Obsah (4)

§ 135§ 114§ 160§ 130

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-94-07 2

) § 84 p-de 1, 2 ja 3 ning § 85 lg 1 p 5 alusel vallavalitsuse pearaamatupidaja ametikohalt. Käskkirja kohaselt jättis R. Kuusik ajavahemikus

1. september 2006 kuni
2. märts 2007 esitamata sularahaarved ja -orderid ning
3. a jaanuarikuu raamatupidamisaruande, rikkudes seega raamatupidamise seaduse § 11, Lüganuse valla raamatupidamise sise-eeskirjade punkte 3, 4.2 ja 7 ning oma ametijuhendi sätteid.
4. R. Kuusik esitas
5. aprillil 2007 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles käskkirja tühistamist ning Lüganuse Vallavalitsuselt tema kasuks kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse ja menetluskulude väljamõistmist. Kaebaja leidis, et karistuse mõistmine talle ette heidetud tegude eest ei ole põhjendatud ega süüteod tõendatud, karistuse määramisel on rikutud menetlusnorme ja karistuse mõistmise tähtaegu ning haldusakt ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.
6. Lüganuse vallavanem tunnistas
7. aprilli
8. a käskkirjaga nr 21-1.1/8 tagasiulatuvalt kehtetuks
9. märtsi
10. a käskkirja nr 2, millega R. Kuusik vabastati distsiplinaarkaristusena teenistusest. Sama käskkirjaga loeti R. Kuusik Lüganuse Vallavalitsuse pearaamatupidajana ametis olevaks ning kohustati raamatupidamisosakonda arvestama ja R. Kuusikule üle kandma alates
11. märtsist 2007 saamata jäänud töötasu. Lüganuse Vallavalitsus taotles halduskohtult menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel.
12. R. Kuusik esitas
13. aprillil 2007 kohtule taotluse kaebuse osaliseks muutmiseks, märkides, et soovib vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamõistmist. Kaebaja väitel soovib ta õigusvastasuse tuvastamist enda rehabiliteerimiseks ning võimaliku kahjunõude esitamiseks edaspidi. Kaebaja lisas, et taotlus teenistusest vabastamise aluse muutmiseks jäi esialgses kaebuses ekslikult esitamata ning rõhutas, et pole algusest peale soovinud teenistusse ennistamist. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud nõuete juurde.
14. Tartu Halduskohus rahuldas
15. mai
16. a otsusega haldusasjas nr 3-07-708 kaebuse, tunnistas teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks, luges kaebuse esitaja teenistusest vabastatuks omal soovil ning mõistis tema kasuks välja kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse ja menetluskulud. Kohus leidis, et vaidlustatud käskkirjas on ebapiisavalt esitatud süütegude toimepanemise asjaolud ja sealt ei nähtu kaalutlused, millele karistuse määraja on tuginenud, mistõttu käskkiri ei ole kontrollitav ning rikub isiku õigusi. R. Kuusik ei ole menetluse lõpetamisega HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel nõustunud põhjusel, et tal on põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb selles, et ta soovib heastada oma mainet ning tulevikus võib-olla esitada ka kahjunõuet. Kohtu hinnangul võib põhjendamatult määratud distsiplinaarkaristus rikkuda isiku mainet ja teatud juhtudel kaasa tuua ka kahju tekkimise, mistõttu on kaebajal põhjendatud huvi menetluse jätkamiseks. Kaebaja ametist vabastamise fakti ja asjaolusid kajastas ka ajakirjandus ning vallavalitsus ise pole teenistusest vabastamise käskkirja kehtetuks tunnistades esitanud üksikasjalikke põhjendusi, miks teenistusest vabastamist hiljem õigusvastaseks peeti.

§ 135

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnik õigustatud nõudma teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses juhul, kui ta ei soovi teenistusse ennistamist. Käesoleval juhul luges haldusorgan ametniku taas teenistuses olevaks ilma tema nõusolekuta ning olukorras, kus kaebaja on käimasolevas kohtumenetluses väljendanud oma kindlat soovi loobuda teenistusse ennistamisest. Seadusandja on ennistamisest loobumise võimaluse ette näinud selleks, et ametnik ei peaks naasma asutusse, kus teda on õigusvastaselt koheldud ning seaduses sätestatud hüvitus teenib tekitatud kahju ja ebamugavuse korvamise eesmärki.

1. Lüganuse Vallavalitsus taotles apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, kuna vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Apellandi arvates puudub kaebajal põhjendatud huvi asja läbivaatamise jätkamiseks. Kaebaja ei ole kasutanud ajakirjanduses avaldatud andmete ümberlükkamise nõuet kui võimalikku õiguskaitsevahendit. Tema süü küsimus leiab lahenduse käimasolevas kriminaalmenetluses. Seisukoha, et ta ei soovi teenistusse ennistamist, esitas R. Kuusik alles kaebuse täienduses pärast käskkirja kehtetuks tunnistamist. Kohtul ei ole võimalik ebaseaduslikuks tunnistada juba kehtetuks tunnistatud käskkirja. Põhjendamatu oli hüvituse väljamõistmine, kuna Lüganuse Vallavalitsus on
2. aprilli
3. a käskkirjaga otsustanud R. Kuusikule saamata jäänud töötasu välja maksta.
4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse
5. oktoobri
6. a otsusega osaliselt, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega tunnistas vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks ning jättis R. Kuusiku kaebuse muus osas rahuldamata. Sarnaselt halduskohtuga leidis ringkonnakohus, et R. Kuusikul on põhjendatud huvi vaidlustatud akti õiguspärasuse väljaselgitamiseks ja menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel pole sel juhul põhjendatud. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga selles, et vaidlustatud käskkiri oli õigusvastane, kuna pole ebapiisavate faktiliste põhjenduste ja kaalutluste näitamata jätmise tõttu kontrollitav. Erinevalt halduskohtust leidis ringkonnakohus, et puudub alus teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvituse väljamõistmise nõude rahuldamiseks. Lüganuse Vallavalitsuse
7. aprilli
8. a käskkirjaga tunnistati kehtetuks teenistusest vabastamise käskkiri ja taastati endine olukord. Varasemat käskkirja kehtetuks tunnistades rahuldas haldusorgan ise kaebaja taotluse. Vabastamise aluse muutmise nõude ja hüvituse nõude saaks rahuldada vaid juhul, kui R. Kuusik oleks vaidlustanud käskkirja, millega ta loeti teenistuses olevaks ja otsustati välja maksta saamata jäänud töötasu. Arvestades nõuete rahuldamist kolmandiku ulatuses, mõistis ringkonnakohus taotletavatest menetluskuludest (11 361 krooni ja 80 senti) välja 3787 krooni. Apellandi menetluskulud (riigilõiv) jäeti tema enda kanda, kuna kohtuotsust ei tühistatud apellatsioonkaebuses toodud motiividel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. Kassatsioonkaebuses palub R. Kuusik tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud

§ 135

, leides, et kuna haldusorgan tunnistas ise oma käskkirja kehtetuks, on taastatud endine olukord ja pole võimalik rahuldada teenistusest vabastamise aluse muutmise nõuet ning hüvituse väljamõistmise nõuet. Seadusandja on eristanud

§ 135

erinevates lõigetes teenistusse ennistamise juhtu ning olukorda, mil teenistuja soovib teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamise korral teenistusse ennistamisest loobuda. Kassaator rõhutab, et ta on juba algselt esitatud kaebuses palunud välja mõista hüvituse tema kuue kuu ametipalga ulatuses, selle nõude juurde on ta jäänud ka pärast käskkirja kehtetuks tunnistamist haldusorgani poolt ning kogu järgnevas kohtumenetluses. Järjekindlalt on ta taotlenud ka teenistusest vabastamise aluse muutmist ning palunud lugeda tema teenistussuhe lõppenuks

§ 114lg 1 alusel, st ametniku enda algatusel.

Olukorras, kus ametnik on jätkuvalt soovinud ennistamisest loobuda, ei ole õiguspärane tema teenistusse ennistamine ei haldusorgani ega ringkonnakohtu poolt. Halduskohus leidis õigesti, et seadusandja ongi sätestanud teenistusse ennistamisest loobumise võimaluse juhuks, kui ebaseaduslikult vabastatud ametnik ei soovi naasta teenistusse ning vastav hüvitus teenib kahjude ja ebamugavuste korvamise eesmärki. Vallavalitsus poleks saanud lugeda isikut teenistuses olevaks ametikohal, millel töötamiseks isik pole nõusolekut andnud.

1. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele peab Lüganuse Vallavalitsus õigeks ringkonnakohtu seisukohta, et kuna kassaatori taotlus rahuldati ja ennistati endine olukord, pole võimalik rahuldada tema taotlust vabastamise aluse muutmiseks ja hüvituse väljamõistmiseks. Lüganuse vallavanema
2. aprilli
3. a käskkiri on kehtiv haldusakt, mida R. Kuusik pole vaidlustanud. Kuna selle käskkirjaga loeti kassaator teenistuses olevaks, pole tegemist ebaseadusliku teenistusest vabastamisega ning puudub alus

§ 135

kohaldamiseks, mis sätestab nõudeõiguse ebaseadusliku teenistusest vabastamise juhtudeks. Kui ametnik ei soovi teenistussuhet jätkata, on tal võimalik nõuda teenistusest vabastamist tema enda algatusel

§ 114alusel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Praegune vaidlus on tõusetunud Lüganuse vallavanema
2. märtsi
3. a käskkirjast nr 2, millega R. Kuusik vabastati distsiplinaarkaristusena teenistusest. Kassatsiooniastmes ei ole vaidlust, et see käskkiri oli õigusvastane ning kaebuse esitajal oli põhjendatud huvi taotleda käskkirja õigusvastasuse tuvastamist ka pärast seda, kui haldusorgan tunnistas vaidlustatud akti kehtetuks. Kassatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas olukorras, kus haldusorgan ise tunnistas teenistusest vabastamise käskkirja pärast selle halduskohtus vaidlustamist kehtetuks
4. aprilli
5. a käskkirjaga nr 21-1.1/8 ja luges R. Kuusiku oma käskkirjaga taas teenistuses olevaks ning kohustus maksma välja ka teenistussuhte ebaõige lõpetamise tõttu saamata jäänud töötasu, on alust rahuldada kaebaja nõudeid teenistussuhte lõpetamise aluse muutmiseks ja hüvituse väljamõistmiseks

§ 135lg 2 alusel.

11.

§ 160

lg 3 sätestab, et ametnik võib halduskohtus nõuda käskkirja, korralduse, otsuse või toimingu täielikult või osaliselt seadusevastaseks tunnistamist.

§ 135sätestab nõudeõiguse ebaseaduslikult teenistusest vabastamisel.

Selle sätte esimese lõike kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Lõige 2 näeb ette, et kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga.

1. Kohtud on omistanud hüvituse ja teenistusest vabastamise aluse muutmise nõude rahuldamise üle otsustades erineva tähenduse
2. aprilli
3. a käskkirjale nr 21-1.1/
4. Halduskohus pidas võimalikuks rahuldada hüvituse väljamõistmise ja teenistusest vabastamise aluse muutmise nõuded hoolimata sellest, et
5. aprilli
6. a käskkiri nr 21-1-1/8 on kehtiv haldusakt. Halduskohus märkis: "Antud juhul on Lüganuse vallavanem küll lugenud Raili Kuusiku ametis olevaks, kuid teinud seda ilma temalt kindlat nõusolekut saamata ja teadmisega, et halduskohtu menetluses on kaebus, kus selle esitaja on väljendanud teenistusse ennistamisest loobumise soovi." Ringkonnakohus seevastu asus seisukohale, et teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvituse väljamõistmise nõuet pole võimalik rahuldada seetõttu, et R. Kuusik ei ole vaidlustanud vallavanema hilisemat käskkirja, millega vallavalitsus ise tunnistas oma varasema käskkirja õigusvastasust ning ennistas varasema olukorra. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole R. Kuusik tõepoolest vaidlustanud Lüganuse vallavanema
7. aprilli
8. a käskkirja nr 21-1.1/8, millega teenistusest vabastamise käskkiri kehtetuks tunnistati ja loeti R. Kuusik teenistuses olevaks.
9. aprilli
10. a taotluses kaebuse muutmiseks R. Kuusik vaid märkis, et
11. aprilli
12. a käskkiri ei ole kooskõlas tema tahtega, kuid ei avaldanud otsesõnu soovi seda käskkirja vaidlustada.
13. Kolleegium ei nõustu alljärgnevatel põhjendustel ringkonnakohtu seisukohaga hüvituse väljamõistmise ja teenistusest vabastamise aluse muutmise nõude osas, kuid ei saa asjaolude ebaselguse tõttu rahuldada kassatsioonkaebust täies ulatuses ja jätta jõusse halduskohtu otsust.
14. Lüganuse vallavanema
15. aprilli
16. a käskkirja nr 21-1.1/8, millega teenistusest vabastamise käskkiri kehtetuks tunnistati ja loeti R. Kuusik teenistuses olevaks, on tõepoolest kehtiv haldusakt ja see on antud eelmise ebaseadusliku käskkirja tagajärgede kõrvaldamiseks. Seejuures tuleb märkida, et Kuusalu Vallavalitsus hakkas ebaseadusliku käskkirja tagajärgi kõrvaldama pärast R. Kuusiku teenistussuhte lõppemist (s.o teenistusvälise isiku suhtes), selgitamata välja, kas teenistusväline isik nõustub teenistussuhte taastamisega. Selliselt antud käskkirja alusel tekkis R. Kuusikul küll õigus teenistusse naasta, kuid see käskkiri ei saanud talle kui teenistusvälisele isikule tekitada kohustust naasta teenistussuhtesse. Selline kohustus oleks vastuolus nii põhiseaduse § 29 lg-ga 2 kui ka avaliku teenistuse seaduse üldise loogikaga. Avalikus teenistuses on üldjuhul ka üleviimiseks teisele ametikohale vajalik ametniku nõusolek (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
17. jaanuari
18. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-05). Seda, et isiku teenistussuhe ei saa õiguspäraselt jätkuda tema tahte vastaselt, kinnitab ka näiteks

§ 130

lg 3, mis sätestab põhimõtte, et ette teatatud vabastamisest saab asutus loobuda ainult ametniku kirjaliku nõusoleku korral.

§ 135

lg-test 1 ja 2 tuleneb, et ebaseaduslikult vabastatud ametnikul endal on õigus otsustada selle üle, kas ta nõuab teenistusse ennistamist koos teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu maksmisega või ennistamisest loobumise korral kuue kuu ametipalga suurust hüvitust. Seega ei saa nõuda, et teenistusest vabastatud isik vaidlustaks tema tahte vastaselt antud teenistusse ennistamise käskkirja selleks, et nõuda teenistussuhte õigusvastase lõpetamise juhul vabastamise aluse muutmist ja

§ 135lg-s 2 sätestatud hüvitise maksmist.

15. Teenistusest vabastamise aluse muutmise ja

§ 135

lg-s 2 sätestatud hüvituse väljamaksmise nõude rahuldamine ei sõltu käesoleval juhul sellest, kas R. Kuusik on Lüganuse vallavanema

1. aprilli
2. a käskkirja nr 21-1.1/8 vaidlustanud, vaid oluline on, kas ta on sellest käskkirjast tulenevaid õigusi ka tegelikult kasutanud.
3. Haldusasja materjalidest ei selgu üheselt, kas R. Kuusiku teenistussuhe Lüganuse vallavanema
4. aprilli
5. a käskkirja alusel ka tegelikult jätkus ega ka see, kas ja millal on teenistussuhe lõppenud. Seetõttu ei ole kolleegiumil võimalik võtta seisukohta teenistusest vabastamise aluse muutmise ning hüvituse nõude rahuldamise osas. Asja lahendamisel võib tähtsust omada ka asjaolu, kas R. Kuusikule maksti
6. aprilli
7. a käskkirjaga nr 21-1.1/8 ette nähtud töötasu välja. Kui kohus leiab, et õigus kuue kuu palga suurusele hüvitusele on olemas, tuleb hüvituse summa arvutamisel ja väljamaksmisel arvestada ka töötasu saamist ja alusetu rikastumise vältimiseks teha vastav tasaarvestus.
8. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Tartu Ringkonnakohtu otsus tühistatakse osas, millega jäeti rahuldamata hüvituse väljamõistmise ja teenistusest vabastamise aluse muutmise nõue ning asi saadetakse tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann