3-3-1-4-08

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-4-08

1. veebruar 2008 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque Elfriede-Renate Masti (Mast) kaebus Tamsalu Linnavalitsuse
2. juuni
3. a korralduse nr 120 tühistamiseks ja avalikõigusliku suhte tuvastamiseks Tartu Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a määrus haldusasjas nr 3-07-165 Elfriede-Renate Masti määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Elfriede-Renate Masti määruskaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a määrus haldusasjas nr 3-07-
8. Saata Elfriede-Renate Masti taotlus riigi õigusabi saamiseks apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esindamiseks Tartu Ringkonnakohtus haldusasjas nr 3-07-165 uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Elfriede-Renate Mast esitas
10. jaanuaril 2007 Tartu Halduskohtule kaebuse taotlusega tühistada Tamsalu Linnavalitsuse
11. juuni
12. a korraldus nr 120 ja tuvastada avalik-õiguslik suhe ning teha kindlaks, et E.-R. Mast on Tamsalus O. Müntheri 2 ja O. Müntheri 4 vahel asuva maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt.
13. Tartu Halduskohus jättis
14. novembri
15. a otsusega haldusasjas nr 3-07-165 E.-R. Masti kaebuse rahuldamata. Kohus tuvastas, et Tamsalus O. Müntheri tn 2 asuv puuvilja- ja marjaaia alune ligikaudu 750 m2 suurune maa, mille ostueesõigusega erastamist istandusealuse maana kaebaja soovib, anti E.-R. Masti ja tema abikaasa kasutusse
16. aastal köögiviljamaana. Puuvilja- ja marjaaeda ei rajanud ei kaebaja ega tema õiguseellased. ENSV Maakoodeksi § 95 lg 2 kohaselt ei lubatud köögiviljamaal rajada puuviljaaedu ja muid mitmeaastasi istandikke ega püstitada ehitisi. Seega pidi kaebaja maad kasutama ainult köögiviljamaana. Tõendatud ei ole viljapuude ja marjapõõsaste omandiõiguse üleminek kaebajale. Vaidlustatud Tamsalu Linnavalitsuse
17. juuni
18. a korraldusest nr 120 nähtub, et linnavalitsus keeldus MaaRS §-le 121 viidates E.-R. Mastile maa ostueesõigusega erastamisest, sest tal puudub selle maatüki kasutamiseks seaduslik alus. MaaRS § 121 lg 2 järgi oli istandus enne Maareformi seaduse jõustumist seadusliku kasutuse alusel rajatud ning korrastatud ja istandusena kasutusel olev vähemalt 0,25 ha suurune puuvilja- või marjaaed. ENSV Maakoodeksi § 42 lg 3 sätestas, et kodanike maakasutamist tõendab maatüki looduses piiritlemise akt. Kaebajal vastav maa kasutamist tõendav dokument puudub. Samuti ei ole ta ise puuvilja- ja marjaaeda rajanud. Asjaolu, et kaebajale kasutada antud köögiviljamaale jäid ka endise omaniku viljapuud ja marjapõõsad, ei saa muuta maakasutuse õiguslikku alust. MaaRS § 121 lg 2 tähenduses istanduse olemasolu Tamsalus O. Müntheri tn 2 ei ole tõendatud. Kuna asjas on kindlaks tehtud, et kaebajal puudub maa kasutamiseks seaduslik alus, s.o maatüki looduses piiristamise akt, siis pole tal kunagi olnud seadusest tulenevat maakasutusõigust (v.a õigus kasutada ajutiselt köögiviljamaad).
19. E.-R. Mast esitas
20. novembril 2007 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks apellatsioonkaebuse koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.
21. Tartu Ringkonnakohus jättis
22. novembri
23. a määrusega E.-R. Masti taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et vaidlust ei ole selle üle, et E.-R. Mast on Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-s 1 nimetatud isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kes suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda lihtsat toimetulekut pärast õigusteenuse eest tasumist. Ringkonnakohus märkis, et kuna E.-R. Mast on pensionär ja tema pensioni suurus on 4027 krooni, oleks ta oma majanduslikku seisundit arvestades võimeline tasuma asjatundliku õigusteenuse eest ainult osaliselt. Seega esineb alus riigi õigusabi saamiseks. Samas leidis ringkonnakohus, et esinevad alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kuna E.-R. Masti esindas esimese astme kohtus Urmas Mast, siis on E.-R. Mast oma õigusi kaitsnud oma esindaja kaudu. E.-R. Mast on suutnud tagada oma õiguste kaitse halduskohtus oma esindaja kaudu. On alust arvata, et kui tema esindaja suutis teda esindada halduskohtus, siis suudab esindaja esitada ka apellatsioonkaebuse. E.-R. Mast on olnud võimeline ise oma õigusi kaitsma halduskohtus (esindaja kaudu), mistõttu puudub alus talle riigi õigusabi andmiseks. Samuti esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, st asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
24. Elfriede-Renate Mast esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu
25. novembri
26. a määruse ning rahuldada tema taotlus riigi õigusabi saamiseks apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esindamiseks Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse esitaja märgib, et U. Mast aitas tal esimeses astmes kaebust koostada ja esindas teda ka halduskohtus. Samas abistas U. Mast teda tasuta, sest E.-R. Masti majanduslik seisund ei võimalda tal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. U. Mastil puudub igasugune juriidiline haridus ja teda ei saa pidada RÕS § 6 lg 1 tähenduses asjatundliku õigusteenuse osutajaks. Eelnevast tulenevalt on E.-R. Masti võimalus U. Masti abil oma õigusi kaitsta ilmselt vähene.
27. detsembril 2007 esitas kaebaja Tartu Ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
28. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et E.-R. Masti määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et E.-R. Mast vastab riigi õigusabi saama õigustatud isikule esitatavatele tingimustele, mis on sätestatud RÕS § 6 lg-s
29. Ringkonnakohus on tuvastanud, et E.R. Mast oleks oma majanduslikku seisundit arvestades võimeline tasuma asjatundliku õigusteenuse eest üksnes osaliselt.
30. Samas leidis ringkonnakohus, et esinevad RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Esmajoones viitas kohus RÕS § 7 lg 1 p-le 1, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta muu hulgas siis, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus märkis, et esimese astme kohtus esindas kaebajat U. Mast, mistõttu oli E.-R. Mastil halduskohtus esindaja ja ta sai tema kaudu oma õigusi kaitsta. Kuna taotleja on suutnud esindaja kaudu tagada oma õiguste kaitse halduskohtus, siis suudab esindaja esitada ka apellatsioonkaebuse. Sellest järeldas ringkonnakohus, et E.-R. Mast on võimeline tagama oma õiguste kaitse apellatsioonimenetluses. Riigikohtu halduskolleegium ringkonnakohtu selle järeldusega ei nõustu ning leiab, et ringkonnakohus on RÕS § 7 lg 1 p 1 ekslikult tõlgendanud. RÕS § 7 lg 1 p-s 1 ettenähtud võimaluse all keelduda RÕS § 6 tingimustele vastavale isikule riigi õigusabi andmisest on silmas peetud eelkõige olukordi, kus taotleja enda kvalifikatsioon on selline, et võimaldab tõhusalt kaitsta isiku õigusi või on konkreetne menetlus õigusaktidega taotluslikult kujundatud sedavõrd lihtsaks, et igaüks on võimeline selles isiklikult osalema ning puudub vajadus õigusabi järele. Kuna kaebajal endal puudub õigusalane kvalifikatsioon ja kogemus, siis ei võinud ringkonnakohus keelduda E.-R. Masti riigi õigusabi taotluse rahuldamisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Asjas ei oma tähtsust, milline on U. Masti kvalifikatsioon või kohtumenetluses osalemise kogemus ning kas tema poolt osutatavat õigusteenust saab või ei saa pidada asjatundlikuks Riigi õigusabi seaduse tähenduses, sest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel võib riigi õigusabi andmisest keelduda üksnes juhul, kui taotleja on iseseisvalt võimeline kaitsma oma õigusi. Säte ei anna alust keelduda riigi õigusabi andmisest põhjusel, et taotlejal on kohtumenetluse varasemas staadiumis olnud esindaja.
31. Tartu Ringkonnakohus leidis määruses lisaks, et asjas esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 5 ettenähtud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ehk asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu see väide on paljasõnaline ning määruses puuduvad selles osas igasugused põhjendused. Kuigi E.-R. Masti kaebus on esimese astme kohtus jäänud rahuldamata, ei saa ringkonnakohus ilma põhjendusi esitamata asuda seisukohale, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohus oleks pidanud määruses selgitama, miks ta peab asja perspektiivituks. Määruse põhjendamata jätmisega rikkus ringkonnakohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 465 lg 2 p 8, mille kohaselt märgitakse kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, muu hulgas põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis.
32. Eeltoodut arvestades tuleb Tartu Ringkonnakohtu
33. novembri
34. a määrus tühistada. E.R. Masti taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb saata Tartu Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque