hageja ei ole kohtumenetluses esitanud hagetavate rahasummade kohta ühtegi võlakirja ega muid tõendeid, mis eespool kirjeldatud tõenditest tuleneva järelduse ümber lükkaks ja millest võiks järeldada, et kostja ei ole laenude tagastamise kohustust täitnud. Seega tuleb eeldada, et kostja on oma laenude tagastamise kohustuse J. Vetemaale täitnud. Hageja ise on oma e-kirjas Eesti Maleliidule laenu tagastamise nõudes kinnitanud, et J. Vetemaa arveldas laenusaajatega ka sularahas. Hageja ei ole lõpuni siiras, kui väidab, et ta J. Vetemaa tegevusest laenu andmisel midagi ei tea. Lisaks väitele sularahas arveldamise kohta on hageja samas e-kirjas muu hulgas viidanud J. Vetemaa märkmikule, mis kirjas väljendatu kohaselt olevat absoluutne tõde (tl 90). Kohtumenetluses seevastu on hageja pool väitnud, et ei tea niisugusest märkmikust midagi (tl 94). Seega on hageja väited erinevatele isikutele olnud vastuolulised. Tunnistaja T. Mikson on kinnitanud kostja väidet, et ka J. Vetemaa laenas aeg-ajalt kostjalt raha. Pooltel ei ole alusetust rikastumisest tulenevat võlasuhet. Hageja õiguseelneja ja kostja vaheline laenusuhe on lõppenud täitmisega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu otsus ei tugine faktilistele asjaoludele ja on põhjendamata. Ringkonnakohus on hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid ja rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-t 1, § 436 lg-t 1 ning § 442 lg-t
7. Ringkonnakohus on pannud hagejale lisaks temale kuuluvale tõendamiskohustusele (tõendada laenu andmist), ka kostja tõendamiskoormise (tõendada laenu tagasimaksmist). Hageja on laenuandja pärija, mistõttu on igati loogiline, et tema käes võlakirju ei ole. Kostja ise pidi olema huvitatud võlakirjade säilitamisest, kuna

§ 96

lg 1 järgi tõendab just võlakirjade tagasisaamine lisaks kviitungile laenu tagasimaksmist. Kostja esitatud võlakirjad teises laenusuhtes näitavad seda, et kostjal on komme tagasisaadud võlakirju säilitada, kuid selles võlasuhtes tal neid esitada ei ole. Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud pooltevahelise laenusuhte ning leidnud, et ilmselt on selle kohta välja antud ka võlatunnistus, mis tõendab laenusuhte olemasolu, kuid siiski jõudnud valele järeldusele, et kostja on laenu J. Vetemaale tagastanud ning laenusuhe on lõppenud täitmisega.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele palub kostja jätta see rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.
3. Ringkonnakohus asus seisukohale, et poolte vahel ei ole alusetust rikastumisest tulenevat võlasuhet ja J. Vetemaa on hagiavalduses osutatud maksed teinud kostjale laenusuhte alusel. Pooled ei ole ringkonnakohtu otsust nimetatud osas vaidlustanud. 10.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenusaaja laenulepinguga tagasi maksma laenuandjale laenuks saadud rahasumma. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on J. Vetemaalt saadud laenu tagastanud. Kostja on asja arutamise käigus väitnud, et koos laenu andmisega vormistati iga kord võlakiri, mille J. Vetemaa tagastas alati laenu tagasimaksmisel. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus on asja lahendamisel õigesti kohaldanud

§ 96

lgd 1 ja 3 ning õigesti määranud tõendamiskoormise ja hinnanud tõendeid.

§ 96

lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui võladokument on võlgnikule tagastatud, siis eeldatakse, et kohustus on täidetud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et poolte tõendamiskoormise kindlaksmääramiseks tuli kõigepealt tuvastada, kas kostja oli andnud laenukohustuse kohta välja võladokumendid ning kas J. Vetemaa oli need talle tagastanud. Nimetatud asjaolud ringkonnakohus ka tuvastas. Kassaator ei ole ringkonnakohtu järeldust võlakirjade koostamise fakti osas vaidlustanud. Nõudes kohustuse, mille kohta on koostatud võladokument, täitmist, pidi hageja kohtule esitama võladokumendi. Vastupidisel juhul tuleb eeldada, et võladokumendid on võlgnikule tagastatud kohustuse täitmise tõttu. 11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja väited J. Vetemaa märkmiku kohta on olnud vastuolulised. Isiklik märkmik on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 tähenduses. Hagejal oli võimalus oma nõude tõendamiseks märkmik esitada, kuid seda ta ei teinud. Hageja ei ole oma väidete vastuolulisust menetluse käigus ka kuidagi selgitanud, kuigi tal oli selleks võimalus. Hageja väidete vastuolulisust võis kohus hinnata hageja kahjuks. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kohustus on täitmata. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull