RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei anta

§ 7

lg 1 p 1 järgi riigi õigusabi juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kostja taotluse kohaselt soovib ta saada riigi õigusabi apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kostja on isik, kes on ka ise võimeline apellatsioonimenetluses oma õigusi kaitsma. Ta on ennast esindanud ka esimeses kohtuastmes. Samuti on ta esitanud apellatsioonkaebuse (11 lehel) ja ringkonnakohus on selle menetlusse võtnud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kõik menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt riigi õigusabi seaduse sätteid. Riigi õigusabi andmise üle otsustades peab kohus

§ 6lg 1 kohaselt eelkõige arvestama isiku majanduslikku seisundit.

Ringkonnakohtu määrus on vastuolus

§-s 2 sätestatud eesmärgiga, milleks on tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, millest ta järeldab, et kostja on ise võimeline enda õigusi kaitsma. Kostja ei ole juriidiliste teadmistega isik, vastaspoolt esindab juriidilise haridusega esindaja. Asjaolu, et kostja osales maakohtu menetluses esindajata ja esitas ise apellatsioonkaebuse, ei tähenda seda, et kostja on pädev ise oma õigusi kaitsma.

1. Hageja ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel menetlusõiguse normi ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise tõttu tühistada ning asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata samale ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse lahendamiseks.
3. Ringkonnakohus jättis kostja riigi õigusabi taotluse

§ 7

lg 1 p 1 alusel rahuldamata põhjendusega, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Seda, et kostja suudab menetluses oma õigusi ise kaitsta, näitab ringkonnakohtu arvates taotleja osalemine esimese astme kohtus esindajata ja 11-leheküljelise apellatsioonkaebuse esitamine ringkonnakohtule, mis ka menetlusse võeti. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu sellise järeldusega. 9.

§ 2

kohaselt on riigi õigusabi seaduse eesmärgiks kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegse ja piisava kättesaadavuse tagamine.

§ 6

järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Eelmärgitud sätetest tulenevalt on riigi õigusabi saamise määravaks tingimuseks suutmatus tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Samas ei ole majanduslik suutmatus tasuda õigusteenuse eest siiski absoluutne tingimus.

§ 7

sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ja osa aluste puhul ei oma suutmatus tasuda õigusteenuse eest tähtsust. Seetõttu on kohtul suurem põhjendamiskohustus juhul, kui ta keeldub riigi õigusabi andmisest, sest vastasel korral võib see viia

§-des 2 ja 6 sätestatud õiguse põhjendamatule piiramisele. 10.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Otsustamaks selle üle, kas menetlusosaline on kohtumenetluses võimeline ise oma õigusi kaitsma, tuleb eelkõige arvestada, kas menetlusosalisel on oma õiguste kaitsmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Oma õiguste kaitsmiseks vajalike teadmiste olemasolu saab eeldada eelkõige juriidilise haridusega menetlusosalistel. Siiski ei ole ka juriidilise haridusega menetlusosalistele riigi õigusabi andmine välistatud. Juriidilise hariduse olemasolu ei tähenda iseenesest veel seda, et menetlusosalise teadmised ja kogemused on kõigis erinevates õigusvaldkondades piisavad selleks, et ta oleks võimeline oma õigusi efektiivselt kaitsma. Juhul kui menetlusosalisel puudub juriidiline haridus, tuleb eeldada, et isikul ei ole vajalikke teadmisi ja kogemusi oma õiguste kaitsmiseks.

1. Praeguses asjas tuvastati, et kostjal ei ole juriidilist haridust. Seetõttu tuleb eeldada, et kostjal pigem puuduvad vajalikud teadmised ja kogemused oma õiguste kaitsmiseks. Asjaolust, et kostja osales esimese astme kohtu menetluses esindajata, ei saa järeldada, et kostjal on oma õiguste kaitseks vajalikud teadmised ja kogemused, mistõttu ta ei vaja riigi õigusabi. Samuti ei saa sellist järeldust teha ainuüksi asjaolust, et taotleja esitas ringkonnakohtule ise apellatsioonkaebuse.
2. Põhjendatud on kostja väide, et talle riigi õigusabi andmine on vajalik ka poolte võrdsuse tagamiseks kohtumenetluses. Vastaspoolt esindas esimese astme kohtu menetluses lepingulise esindajana juriidilise haridusega esindaja. Ei saa välistada, et vastaspoolt esindab kas sama esindaja või teine juriidilise haridusega esindaja ka apellatsioonimenetluses.

§ 7

lg 3 kohaselt antakse riigi õigusabi § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui see on asja õigeks lahendamiseks ilmselgelt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks. 13. Kolleegium selgitab täiendavalt, et

§ 7lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada ka vaidluse ja kohtumenetluse keerukust.

Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks. Vaidlustes, mis on õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma, ei vaja menetlusosaline juriidilise haridusega esindajat ning neil juhtudel võib kohus jätta menetlusosalise riigi õigusabi taotluse

§ 7lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

14. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama, kas kostjal on vaidluste keerukust arvestades piisavad teadmised oma õiguste kaitsmiseks. Kui kostja ei ole võimeline end selles vaidluses ise kaitsma, ei saa kostja riigi õigusabi taotlust

§ 7lg 1 p 1 alusel rahuldamata jätta.

Samuti tuleb kohtul kontrollida, kas riigi õigusabi andmise muud tingimused on täidetud. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve