← Eesti

3-3-1-64-07

Obsah (5)§ 3§ 13§ 10§ 9§ 8

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Eesti

"Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus" (edaspidi määrus nr 162) § 9 kohaselt registriandmetel informatiivne tähendus. Registriandmed ei saa seega iseenesest rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi, seda saavad teha haldusaktid, millega otsustatakse toetuse määramine.

§ 3

lg 2 kohaselt on registri volitatud töötleja PRIA; sama määruse § 8 lg 10 kohaselt kantakse massiivi kohta registrisse piiripunktide koordinaadid, pindala, tunnused, toetusõiguslikkuse staatus. Määruse § 13 lg 3 sätestab, et andmete õigsuses veendumiseks ja kande parandamiseks kontrollib PRIA massiivide piiride muudatusi, kasutades selleks kaugseiret, aluskaarti või kohapealset kontrolli. Määruse § 10 lg 2 kohaselt vastutab registrile esitatud andmete õigsuse eest andmete esitaja. Õigusaktides on sätestatud nõuded põllumajandusmaale, mille eest PRIA toetusi määrab ja maksab. PRIA on vaidlusaluse maa registrist välja arvanud (ühe massiivi kustutanud ja teiste piire muutnud), sest need ei vastanud toetuse nõuetele. PRIA on läbi viinud kohapealse kontrolli, tellinud metsaekspertiisi ja arvamuse rohumaa- ja mullastikuekspertidelt, samuti analüüsinud massiive satelliidifotode ja ortofotode abil. Metsa Johani Talu ei ole aga tõendanud, et vaidlusalustel aladel on puude liituvus alla 0,5 või et tegemist ei ole liigniiske alaga. Põllumassiivi nr 41246291523 osas teostas PRIA registriandmete kontrolli 2005. a tehtud satelliidi- ja ortofotode abil.

§ 13

lg 4 kohaselt parandatakse küll ebaõiged andmed õigete saamisest arvates 15 tööpäeva jooksul, kuid antud juhul ei ole selge, millal täpselt PRIA õiged andmed sai. PRIA väite kohaselt ilmnes muutmise vajadus

  1. a kaugseire teostamise tulemusena, samuti ei muuda pärast 15 tööpäeva möödumist ebaõigete andmete parandamine registris sinna kantud õigeid andmeid õigusvastaseks. Kohapealne kontroll tuvastas ja kaugseire kinnitas, et osal massiivist ületab puude liituvus 0,5 ja ülejäänud osas on massiiv soostunud. Liigniiskel alal ei saa niita ega karjatada ja seda ei saa lugeda heas põllumajanduslikus korras olevaks maaks. Metsa Johani Talu ei ole vastu vaielnud, et 40%-l maal ületab puude liituvus 0,5, kuid vaidlustab selle, et massiiv on soostunud. Eksperdid (arvamus
  2. oktoobrist 2006: mullastikuekspert ja rohumaaekspert) kinnitavad aga, et suur osa massiivi pinnast on liigniiske. Arvamus on antud küll pärast massiivi registrist kustutamist, kuid vaidlusalune massiiv paikneb looduslikult liigniiskel alal, kus inimtegevus on olnud ebapiisav ja kaootiline ega ole vastanud heale põllumajandustavale. Eksperdid leiavad, et
  3. aasta niitmine ja karjatamine loovad eelduse massiivi muutumiseks loomadele sobivas suunas, kuid ei ole väitnud, et tegemist on toetusõigusliku massiiviga. Asjaolu, kas massiiv nr 41246291523 on toetusõiguslik või mitte, on vaidlustatud ka haldusasjades nr 3-06-471 ja 3-06-
  4. Põllumassiivi nr 41246286081 osas on PRIA selle andmeid õigesti muutnud ja tegutsenud talle antud volituste piires. Vastavalt põllumajandusministri
  5. septembri
  6. a määruse nr 89 "Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivide numberkoodi andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord" (edaspidi määrus nr 89) § 1 lg-le 2 koostab põllumassiivi kaardi, korraldab pindala ja piiripunktide määramise ja annab massiivile numbrilise koodi PRIA. Määruse nr 89 § 4 lg 1 kohaselt antakse uus numbriline kood siis, kui massiiv jagatakse osadeks või liidetakse kokku mitu massiivi. Sama määruse § 5 lg 1 alusel võetakse massiivi pindala määramisel arvesse kaardil olevad piiripunktide koordinaadid; saadud pindalast arvatakse maha massiivi sees paiknevad üle 0,01 ha suurused maa-alad, kus põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (puude grupid, kivihunnikud jne), sama paragrahvi lg 2 kohaselt on tootmiseks sobivad püsirohumaad Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuva massiivi maa-ala, millel kadakate või puude liituvus ei ületa 0,
  7. Esialgne massiiv nr 41246286081 on kaugseire tulemusel jagatud neljaks massiiviks, kusjuures mõõdeti toetusõiguslik ala, puudega kaetud ja liigniiske ala jäi mõõtmata. Põldude vahel puuduvad ühendavad alad. Ka selle massiivi toetusõiguslikkust on hinnatud haldusasjades nr 3-06-471 ja 3-06-
  8. Õigesti on muudetud ka massiivi nr 41246397563 andmeid vastavalt satelliidifotole. Alad, kus puude liituvus ületas 0,5, arvati toetusõigusliku pinna hulgast välja. Seda, et osal massiivist on tihe puistu, tõendavad ortofotod. Viimaste abil massiivi piiripunktide määramist lubab määruse nr 89 §
  9. Massiiv nr 41246397563 on jagatud kolmeks: kaardilt ja ortofotodelt nähtub, et puudub uusi massiive ühendav ala, puistu sees eristuvad selgesti kolm lagedat põllumajanduslikuks tegevuseks sobivat maa-ala, mis sellistena on ka registrisse kantud. Paljasõnalised on Metsa Johani Talu väited, et suurem osa endisest massiivist oli puude liituvusega alla 0,
  10. Samuti on kaugseire tulemusena õigesti muudetud massiivi nr
  12. a ortofoto abil arvati massiivi pindalast välja kraavid. Massiiv on liigendatud paljude võsastunud kraavidega, mille laius on keskmiselt üle 3 meetri. Kitsamaid kraave kui 2 m ei ole pindalast välja arvatud. Metsa Johani Talu on esitanud A. Tammel AS teostatud Meedla maaparandusobjekti kraavide laiuse mõõtmise tulemused, mis ei lükka aga ümber PRIA väidet, et massiivi pindalast on välja jäetud kraavid laiusega üle 2 meetri. PRIA väitel asub massiivil 54 kraavi, Metsa Johani Talu esitatud mõõtmise tulemused puudutavad kuues kohas teostatud mõõtmisi, need kraavid võisid olla just need, mida PRIA massiivi pindalast välja ei arvanud. Massiiv jagati kaheks, sest alad olid eraldatud laia pideva kraaviga, mistõttu neid enam üheks massiiviks lugeda ei saanud. Mis puudutab Metsa Johani Talu poolt tõenditena esitatud Taimetoodangu Inspektsiooni
  13. a järelevalve tulemuste põhjal koostatud mahepõllumajanduse registrikande ärakirju, siis on ringkonnakohtu arvates halduskohus õigesti leidnud, et need on asjakohatud, sest ettevõtte mahepõllumajandusliku tootmise tunnustamise nõuded on iseseisvad ega kattu toetusõigusliku maa nõuetega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  14. Metsa Johani Talu kassatsioonkaebuses palutakse Tartu Ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuses märgitakse, et kõik vaidlusalused massiivid on kogu ulatuses põllumajanduslikus kasutuses - neil kasvatatakse lihaveiseid. Põllumassiivi nr 41246291523 osas toetub PRIA väide, et osal massiivist ületab puude liituvus 0,5, 16.-
  15. septembri
  16. a kontrolli aruandele nr 050108-74-035 ja lisakontrolli aktile nr 8-2001.
  17. Samas ei vasta tegelikkusele aruandes massiivi kohta märgitu, et põld ei ole toetusõiguslik (on mitu aastat harimata). Lisakontrolli aga vaidlustatud massiivi osas tehtud ei ole, see kajastub nii lisakontrolli aktis kui ka akti aluseks olnud eksperthinnangus. Seega sai PRIA teha oma järelduse vaid kaugseiret või aluskaarte kasutades, väites, et puude liituvus ületab 0,
  18. Samuti on arusaamatu, kuidas PRIA on kindlaks teinud, et ülejäänud osa massiivist on liigniiske soostunud ala, kui suurema osa sellest massiivist moodustab niiskuslembeline kõrgrohustu, mis on üleujutatud üksnes varakevadel ja hilissügisel ning maist kuni oktoobrini on täies ulatuses karjatatav ning heas põllumajanduslikus korras. Tegemist on jõeäärse alaga. Suur osa looduslikust rohumaast vastab puude liituvuse järgi seega toetuskõlbulikule maale ning PRIA väide ülejäänud maa soostumisest on paljasõnaline ega vasta tegelikkusele. Põllumassiivist nr 41246286081 pindalaga 120,96 ha on tehtud neli massiivi suurusega kokku 10,56 ha. Mis põhjusel ja meetodiga seda tehti, PRIA otsusest ei selgu. Lisakontrolli akt
  19. jaanuarist 2006, mille aluseks on eksperthinnang
  20. jaanuarist 2006 (3 päeva hilisem) sätestab, et massiivist on osa metsamaa, ülejäänud osa on seega toetuskõlbulik. Ka hilisemast eksperthinnangust nähtub, et ca 4 ha puisniitu, kus puude liituvus on 0,4-0,5, loeb ekspert heaks puisrohumaaks. Veel lisab ekspert, et lõunaosas levib mosaiikne maastik - seega on ka seal toetuskõlbuliku maa olemasolu võimalik, seda aga ei hinnatud. Ekspertiisist nähtub, et hinnang toetus ortofotodele, looduses anti taimestiku kohta aga kirjeldus talvel. Puude võrade liituvuse mõõtmine talvel on võimatu. Kohapealne kontroll oli seega pealiskaudne ja aruande järgi vastas kogu massiiv toetuskõlbulikule maale. Lisakontrolli järgi oli osa maast metsamaa, ülejäänu toetuskõlbulik. Seetõttu tuleks teha uus kohapealne kontroll, et tuvastada täpselt toetuskõlbuliku maa suurus. Põllumassiivi nr 41246397563 pindalaga 6,25 ha on vähendatud 1,35 ha-le ilma põhjendamata. Aruande järgi on 2,07 ha kontrollija arvates korras. Lisakontroll seda ala ei hõlmanud. Massiivist nr 41146275937 pindalaga 27,58 ha on tehtud kaks massiivi kogupindalaga 22,49 ha. Metsa Johani Talule jääb arusaamatuks, mil viisil on PRIA tuvastanud, et kraavid on võsa täis kasvanud.
  21. aastal käis PRIA neid kraave vaatamas ja leidis, et võsastumist ei ole. Samuti on arusaamatu, kuidas saavad 27 ha suurusest massiivist moodustada 5 ha ehk 1/5 kraavid. PRIA peadirektori
  22. mai
  23. a käskkirjaga nr 1-3.1/162 kinnitatud "Põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli läbiviimise protseduur" p 6.3 kohaselt ei kuulu massiivi hulka põllumajanduslikult mittekasutatavad objektid, mille pindala on suurem kui 0,01 ha. Praegusel juhul on tegemist kraavidega laiusega ca 1 m, mis kokku ei ületa 0,01 ha ega kuulu seetõttu pindalast väljaarvamisele. Ei kontrollaktis ega lisakontrolli aktis ei käsitata maad kui toetuskõlbmatut, vastupidi, aruande järgi on tegemist karjamaaga, mis on kindlaks tehtud visuaalse vaatlusega kogu massiivi ulatuses.
  24. Vastustaja PRIA palub kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsus muutmata jätta. PRIA arvates ei tähenda asjaolu, et Metsa Johani Talu deklareeris
  25. aastal massiivid registris suuremas ulatuses, et kogu deklareeritud maa oli toetusõiguslik. Deklareerimise ajal oli Metsa Johani Talule teada, et maa peab olema heas põllumajanduslikus korras ning et sellises korras ei ole puistu ja võsaga kaetud ning liigniisked alad. PRIA eeldas, et andmed on õiged.

§ 10

lg 2 kohaselt vastutab andmete õigsuse eest massiivide deklareerija, toetuste taotleja. Ortofotode alusel massiivide piiride kindlakstegemisel on lähtutud määrusest nr

  1. Aktsepteeritavad ja õiguspärased kontrollimeetodid on võrdselt nii kaugseire (satelliidifotode alusel), aluskaartide (sealhulgas ortofotode) analüüs kui ka kohapealne kontroll. Juhul, kui PRIA avastab, et registris on deklareeritud mittetoetusõiguslik maa, parandab PRIA vastavad kanded. Põllumassiivi nr 41246291523 osas tuvastas kohapealne kontroll, et põld on täies ulatuses mittetoetusõiguslik. Enne registrist kustutamist teostati ka kaugseire. Puude liituvus ületab kohati 0,
  2. Ülejäänud maa on soostunud, seal kasvavad pajupõõsad, kased jne. Liigvee tõttu ei saa seda ala niita/karjatada viisil, mis tagaks nõuetekohase hooldamise. Tegemist pole heas põllumajanduslikus korras oleva maaga. Seda kinnitab ka ekspertide arvamus
  3. oktoobrist
  4. PRIA väited ei ole seega paljasõnalised. Kassaator ei ole tõendanud vastupidist. Toetuskõlbulik on Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004/EÜ art 44 lg 2 kohaselt põllumajandusmaana haritav maa või püsikarjamaa, välja arvatud püsikultuuride või metsa all olev mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatav maa. Metsa all olev maa, kus pole võimalik samamoodi toota kui puudeta põldudel, pole seega toetusõiguslik. Aladel, kus puude liituvus ületab 0,5, puudub karjatamiseks piisav alustaimestik.
  5. aasta alguses täiendati põllumajandusministri
  6. aprilli
  7. a määrust nr 39,
  8. aprilli
  9. a määrusi nr-d 49 ja 51 ning
  10. septembri
  11. a määrust nr 89 sättega, mille kohaselt loetakse Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaal asuv püsirohumaa heas põllumajanduslikus korras olevaks, kui sellel kasvavate kadakate ja puude liituvus on kuni 0,
  12. See on vastutulek nende piirkondade tootjatele tulenevalt traditsioonilistest põllumajandusmeetoditest, kuna keskkonnatingimustest tulenevalt kasvavad sealsetel põllumajanduslikult kasutatavatel poolloodusliku kooslusega püsirohumaadel puud ja kadakad. Metsaseaduse § 3 lg 2 p 2 kohaselt loetakse metsaks juba maatükki, millel kasvavad puittaimed puuvõrade liituvusega vähemalt 0,3 (30%). Seetõttu on PRIA poolt makstavate toetuste raames võimatu lugeda põldu puude liituvusega üle 0,5 põllumajanduslikus kasutuses olevaks rohumaaks. On selge, et sellistel aladel on normaalne tootmine võimatu. Asjaolu, et Metsa Johani Talu vaidlusalustel pindadel lihaveiseid karjatab, ei ole oluline, kuna õigusaktides on sätestatud objektiivsed nõuded põllumajandusmaale, mille eest toetusi makstakse. Kassaator ei ole toonud välja materiaalõiguse norme, mida tema väitel on kohtud valesti kohaldanud, ja protsessinorme, mida on rikutud, vaid on vaidlustanud peamiselt faktilisi asjaolusid, mis on kohtute poolt juba eelnevalt tuvastatud. Põllumassiiv nr 41246286081 on kaugseire tulemusel jagatud neljaks massiiviks. Massiivi ei ole hinnatud pealiskaudselt. Massiivil on toimunud ka kaks kohapealset kontrolli, kus leiti, et puude liituvus on üle 0,5 ja ala on soostunud. Kohapeal mõõdeti vaid toetusõiguslik ala. Metsa Johani Talule selgitati piiride muutmise põhjuseid. Toetusõiguslikku ala ümbritseb tihe puistu ja põllud on omavahel ühendamatud, mistõttu oli massiivi jagamine õigustatud.
  13. jaanuari
  14. a eksperthinnang ja
  15. oktoobri
  16. a arvamus massiivide nr 41246286081 ja nr 41246291523 vastavusest heas põllumajanduslikus korras oleva maa tingimustele tõendavad samuti PRIA kasutatud kontrollimeetodite õigsust. Alla 0,5 liituvusega maa puhul on rohumaa ekspertide ja mullastikueksperdi arvates tegemist püsivalt liigniiske alaga. Kassaatori vastupidine väide on väär. Liituvusega üldistatult 0,55 ala ei ole võimalik lugeda toetusõiguslikuks. Samuti ei ole üksikud fragmendid liituvusega kuni 0,5 toetusõiguslikud, sest minimaalne massiivi suurus on 0,3 ha. Asjaolu, et kohase hooldamisega on võimalik kujundada ala liigirikkaks ja tootlikuks puisniiduks, ei ole asjassepuutuv. EL Nõukogu
  17. septembri
  18. a määruse nr 1782/2003/EÜ (edaspidi EL Nõukogu määrus nr 1782/2003/EÜ) art 143b lg 4 kohaselt on toetusõiguslik ja registrisse kantav vaid selline põllumaa, mis oli juba
  19. aastal heas põllumajanduslikus korras. Hilisem kordategemine ei muuda maad toetusõiguslikuks. Metsaeksperdil oli võimalik hinnata puude liituvust ka talvel. Tulenevalt eelnevast ei ole põhjendatud uue kohapealse kontrolli läbiviimine. Põllumassiivi nr 41246397563 piire on korrigeeritud kaugseire tulemusena. Osal massiivist ületas puude liituvus 0,5, see pindala arvati toetusõigusliku maa hulgast välja. Massiiv on jagatud kolmeks uueks massiiviks, kuna neil põldudel puudub ühendav ala. Metsa Johani Talule on korduvalt antud teavet selle kohta, mis põhjustel massiiv täies ulatuses toetusõiguslik ei ole, arusaamatu on, mis põhjusel kassaator leiab, et vähendamine on seadusevastane. Põllumassiivi nr 41146275937 pindala on vähendatud kaugseire tulemusena. Ortofotode alusel vähendati pindala kraavide võrra. Massiivil asub 54 kraavi, nende alune pindala on 5,09 ha, keskmiselt on kraavide laius üle 3 meetri, suuremas osas on nad võsastunud. Kitsamaid kui 2 m kraave ei ole välja arvatud. Samuti jagati massiiv kaheks, sest looduses polnud need osad omavahel ühendatud, vaid on eraldatud laia kraaviga. Kuigi kohapealse kontrolli käigus pindala ei vähendatud, ei tähenda see, et seda ei võinud teha kaugseirega. Riigikohtu halduskolleegiumi istungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  20. Esmalt võtab kolleegium seisukoha massiivi põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist kustutamise ja registri iseloomu kohta. Seejärel vaatleb kolleegium registrikande parandamise aluseks oleva kontrolli olemust. Järgmisena käsitleb kolleegium veel kord juba oma varasemates lahendites antud tõlgendust puid hõlmava ala toetuskõlbulikkuse kindlakstegemise kohta. Edasi peatub kolleegium liigniiske ala kontrollimist puudutaval Euroopa Kohtu praktikal. Lõpetuseks lahendab kolleegium kassatsioonkaebuse. I
  21. PRIA kustutas
  22. aprillil
  23. aastal Metsa Johani Talu põllumassiivi nr 41246291523 (11,86 ha) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist.
  24. ELÜPS § 58 kohaselt on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register Eesti Vabariigi Valitsuse poolt põllumajandusministri ettepanekul asutatud riiklik register, mille vastutav töötleja on Põllumajandusministeerium ja volitatud töötleja PRIA. Sama seaduse § 59 lg 1 p 1 järgi kantakse registrisse ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamisel antavate toetuste taotlejate ja toetuste andmed ning p 4 järgi ka põllumassiivi kasutamise, piiripunktide ja põllumassiivi pindala andmed ning põllumassiivi tunnused. ELÜPS § 60 lg 1 sätestab nõude, et isik, kes esmakordselt taotleb põllumajandustoetust, esitab enda registrisse kandmise avalduse PRIA-le; andmed kantakse registrisse avalduse saamisest alates 15 tööpäeva jooksul (lg 3). Sama paragrahvi lg 5 täpsustab, et isiku avalduseta kantakse registrisse andmed põllumassiivide kasutamise, piiripunktide ja põllumassiivide pindalade kohta ning põllumassiivide tunnused. ELÜPS § 60 lg 4 kohaselt keeldub PRIA kande tegemisest, kui isik on esitanud valeandmeid, kande tegemata jätmisest teatab PRIA taotlejale sellekohase otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. ELÜPS § 60 lg 2 alusel peab isik, kelle registriandmed on muutunud, esitama PRIA-le registrikande muutmise avalduse andmete muutumisest alates 15 tööpäeva jooksul. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamist täpsustab määrus nr 162; selle § 4 kohaselt on registri pidamise eesmärk PRIA-le õigusaktidega pandud kohustuste täitmise tagamiseks andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine ka PRIA antavat toetust taotleva isiku ja taotluse kohta.

§ 9

kohaselt on registriandmetel küll informatiivne tähendus, kuid eeltoodud viited EL ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele, mille alusel määrus nr 162 on vastu võetud, annavad selget tunnistust sellest, et ilma registrisse kandmata ei ole võimalik toetust taotleda ja saada. Seega on toetuse taotlejale (Metsa Johani Talule) määrava tähtsusega, et massiivid oleksid registris. See on eeltingimuseks EL ühise põllumajanduspoliitika seaduse järgi antava ükskõik millise toetuse taotlemiseks, mitte ainult nende toetuste taotlemiseks, mida Metsa Johani Talu on juba taotlenud ja varem saanud, vaid ka võimalike teiste ja uute toetuste taotlemiseks. Erinevalt Tartu Ringkonnakohtust leiab Riigikohtu halduskolleegium, et põllumassiivi andmete muutmine registris ja massiivi registrist täielikult kustutamine saavad iseenesest rikkuda kaebaja õigusi. 13.

§ 10lg 2 kohaselt vastutab registrile esitatud andmete õigsuse eest andmete esitaja.

PRIA ei ole keeldunud vaidlusaluse massiivi osas kande tegemisest vastavalt ELÜPS § 60 lgle

  1. Põllumassiivi pindala andmed kannab PRIA registrisse ilma isiku avalduseta, mistõttu võib isikul osutuda raskeks vastutada andmete õigsuse eest. Registrisse kandmisel vaidlust võimalike valeandmete osas ei olnud. Seega ei olnud Metsa Johani Talul alust eeldada, et registrisse kantud andmed ei vastaks tegelikule olukorrale. EL Nõukogu määrus nr 1782/2003/EÜ art 143b lg 4 kohaselt on toetusõiguslikud ja registrisse kantavad vaid need põllud, mis olid juba
  2. aastal heas põllumajanduslikus korras. Metsa Johani Talu arvates olid tema massiivid heas põllumajanduslikus korras ja seega ei tunnetanud Metsa Johani Talu ka ELÜPS § 60 lg 2 alusel vajadust esitada registriandmete muutmise taotlust. Sisuline vaidlus käibki selle üle, kas Metsa Johani Talu vaidlusalune põllumaa oli heas põllumajanduslikus korras. Tulenevalt eelnevast ei saa Metsa Johani Talule, kes ei taotlenud registriandmete muutmist, ette heita õigusvastast käitumist. 14.

§ 13

lg 1 kohaselt suletakse registris ebaõigete andmete avastamise korral need kuni kande parandamiseni, lg 2 järgi esitab PRIA ebaõigete andmete kohta järelepärimise registriandmete esitajale 5 tööpäeva jooksul ebaõigete andmete avastamisest arvates. Isegi kui lähtuda sellest, et põllumassiivi pindala puudutavate andmete puhul on kande parandamise avalduse esitamise kohustuse puudumisest hoolimata andmete esitajaks toetuse taotleja (Metsa Johani Talu), ei ole tuvastatud, et PRIA oleks Metsa Johani Talule teatanud võimalikest ebaõigetest andmetest ja teinud vastavasisulise järelepärimise ning andnud

§ 13lg 2 teises lauses ette nähtud 10-päevase tähtaja õigete andmete esitamiseks.

Vastavalt

§-le 5 kehtivad registripidamisele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätted arvestades EL ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse üheks oluliseks nõudeks haldusmenetluse läbiviimisel on ärakuulamisõiguse võimaldamine (HMS § 40 lg 1). Praegusel juhul ei tagatud Metsa Johani Talule ärakuulamisõigust enne vaidlusaluse massiivi registrist kustutamist ega teiste vaidlusaluste massiivide pindalade vähendamist.

§ 13

lg 4 kohaselt parandatakse ebaõiged andmed õigete andmete saamisest arvates 15 tööpäeva jooksul. Toimunust ei nähtu, kas vastavat tähtaega tegelikkuses järgiti. Kolleegium leiab, et Metsa Johani Talu põllumassiivi nr 41246291523 registrist kustutamine on toimunud menetlusnõudeid rikkudes. Need rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-80-06).
  3. Täiendavalt märgib kolleegium, et EL ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus, EL vastavad õigusaktid ja määrus nr 162 ei reguleeri otsesõnu massiivi registrist kustutamist, vaid ebaõigete andmete parandamist. Põllumassiivi tervikuna registrist kustutamine kui toetuse taotlejale ja senisele/võimalikule toetuse saajale oluliste negatiivsete tagajärgede tekitamine eeldab seepärast suurendatud tähelepanu menetlusnõuete järgimisel. II 16.

§ 8

lg 10 kohaselt kantakse registrisse massiivi kohta piiripunktide koordinaadid, pindala, tunnused, toetusõiguslikkuse staatus. Eelnimetatud andmete õigsuses veendumiseks ja registrikande parandamiseks kontrollib

§ 13

lg 3 järgi PRIA põllumassiivide piiride muudatusi, kasutades selleks kaugseiret, aluskaarte või kohapealset kontrolli. EL Nõukogu määruse nr 1782/2003/EÜ artikli 23 kohaselt viivad liikmesriigid läbi toetusetaotluste halduskontrolli, mis hõlmab toetuse maksmise toetuskõlbliku pindala ning vastavate toetusõiguste kontrolli, kusjuures halduskontrolle täiendatakse kohapeal tehtavate kontrollide süsteemiga, et kontrollida toetuste saamise õigust. Liikmesriigid võivad kasutada põldude kohapealsete kontrollide tegemiseks ka kaugseire tehnikaid. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004/EÜ art 32 alusel võivad liikmesriigid teatud tingimustel kasutada kaugseiret traditsiooniliste kohapealse kontrolli meetmete rakendamise asemel, kaugseire teel kontrollitavad tsoonid valitakse riskianalüüsi või juhumeetodil. Kui liikmesriik taotleb võimalust viia läbi kontrolli kaugseire teel, peab ta tegema kõigi põllumajanduslike maatükkide satelliidikujutiste või aerofotode fototõlgenduse, mida taotlus hõlmab ning mida tuleb kontrollida, et ära tunda pinnakate ja mõõta pindala, ning läbi viima kõigi selliste põllumajanduslike maatükkide vahetu kontrolli, mille puhul fototõlgendus ei võimalda deklaratsiooni õigsust kontrollida.

  1. PRIA on vastuses kassatsioonkaebusele väljendanud arvamust, et aktsepteeritavad ja õiguspärased kontrollimeetodid on võrdselt nii kaugseire, aluskaartide, sh ortofotode analüüs kui ka kohapealne kontroll. Ometi ilmneb PRIA tegevuses Metsa Johani Talu vaidlusaluste põllumassiivide kontrollimisel vastuolulist käitumist kontrollimeetodite kasutamisel ja erinevate kontrollimeetodite tulemusel saadud erinevate andmete puhul ühe kontrollimeetodi eelistamist teisele. Nii on nt põllumassiivi nr 41246397563 puhul kohapealse kontrolli tulemusena inspektori mõõtmistulemuste alusel leitud, et karjatatav osa massiivist on 2,07 ha, samas, et kaugseire tulemusena on vastav osa 1,81 ha ning PRIA on eelistanud registrikande muutmisel just viimast (erinevus 0,26 ha). Põllumassiivi nr 41146275937 puhul on kohapealne kontroll märkinud 27,58 ha kontrollituks, kaugseire alusel jäeti välja kraavid, mille tulemusena on toetusalune pind 22,49 ha. Põllumassiivi nr 41246291523 puhul on PRIA märkinud ühe alusena
  2. jaanuari
  3. a lisakontrolli ja
  4. jaanuari
  5. a ekspertiisiakti, kuigi lisakontroll ja ekspertiis nimetatud massiivi ei kajasta.
  6. Kolleegium leiab, et ilma täiendava põhjenduseta, millistel õiguslikel ja faktilistel alustel eelistatakse ühe kontrollimeetodi tulemust teisele, ei saa PRIA tegevust Metsa Johani Talu vaidlusaluste massiivide kontrollimisel pidada õiguspäraseks. Täiendavalt märgib kolleegium, et kohapealse kontrolli puhul tuleb arvestada Euroopa Komisjoni
  7. märtsi
  8. a töödokumendi AGRI/60363/2005 nõudeid selle kohta, millisel hooajal on kontrolli läbiviimine tulemuste tõetruuduse osas kõige otstarbekam. PRIA ei ole põhjendanud, miks eelistati üht tõendit teisele, kui kontrolli tulemused on vastuolulised. Tegemist on olulise menetlusõigusliku rikkumisega. III
  9. Lisaks juhib Riigikohtu halduskolleegium tähelepanu sellele, et sisulisest aspektist puudutab vaidlus peamiselt küsimusi, kas puid hõlmav ja liigniiske ala on toetuskõlbulik ja kas ning kui suures osas vaidlusalused massiivid saavad olla/jääda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantuks.
  10. Puid hõlmava ala osas osundab kolleegium oma varasematele lahenditele Metsa Johani Talu asjades -
  11. juuni
  12. a otsusele asjas nr 3-3-1-26-07 ja
  13. septembri
  14. a otsustele asjades nr 3-3-1-27-07 ja 3-3-1-28-
  15. Neis lahendites esitatud seisukohtadega on PRIA ja kohtute seisukohad vastuolus. Riigikohtu halduskolleegium on eelnimetatud varasemates lahendites leidnud järgmist: "Euroopa Komisjoni
  16. märtsi
  17. a töödokumendi AGRI/60363/2005 kohaselt tuleb EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art-s 131 nimetatud metsana, mida söödamaa ei tohi hõlmata, mõista sellist maatükki, mida katavad puud (sh põõsad) ja mis takistab loomade söögiks (karjatamiseks) sobiva taimse alusrinde kasvu. Samas EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 132 p 3 alapunkti c järgi koosneb loomkoormuse arvutamisel arvesse võetav söödamaa vähemalt 50% ulatuses karjamaast, kusjuures karjamaa mõiste määratlevad liikmesriigid. Määratlus peab sisaldama kriteeriumi, mille kohaselt karjamaa on rohumaa, mis on vastavalt kohalikele põllumajanduslikele tootmisviisidele mõeldud veise- ja/või lambakasvatuseks. Siiski ei välista see samal aastal karjamaa segakasutust. Euroopa Komisjoni töödokumendi AGRI/60363/2005 kohaselt peab toetuskõlbulike pindalade kontrollimisel tuvastama, kas karjamaa vastab Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide siseriiklikele nõuetele. Euroopa Komisjoni töödokumendis on täpsustatud, et "puid hõlmavat maatükki" tuleb mõista sellise alana, kus puude tihedus ei tohi olla rohkem kui 50 puud ühe hektari kohta, kusjuures silmas peetakse eriti selliseid puid, mida saab kasutada puidutööstuses. Siiski võib sellestki määrast näha ette erandeid teatud liiki puude puhul (näiteks viljapuud) ja keskkonnakaitse/ökoloogilistel põhjustel. Need võimalikud erandid peab liikmesriik eelnevalt defineerima. Samal ajal toob Euroopa Komisjoni töödokument mh söödamaade ja karjamaade osas välja erisused ja selgitab, et söödamaade puhul ei ole toetuskõlbulik selline puudega (sh põõsastega) kaetud ala, kus puu- ja/või põõsarinne takistab karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu."
  18. Seega on ebaõiged PRIA väited, et kuivõrd metsaseaduse kohaselt loetakse maatükki, kus kasvavad puittaimed, mille võrade liituvus on vähemalt 0,3, metsaks, siis siseriiklikud normid ei võimaldanud varem teistsugust lähenemist, ja et liituvuse 0,5 hilisem sätestamine mh Saare maakonna osas on vastutulek sellest piirkonnast põllumajandustoetuste taotlejatele. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004/EÜ art 8 lg 1 kohaselt on puudega maatükk siis toetusõiguslik, kui seal saab toota sama hästi, kui sama piirkonna puudeta maatükil. Praeguses asjas ei nähtu ühestki läbiviidud kontrolli tulemusest, kas Metsa Johani Talu põllumassiive on võrreldud sama piirkonna (Saaremaa), puudeta aladega ja kas samas piirkonnas on üldse ülekaalus puudeta alad. Seda, kas puudega alal on karjatamine kehvem, ekspertiisides ega teistes dokumentides otseselt ei käsitleta. Ekspertide arvamusest, et aladel, kus puude liituvus ületab 0,5, puudub karjatamiseks piisav alustaimestik, ei nähtu, kas sellist puudust on eeldatud vaid seetõttu, et puude liituvus on lubatust suurem ja kas alati puudub puude all vastav alustaimestik.
  19. Massiivi heas põllumajanduslikus korras oleku hindamisel saab lähtuda Eesti maaelu arengukavast 2004-2006, mille kohaselt on üheks kontrollitavaks standardiks rohumaaviljeluse standard, mis näeb ette, et rohumaa peab olema vähemalt üks kord enne
  20. juulit niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Sama standard on sätestatud ka põllumajandusministri
  21. aprilli
  22. a määruse nr 39 "Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja menetlemise täpsem kord" § 2 lg-s
  23. Riigikohtu halduskolleegium on juba varasemate Metsa Johani Talu toetustaotlusi puudutavate vaidluste lahendamisel leidnud, et kontrollaktides ei ole põhjendatud, miks ei olnud Metsa Johani Talu vaidlusalused pinnad heas põllumajanduslikus korras, nagu nägi seda ette põllumajandusministri
  24. aprilli
  25. a määrus nr 51 taotluse esitamise ja kontrollide läbiviimise ajal kehtinud redaktsioonis. Euroopa Komisjoni
  26. märtsi
  27. a töödokument AGRI/60363/2005 lubab arvestada ka puude liituvust kuni 0,5; lisaks ei ole karjatamise puhul välistatud, et kui puude all kasvab loomadele söögiks sobilik rohi ja kui neid puid ei kasutata puidutööstuses, siis ei olegi liituvus ainumäärav.
  28. Euroopa Liidu õigusakt ja selle alusel antud Eesti õigusakt kuuluvad tõlgendamisele koos Euroopa Komisjoni töödokumentidega. Seetõttu on arusaamatu PRIA väide, et tingimust puude liituvuse kohta kuni 0,5 tuleb käsitada vastutulekuna Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaa taotlejatele. Kuigi Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 kohaselt on liikmesriikidel võimalik toetuskõlbulikuna arvesse võtta vastav põllumajanduslik ala tervikuna siis, kui seda kasutatakse tervikuna (täies mahus) asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapärase standardi kohaselt, ei ole Eesti vastavat erandit kehtestanud. Selle puudumisel tuleb sama määruse art 30 kohaselt toetuskõlbuliku pindala kontrollimisel arvesse võtta tegelikult kasutatavat ala. Riigikohtu halduskolleegium on oma eelnimetatud varasemates lahendites leidnud, et EL õiguse alusel ei ole võimalik teha järeldust, et liikmesriikidel on kohustus teatavate piirkondlike iseärasustega arvestada. Tegemist on liikmesriikide võimalusega, mille kasutamine sõltub muu hulgas liikmesriigi põllumajanduspoliitikast. Iseärasustega arvestamist saab põhjendada asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapärase standardiga.
  29. Kuivõrd Riigikohtu halduskolleegium on eeltoodud põhjustel oma varasemates otsustes tühistanud praeguses asjas kahe vaidlusaluse põllumassiivi (nr 41246291523 ja nr 41246286081) osas PRIA ja kohtute otsused, ei saa nende massiivide puhul jõusse jätta ka PRIA otsustusi põllumassiivide registrikannete vähendamisest/põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist kustutamisest. Sisult samalaadne vaidlus puude liituvuse määramise osas puudutab ka põllumassiivi nr 41246397563, mille kohta Riigikohtu varasemad lahendid puuduvad, kuid millele laienevad samuti varasemates lahendites öeldud põhimõtted. IV
  30. Liigniiske ala (eelkõige põllumassiiv nr 41246291523) osas märgib Riigikohtu halduskolleegium, et EL Nõukogu määruse nr 1782/2003/EÜ art 131 (reguleerib küll peamiselt veise- ja vasikaliha toetusi) kohaselt on söödamaaks põllumajandusettevõttes kogu kalendriaasta jooksul veise- ning lamba- ja/või kitsekasvatuseks kasutatav ala ning et söödamaa ei hõlma mh metsa ega alasid, mida kasutatakse ühenduse teisteks toetusteks kõlblike põllukultuuride või püsikultuuride või aiasaaduste kasvatamiseks, välja arvatud püsikarjamaad. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004/EÜ art 8 lg 2 kohaselt peab EL Nõukogu määruse nr 1782/2003/EÜ artikli 131 rakendamiseks iga söödamaa olema loomakasvatuseks kasutatav vähemalt seitsme kuu vältel alates liikmesriigi määratavast kuupäevast, mis peab jääma
  31. jaanuari ja
  32. märtsi vahele. Euroopa Kohtu
  33. märtsi
  34. a otsuses kohtuasjas C-34/05: Schouten tõlgendatakse sõnastuselt sarnast EL õigusakti, EL Nõukogu
  35. mai
  36. aasta määruse (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta artikli 12 lõike 2 punkti b ja nõukogu
  37. detsembri
  38. aasta määruse (EMÜ) nr 3887/92, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad ühenduse teatavate toetuskavade ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohaldamiseks, artikli 2 lõike 1 punkti c selliselt, et söödamaana deklareeritud maatükki saab käsitada "kasutatavana", kui esiteks on see mõeldud üksnes seal peetavate loomade toitmiseks kogu kalendriaasta jooksul ja kui seda oli tegelikult võimalik kasutada vähemalt seitsme kuu jooksul selles kalendriaastas alates siseriiklike õigusnormidega sätestatud kuupäevast, mis jääb ajavahemikku
  39. jaanuarist
  40. märtsini, ning isegi siis, kui eelkõige ajutise üleujutuse tõttu ei asunud loomad sel maatükil pidevalt. Euroopa Liidu õigusaktide ja Euroopa Kohtu praktika valguses tuleb kontrollida ka kassaatori väiteid, et üleujutatud on vaidlusalune ala üksnes varakevadel jäämineku ajal ja hilissügisel ning alates maist kuni oktoobrini on see täies ulatuses karjatatav ja et jõeäärse lammipüsirohumaa tõttu on rohu kasv kevadiste üleujutuste tulemusena soodsam kui tavakarjamaal. Ekspertiisidest ei tulene, et kuude arv, mil vaidlusaluse massiivi liigniiske osa on kasutatav loomakasvatuseks, oleks vaidlusaluse massiivi osas kindlaks tehtud.
  41. Põllumassiivi nr 41146275937 pindala vähendamise osas on vaidlus tingitud peamiselt kraavidest. PRIA on lähtunud kehtivatest Eesti ja EL õigusaktidest, mille kohaselt tuleb põllu pindalast maha arvestada põllu sisse jäävad üle 2 m laiused joonobjektid (kraav, oja jne) ja vähemalt 0,01 ha pindalaga objektid (metsatukk, tiik, kivihunnik, hooned jne). Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004/EÜ art 30 lg 2 kohaselt võivad piirkondade puhul, kus teatavad iseärasused, eelkõige hekid, kraavid ja tarad, on traditsiooniliselt hea põllumajandusliku taimekasvatus- või käitamispraktika osa, liikmesriigid otsustada lugeda vastav pindala täielikult kasutatava põllu osaks tingimusel, et see ei ületa liikmesriikide määratavat kogulaiust. See laius peab vastama kõnealuses piirkonnas traditsioonilisele laiusele ega tohi ületada 2 meetrit. Samuti võivad liikmesriigid pärast Euroopa Komisjoni eelnevat teavitamist lubada laiust, mis ületab 2 meetrit. Eelteavituse järgset 2 m ületamist lubab ka Euroopa Komisjoni töödokument AGRI/60363/
  42. Kuna sellist eelnevat teavitamist aset leidnud ei ole, siis üle 2-meetriseid kraave arvesse võtta ei saa. Vaidlus selle üle, kas PRIA on kraavide laiust õigesti mõõtnud ja kui palju kraave on põllumassiivi pindalast välja arvatud, puudutab ka faktiliste asjaolude tuvastamist, mis pole Riigikohtu pädevuses. PRIA poolset põhjendamata jätmist, miks eelistati üht tõendit teisele (vt otsuse p-d 16-18), peab kolleegium õigusvastaseks. V
  43. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab Riigikohtu halduskolleegium Metsa Johani Talu kassatsioonkaebuse, tühistab PRIA peadirektori
  44. juuni
  45. a vaideotsuse nr 12-14/10 ja tunnistab õigusvastaseks PRIA toimingud seoses põllumassiivi nr 41246291523 registrist kustutamise ja ülejäänud vaidlusaluste põllumassiivide pindalade muutmisega ning Tartu Halduskohtu
  46. veebruari
  47. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  48. mai
  49. a otsused haldusasjas nr 3-06-
  50. Kolleegium teeb PRIA-le ettekirjutuse vaidlusalustel põllumassiividel uue kontrolli läbiviimiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks, lähtudes kohtuotsuses toodud motiividest. Kautsjon kuulub tagastamisele.
  51. Tartu Halduskohtus on Metsa Johani Talu tasunud riigilõivu 10 krooni (toimiku lk 7) ja õigusabikulusid 3540 krooni, mille hüvitamist on ta taotlenud (toimiku lk-d 200-204). Tartu Ringkonnakohtus on Metsa Johani Talu tasunud riigilõivu 80 krooni (toimiku lk-d 239 ja 243), õigusabikulude tasumist ei ole Metsa Johani Talu tõendanud ega väljamõistmist taotlenud. Riigikohtus on Metsa Johani Talu palunud hüvitada kassatsioonimenetlusega seotud õigusabikulud summas 5310 krooni. Tulenevalt eelnevast kuuluvad Metsa Johani Talu kasuks PRIA-lt väljamõistmisele riigilõiv 90 krooni ja õigusabikulud 8850 krooni. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.