3-1-1-80-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-80-07 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

1. märts
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Priit Pikamäe Kohtuasi V.K. suhtes kautsjoni kohaldamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuli
4. a määrus kriminaalasjas nr 1-06-10452 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Toivo Viilup, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. jaanuar
6. a , kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
8. juuli
9. a määrus ja saata V.K. kaitsja määruskaebus uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Harju Maakohtu
12. juuni
13. a määrusega vahistati KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos kahtlustatav V.K.. Maakohus leidis, et V.K. on alust kahtlustada süstemaatilise ja suuremahulise maksupettuse toimepanemises. Kuna kriminaalasjas jätkus tõendite kogumine, leidis kohus, et V.K. tuleb vahistada, sest vabaduses viibides võib ta hakata takistama tõe tuvastamist, hävitada või muuta tõendeid ning takistada menetluse lõpuleviimist, s.t panna toime uusi kuritegusid, samuti hoida kõrvale kohtueelsest uurimisest ja minna pakku.
14. Harju Maakohtu
15. juuni
16. a määrusega asendati V.K. taotlusel tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tõkendiga kautsjon. Kautsjoni suuruseks määras maakohus 750 000 krooni. Kohus märkis, et kautsjoni kohaldamata jätmiseks puuduvad juriidilised alused. Kriminaalasja menetlemisel ei ole tuvastatud objektiivseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kahtlustatav paneks vabaduses toime uusi kuritegusid, sekkuks kriminaalmenetlusse või hoiduks kõrvale menetlustoimingutest. V.K. on varem kriminaalkorras karistamata, tal on töökoht, sissetulek ja elukoht ning teda kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Seega on tema suhtes võimalik kohaldada kautsjonit.
18. augustil
19. a esitas V.K. kaitsja T. Viilup Harju Maakohtule taotluse maakohtu
20. juuni ja
21. juuni
22. a määruste tühistamiseks ning V.K-le kautsjonisumma tagastamiseks. Viidates Riigikohtu lahenditele kriminaalasjades nr 3-1-1-118-02 ja nr 3-1-3-1-04, leidis kaitsja, et isikule, kellele määratud tõkend vahistamine on asendatud tõkendiga kautsjon, peavad laienema samad menetluslikud garantiid, kui vahistatule. V.K. vahistamisest on möödunud kaks kuud. Järelikult on tal õigus esitada taotlus kontrollida
23. juunil
24. a kohaldatud tõkendi vahistamine, mis asendati
25. juunil
26. a tõkendiga kautsjon, põhjendatust. Kaitsja leidis, et kuna ei esine asjaolusid, mis annaksid alust V.K. vahistamiseks - mida on möönnud ka Harju Maakohus oma
27. juuni
28. a määruses - puuduvad eeldused kahtlustatava suhtes kautsjoni kui vahistamist asendava tõkendi kohaldamiseks.
29. Harju Maakohus jättis
30. augusti
31. a määrusega V.K. kaitsja taotluse rahuldamata. Kohus märkis, et just kautsjon tagab selle, et kahtlustatav ei pane vabaduses olles toime uusi kuritegusid ega hoidu kõrvale kriminaalmenetlusest. Lisaks leidis kohus, et käesoleval juhul puuduvad KrMS § 135 lg-s 7 sätestatud kautsjoni tagastamise alused.
33. juunil
34. a esitas V.K. kaitsja T. Viilup Harju Maakohtule uue taotluse maakohtu
35. juuni ja
36. juuni
37. a määruste tühistamiseks ning V.K-le kautsjonisumma tagastamiseks. Kaitsja leidis, et kuna V.K. vahistamisest on möödunud üks aasta, on tal õigus taotleda
38. juunil
39. a kohaldatud tõkendi - vahistamine, mis asendati
40. juunil
41. a tõkendiga kautsjon - põhjendatuse kontrolli. Kaebuses märgiti, et kautsjoni kohaldamine riivab V.K. põhiõigusi, kuna ta laenas kautsjonisumma ja peab sellelt tasuma intressi. Samuti jääb V.K. ilma intressitulust, mida ta kautsjonisummalt muidu teeniks. Kautsjonisumma väärtus väheneb ka inflatsiooni tõttu. Kaitsja kordas seisukohta, et kuna puuduvad V.K. vahistamise alused, siis puuduvad eeldused kahtlustatava suhtes ka kautsjoni kui vahistamist asendava tõkendi kohaldamiseks. Lisaks märkis kaitsja, et kuna KrMS § 130 lg 3 kohaselt ei või kahtlustatav või süüdistatav kohtueelses menetluses vahi all olla üle kuue kuu, ei ole sellest tähtajast pikemalt võimalik kohaldada ka kautsjonit.
42. Harju Maakohtu
43. juuni
44. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Maakohus märkis, et seadus ei näe ette vahistuse põhjendatuse kontrolli isiku suhtes, kelle puhul on tõkend vahistamine asendatud tõkendiga kautsjon. Samuti ei ole kautsjoni vastu vahi alt vabastatud isiku puhul kohaldatav KrMS § 130 lg
45. Järgnevalt nentis kohus, et kuna on olemas piisavalt põhistatud kahtlus, et V.K. käitumises on kuriteo tunnused, on tema suhtes tõkendi kautsjon kohaldamine jätkuvalt põhjendatud.
46. Harju Maakohtu määruse peale esitas V.K. kaitsja T. Viilup Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja V.K-le kautsjonisumma tagastamist.
47. Tallinna Ringkonnakohtu
48. juuli
49. a määrusega jäeti kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et erinevalt vahistamisest kui isiku põhiõigusi kõige tugevamalt riivavast tõkendist ei ole seadusandja kautsjoni puhul ette näinud kautsjoni põhjendatuse kontrolli. Seetõttu ei ole ka õige laiendada seaduses sätestatud vahistamistähtaegu ja -aluseid kautsjonile. Määruskaebemenetluses on vaidlustatav kautsjoni kohaldamine või kohaldamata jätmine, mistõttu on maakohus põhjendatult märkinud, et seadus ei näe ette vahistuse põhjendatuse kontrolli isiku suhtes, kelle puhul on vahistamine asendatud kautsjoniga. Samas on maakohus leidnud, et tõkendi muutmine V.K. suhtes ei ole põhjendatud. Selline tõkendi muutmise küsimuse lahendamine ei ole aga määruskaebe korras vaidlustatav. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED
50. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas V.K. kaitsja T. Viilup Riigikohtule määruskaebuse, milles ta taotleb nii Tallinna Ringkonnakohtu
51. juuli
52. a kui Harju Maakohtu
53. juuni
54. a määruse tühistamist, samuti maakohtu
55. ja
56. juuni
57. a määruste tühistamist ning kautsjonisumma tagastamist V.K-le. Kui Riigikohus peaks leidma, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe käesolevas olukorras ette võimalust kautsjonit tagastada, palub kaitsja tunnistada KrMS § 135 lg 7 osas, milles see säte ei näe ette kautsjoni tagastamise tähtaega ja korda, vastuolus olevaks põhiseaduse § 32 lg-ga
58. Kaitsja leiab, et käesoleval ajal puudub õiguslik alus V.K. suhtes tõkendi kohaldamiseks ning kautsjoni tasunud I.K. omandiõiguse piiramiseks. Isikut, kelle suhtes on kohaldatud kautsjonit, ei tohi diskrimineerida võrreldes isikutega, kes on võetud vahi alla. Käesoleval juhul on aga tegemist just sellise olukorraga, sest kui V.K. eest ei oleks kautsjoni tasutud, oleks käesolevaks ajaks möödunud KrMS § 130 lg-s 3 sätestatud tähtaeg tema vahi all pidamiseks ja ta tulnuks vabastada. Ei ole välistatud, et V.K. suhtes jätkub kriminaalmenetlus veel näiteks viie aasta vältel, mille jooksul väheneks kautsjonisumma väärtus inflatsiooni tõttu oluliselt, samuti jääks sellelt summalt saamata intress. Seadusandja ei ole näinud ette, kuidas hüvitatakse õigeksmõistmise korral isikule kautsjoni kohaldamisega tekitatud kahju. Olukorras, kus seadusandja on jätnud kautsjoni tagastamise küsimuse reguleerimata, on ainukeseks õiguspäraseks lahenduseks kohaldada analoogia korras vahistuse põhjendatuse kontrolli regulatsiooni. Vastupidine tõlgendus tähendaks seda, et kriminaalmenetluse seadus oleks osas, milles see ei näe ette tähtaega kautsjoni tagastamiseks, vastuolus PS § 32 lg-ga 2 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (Konventsioon) esimese protokolli artikliga
61. novembri
62. a määrusega andis kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis kriminaalasja läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi täiskogule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
63. Käesolevas asjas on esitatud määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus jättis esitatud määruskaebuse läbivaatamata. Seega peab Riigikohus lahendama küsimuse, kas määruskaebuse läbivaatamata jätmine oli põhjendatud. Määruskaebuse läbivaatamata jätmist põhjendas ringkonnakohus sellega, et kautsjonile ei laiene vahistamise regulatsioon ning et kohtumäärus, millega lahendatakse küsimust, kas on alust muuta isiku suhtes kohaldatud tõkendit, ei ole määruskaebekorras vaidlustatav.
64. Kriminaalmenetluse seadustiku
65. peatüki
66. jaos sätestatu kohaselt on kriminaalmenetluse tagamiseks võimalik kasutada järgmisi tõkendeid: elukohast lahkumise keeldu, kaitseväelase järelevalvet, vahistamist ja kautsjonit. Kautsjoni eripära seisneb KrMS § 135 lg 1 kohaselt esiteks selles, et selle kohaldamine seisneb vahistamise asendamises ja teiseks selles, et see on kohaldatav eranditult vaid kahtlustatava või süüdistatava enda taotluse alusel. 12.
67. Kautsjoni kohaldamine vahistamise asendamisel tähendab kautsjoni kohaldamise keeldu sellisele kahtlustatavale või süüdistatavale, kelle puhul ei ole kohtunik tuvastanud ja kohtumääruses fikseerinud ning nõuetekohaselt põhjendanud vähemalt ühe KrMS § 130 lg-s 2 märgitud vahistamisaluse (kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise või kuritegude jätkuva toimepanemise kahtluse) olemasolu (vt Riigikohtu
68. mai
69. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-99 - RT III, 1999, 22, 212 ja
70. novembri
71. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-118-02 - RT III 2002, 34, 369). Eelmärgitust tuleneb, et kui kriminaalmenetluse mingil ajahetkel ei saa menetleja arvates kahtlustatava või süüdistatava puhul enam rääkida vahistamisaluse olemasolust, siis tuleb tühistada ka sellele isikule kohaldatud kautsjon ja kautsjonisumma talle tagastada. Kolleegium märgib, et vahistamisel on eeskätt ja põhiliselt tegemist isiku vabadusõiguse riivega, kuid vähemal määral võib vahistamine riivata teisigi põhiõigusi. Ka kautsjon seab isiku liikumisvabadusele piiranguid ja on seega tema vabadusõiguse riiveks. Kuid mõistetavalt on kautsjoni puhul (kui isik viibib vabaduses) vabadusõiguse riive intensiivsus oluliselt väiksem kui vahistamise korral. Samas aga on kautsjoni puhul eeskätt ja põhiliselt tegemist isiku omandiõiguse riivega. Selline riivatavate põhiõiguste erinevus vahistamise ja kautsjoni puhul annabki aluse käsitada vahistamist ja kautsjonit iseseisvate tõkendiliikidena. 12.
72. Kautsjoni kohaldatavus vaid kahtlustatava või süüdistatava taotlusel tähendab seda, et kahtlustatav või süüdistatav on ise avaldanud soovi asendada vahistamine enda jaoks soodsama põhiõiguste riivega. Seega võib kautsjoni kohaldamist vaadelda ka riigipoolse vastutulekuna isikule, keda kas kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos ja keda seaduse kohaselt tuleb pidada vahistuses.
73. Vahistamise näol on kriminaalmenetluses tegemist kahtlustatava või süüdistatava põhiõiguste kõige intensiivsema riivega. Seetõttu on ka Konventsiooni artikli 5 kohaldamispraktikas korduvalt rõhutatud vajadust iga üksiku kriminaalasja puhul kogu kriminaalmenetluse vältel jälgida, et vahi all peetaks isikuid üksnes siis ja nii kaua, kui see on kriminaalmenetluse tagamiseks tõepoolest vältimatult vajalik (vt nt S vs. Eesti