← Eesti

3-2-1-5-08

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-5-08 Tartu,

  1. märts
  2. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa OÜ BREM Kinnisvarahooldus hagi Merike Petersoni vastu 49 621 krooni 44 sendi saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-02-341 Merike Petersoni kassatsioonkaebus Hageja OÜ BREM Kinnisvarahooldus (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Aivar Ennok Kostja Merike Peterson (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Martin Männik
  5. veebruar
  6. a, kirjalik menetlus
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  8. oktoobri
  9. a otsus ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  10. Kassatsioonkaebus rahuldada.
  11. Tagastada Eldur Petersonile Merike Petersoni kassatsioonkaebuselt
  12. novembril
  13. a tasutud kautsjon 497 (nelisada üheksakümmend seitse) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. OÜ BREM Kinnisvarahooldus (edaspidi hageja) esitas
  15. novembril
  16. a hagi Merike Petersoni (edaspidi kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista 50 464 krooni 40 senti. Menetluse kestel hageja vähendas nõuet ning palus kostjalt välja mõista ajavahemiku eest
  17. aasta maist kuni
  18. aasta septembrini võlgnevuse 26 723 krooni 49 senti ning viivise 22 897 krooni 95 senti, kokku 49 621 krooni 44 senti ja kohtukulu. Hagiavalduse kohaselt erastas kostja eluruumi asukohaga Xxxxxxxxx x-xx Tallinnas ning on eluruumi omanik. Xxxxxxxxx x elamut haldas kuni
  19. septembrini
  20. a hageja.
  21. aprillil
  22. a sõlmis hageja õiguseelneja Südalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõte kostjaga elamu (korteri) haldamise lepingu nr 1501/
  23. Lepingu p 3.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale hooldus- ja kommunaalteenuste eest iga kuu
  24. kuupäevaks vastavalt esitatud arvetele. Arve tähtajaks tasumata jätmise korral kohustus kostja maksma hagejale viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis oma lepingulised kohustused täitmata. Hageja nõue hõlmab ajavahemikku
  25. a maist kuni
  26. septembrini
  27. a. Kostjale esitati arved osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Teenuste osas, mille maksumust arvestatakse üldpinna ruutmeetrite põhjal, tegi hageja ümberarvestuse alates
  28. a aprillist. Ümberarvestuse aluseks oli
  29. märtsi
  30. a akt. Kostja pidi tasuma kuni
  31. septembrini
  32. a hageja õiguseelnejale. Hageja edastas
  33. a märtsist kuni
  34. a septembrini ja
  35. a jaanuarist kuni
  36. a juulini arved AS-i Eesti Elektronpost vahendusel. Kui kostja arveid ei saanud, pidi ta pöörduma hageja poole kordusarvete saamiseks. Viimane makse laekus kosjalt
  37. jaanuaril
  38. a summas 3751 krooni 30 senti. Kostja ei ole võlgnevust vaidlustanud ega teatanud hagejale asjaolust, mis takistab tal lepingujärgset kohustust täita. Kokku pidi kostja tasuma 67 535 krooni 40 senti. Kostja on tasunud 39 967 krooni 95 senti. Kostja maksetest ei selgu, milliste teenuste eest ta hagejale tasus ning milliste eest jättis tasumata. Kostja korteri üldpind on 61,5 m2 ja köetav pind (elamispind) 58,5 m
  39. Kostja ei vaidlustanud seda asjaolu ka tsiviilasjade nr 2/3/227-2621/97 ja nr II-2/781/00 raames. Poolte
  40. aprillil
  41. a sõlmitud leping sätestas, et tasu arvestatakse korteri üldpinna järgi. Vabariigi Valitsuse
  42. jaanuari
  43. a määruse nr 38 järgi loetakse eluruumi üldpinnaks kõigi elu- ja abiruumide, lodþade, külmade verandade, rõdude, terrasside ja külmade panipaikade põrandapindade summat. Elamu soojasõlme rekonstrueerimiseks oli hagejal õigus võtta laenu. Kostja soojasõlme maksumust laenu võtmise ajal ei vaidlustanud. Remondifondi kogutud raha kasutati vaid selleks ettenähtud otstarbel. Võlgnevuse tekkimise ajal olid piirmäärad tehtavatele kulutustele ja osutatavatele teenustele
  44. jaanuarist
  45. a kuni
  46. detsembrini
  47. a kehtestatud Tallinna Kesklinna Valitsuse
  48. detsembri
  49. a korraldusega nr 466 ning alates
  50. jaanuarist
  51. a Tallinna Kesklinna Valitsuse vanema
  52. detsembri
  53. a korraldusega nr
  55. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on hageja nõudesse arvestanud ka võla, mille kostja on kohtuotsuse alusel juba tasunud. Elamu haldamise lepingu p 6 kohaselt kehtib leping kuni korteriühistu asutamiseni. KÜ V kanti registrisse
  56. novembril
  57. a. Lepingu pooled ja kohustatud subjekt ei leppinud kokku lepingu kehtivuse pikendamises. Nõue saab ulatuda kuni
  58. novembrini
  59. a. Kostja tasus hagejale lepinguga kokkulepitud teenustasu tariifi ja vahendatud teenuste eest täies ulatuses, v.a teleantenni hooldusteenus, kuna elamus on kaabeltelevisioon. Hageja suurendas osutatavate teenuste hinda ühepoolselt. Lepingu p 2.1 kohaselt ei ületa teenustasu tariif 4 krooni korteri üldpinna 1 m2 kohta kuus. Arvete järgi ulatuvad teenustasud 9 kroonini 1 m2 kohta kuus. Elamuseaduse (edaspidi ES) § 371 lg 1 kohaselt on üüri piirmäära kehtestamise õigus ainult kohaliku omavalitsuse volikogul. Maksukorralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et kohalikud maksud kehtestab volikogu seaduse alusel. Kesklinna valitsuse ja kesklinna valitsuse vanema määrused ei saa olla elamute hooldustasude piirmäärade kehtestamise õiguslikuks aluseks. Piirmäärade kehtestamine ei anna õigust lepingutingimuste ühepoolseks muutmiseks. Kesklinna valitsuse
  60. märtsi
  61. a eluruumide ümberhindamise akti kohaselt on kostja korteri üldpinnaks märgitud 58,5 m2, mitte 61,5 m2, nagu märkis arvetel hageja. Kohustatud subjekt parandas selles osas riikliku ehitusregistri andmeid. Õige ei ole hageja väide, et Vabariigi Valitsuse
  62. jaanuari
  63. a määruse nr 38 järgi loetakse rõdude põrandapinnad eluruumide üldpinna sisse, kuna määrus laieneb ainult ORAS §-s 12 sätestatud eluruumide üürisuhetele. Hageja pole laenu saanud. ES § 42 lg 1 tähenduses on elamu tehnosüsteemi või selle osade puudumine remonttöö ja seda tuli finantseerida remonttöödeks kogutud rahast. Korteriomandiseaduse § 13 lg 3 kohaselt ei ole korteriomanikud kohustatud tasuma hageja poolt korteriomanike nõusolekuta ja neid informeerimata võetud laenu. Haldamise ja majandamise korteriühistule üleandmise akti lisa nr 1 kohaselt on soojasõlme rekonstrueerimise maksumus 92 661 krooni 39 senti, mitte 260 622 krooni 36 senti, nagu väitis hageja. Seisuga
  64. august
  65. a on Xxxxxxxxx x elanikud tasunud 217 365 krooni 92 senti ehk 2,35 korda rohkem kui selle tegelik maksumus. Tallinna Kesklinna Valitsuse
  66. aprilli
  67. a korralduse nr 273 kohaselt on Xxxxxxxxx x elamu soojasõlme maksumuseks 77 800 krooni 96 senti. Kostja maksis hagejale
  68. a novembrist kuni
  69. a novembrini 4387 krooni 90 senti ning alates
  70. a maist 4156 krooni 35 senti rohkem, kui pidi tasuma haldamise lepingu järgi. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt viivist. Hageja viivisearvestus ei ole seaduslik. See tuleneb hageja enda tekitatud asjaoludest - teenustasude ühepoolsest suurendamisest, rõdupinna arvestamisest korteri üldpinna hulka ja elamu soojasõlme remondi eest täiendava tasu nõudmisest elanikelt. Viivise suurus 0,5% on vastuolus ES § 373 lg-ga
  71. Hageja arvestas viivist ka arvetelt, mida ta kostjale ei esitanud (
  72. a märts kuni
  73. a september), ja pärast haldamise lepingu kehtivusaja lõppu, s.o kuni
  74. novembrini
  75. a, samuti
  76. a jaanuari ja veebruari eest. Hageja ei kasutanud kostja poolt elamu remondiks makstud 4143 krooni 54 senti Xxxxxxxxx x elamu remondiks ning ei ole seda korteriühistule tagastanud. Hagiavaldusele lisatud arvete ärakirjad ei vasta raamatupidamisseaduse § 7 lg-le 7 ja on õigustühised.
  77. Harju Maakohus rahuldas
  78. veebruari
  79. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 49 621 krooni 44 senti ning kohtukulu 3500 krooni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb TsK § 173 lg 1 kohaselt täita kohustised nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele ning sama seaduse § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on Tallinnas Xxxxxxxxx x-xx asuva korteriomandi omanik. Pooled (hageja õiguseelneja Südalinna Kinnisvarahoolduse ME ning kostja) sõlmisid
  80. aprillil
  81. a elamu (korteri) haldamise lepingu nr 1501/
  82. Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus hageja õiguseelneja osutama elamu, milles asub kostja korter, majandamisel ja haldamisel (hooldamisel) lepingus kokkulepitud teenuseid. Lepingu p-des 2.1.1-2.1.4 nimetatud majapidamise (majandamise) ja teenuste tasu kokku moodustab summa, mida käsitatakse korteri üldpinna 1 m2 teenustasuna (majapidamistasuna), millele lisandub maamaks vastavalt maksuameti maamaksustamishindade teatistele, tingimusel et 1 m2 üldpinna tariif ei ületa 4 krooni eluruumi üldpinna 1 m2 kohta. Lepingu p 2.2 kohaselt vahendab hageja peale lepingu p-des 2.1.1-2.1.4 nimetatud teenuste õiguseelneja omanikule vastavate ettevõtete/firmadega sõlmitud lepingute alusel järgmisi kommunaalteenuseid: küte ja soe vesi, külm vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, teleantennihooldus, fonoluku hooldus ning lifti hooldus. Lepingu p-des 2.2.1-2.2.6 nimetatud vahendusteenuste tariifid kehtestab Tallinna Linnavalitsus. Omanik kohustub tasuma Südalinna Kinnisvarahoolduse ME esitatud arved osutatud teenuste eest jooksva kuu
  83. kuupäevaks või arve esitamisel 10 päeva jooksul selle kättesaamise päevast. Arve tähtajaks tasumata jätmise korral kohustub omanik maksma 0,5% viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tallinna Kesklinna Valitsuse
  84. septembri
  85. a kirjast nr 9-11/02/10, teadetest teenuse osutamise lõpetamise kohta teenuse osutajatele ning kostjale esitatud arvetest nähtub, et hageja osutas ja vahendas teenuseid Xxxxxxxxx x elanikele, sh kostjale kuni
  86. septembrini
  87. a. Kostja ei tõendanud, et alates KÜ V asutamisest
  88. a novembris oli korteriühistul sõlmitud lepingud teenuste osutajatega ning et korteriühistu esitas korteriomanikele arveid eluasemekulude ning hooldus- ja halduskulude tasumiseks. Hageja väiteid hagi ulatuse kohta kinnitab ka
  89. augusti
  90. a elamu Xxxxxxxxx x haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akt, mille lisaks on
  91. augusti
  92. a lahkarvamuste protokoll. Seega ei olnud elamu haldamine ja majandamise korraldamine veel
  93. augusti
  94. a seisuga lõpule viidud ja korteriühistu elamu haldajana veel ei toiminud. Vaidlus on selles, kas hageja pidi lähtuma üldpinna järgi arvestatavate teenuste osas lepingus sätestatud hinnast 4 krooni üldpinna 1 m2 kohta või oli põhjendatud arvete koostamine Tallinna Kesklinna Valitsuse korraldustest lähtuvalt. Nimetatud korralduste alusel arvestatud arvetel olevate summade õigsuse üle ei vaielda. Põhjendatud on hageja seisukoht, et sama problemaatika lahendati samade poolte vahel varasemas tsiviilasjas nr II-2/781/00 (tlk 56), kus ringkonnakohus tuvastas jõustunud otsuses, et ebaõige on järeldus, et 1 m2 tariifi suurendamisega üle 4 krooni muutis hageja ühepoolselt lepingut. Tariifi ei leppinud pooled kokku jääva suurusena. Kostja püüdlus sama asjaolu üle vaidlust tõstatada on ainetu. Pooled ei vaidle üldelektri, vee, kanalisatsiooni, vee soojendamise, prügiveo ja küttesummade suuruse üle. Kostja ei tõendanud, et tal on kaabeltelevisiooni osutamiseks leping operaatoriga.
  95. märtsil
  96. a koostati eluruumide ümberhindamise akt (tlk-d 145-146), kus vähendati Xxxxxxxxx x-xx eluruumi üldpinda 61,5 m2-lt 58,5 m2-le, kuna korteri üldpinnast arvestati välja rõdu pind 3 m
  97. Hageja tegi ümberarvestuse
  98. a aprillist. Xxxxxxxxx x eluruumide ümberhindamine
  99. märtsil
  100. a ei oma tagasiulatuvat jõudu. Kostja taotlusel teha ümberarvestus tagasiulatuvalt
  101. a maini puudub õiguslik alus. Lepingu p-s 5.1 leppisid pooled kokku, et arve tähtajaks tasumata jätmise korral kohaldatakse viivist 0,5% võlguolevast summast päevas. Kuna kostja võlgneb hagejale summasid ajavahemiku eest
  102. a maist kuni
  103. a septembrini, on viivise nõue õiguslikult põhjendatud. Kostja vastuväited viivise määra kohaldamise osas tuleb jätta tähelepanuta, kuna pooled leppisid viivise määras kokku seaduses sätestatud korras. Soojasõlme ostmise, projekteerimise ja paigalduse maksumuse kohta esitas hageja kohtule dokumentaalsed tõendid. Elamu soojasõlm rekonstrueeriti hagi asjaolude kohaselt kõigi korteriomanike kui kaasomanike huvides. AÕS § 72 lg 4 ja § 75 lg 1 kohaselt olid kõik Xxxxxxxxx x elamu korteriomanikud kohustatud osalema võrdeliselt neile kuuluva osaga vajalike kulutuste kandmises elamu soojasõlme rekonstrueerimisel. Kostja oli õigustatud arvete saamisel vaidlustama talle määratud kulutuste suurust. Hageja esitas Xxxxxxxxx x soojasõlme rekonstrueerimistööde projekteerimise dokumentatsiooni, töövõtulepingu hinnapakkumisega, arved, tööde aktid. Soojasõlme maksumus koos projekteerimise, paigaldamise ja laenuintressidega on 260 622 krooni 36 senti (tlk 210). Hageja tõendas, et kandis Xxxxxxxxx x soojasõlme rekonstrueerimistööde tegemisega kulutusi. Asjaolu, kas laenu võtmine oli põhjendatud või mitte, ei puutu vaidluse esemesse. Kostja ei tasunud võrdeliselt tema osale määratud makseid (kulutusi) talle esitatud arvete alusel. Tõendeid selle kohta, et ta kulutusi kandma ei pea, kostja ei esitanud. Arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta arved pikema aja jooksul tasumata. Korteriomanikul on võimalik saada oma maksete kohta elamu haldajalt informatsiooni või taotleda kordusarve väljastamist.
  104. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas maakohus vääralt materiaalja menetlusõiguse norme. Maakohus jättis hindamata selle, et ka hageja pidi täitma lepingus kokkulepitud tingimusi. Lepingu ühepoolne muutmine on lubamatu. Maakohus on jätnud õiguslikult põhjendamata, kuidas kohaliku omavalitsuse aktid muutsid lepingut. Maakohus on jätnud hindamata kostja väited ja esitatud tõendid soojasõlme tegeliku maksumuse kohta. Hageja pole laenuga seotud dokumente esitanud. Maakohus jättis hindamata hageja tegelikult kantud kulud ja kontrollimata teenustasu arvestuse meetodi.
  105. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  106. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  107. oktoobri
  108. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohus leidis, et väär on kostja väide, et kostja on lepingujärgsed kohustused täitnud ning hagejal ei ole õigust nõuda suuremat tasu osutatud teenuse eest, kui oli poolte lepingus kokku lepitud. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja õiguseellase poolt 1 m2 eest makstava teenustasu tariifi suurendamisega üle 4 krooni ei muudetud lepingut. Tariif ei olnud kokku lepitud jääva suurusena, millele viitab lepingus sisalduv märkus, et tariifi määramisel võetakse aluseks tarbijahinnaindeksi muutumist. Järelikult oli teenuse kallinedes hageja õiguseellasel õigus määrata uus tariif, mis ei võinud olla kõrgem kui kohaliku omavalitsuse määratud piirmäär. Õige on see, et omavalitsuse kehtestatud piirmäär iseenesest ei muuda poolte sõlmitud lepingut, kuid nimetatud piirmäärast lähtudes oli hageja õiguseellasel võimalus varem kokkulepitud tariifi muuta. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal ei olnud õigust keelduda elamu soojasõlme renoveerimiseks võetud laenu tasumisest. Vaidlust ei ole selles, et soojasõlm on renoveeritud. Kostja vaidlustab laenu saamise ja selle laenu kasutamise soojussõlme rekonstrueerimisega seotud tööde jaoks. Hageja on teinud arvestuse tehtud tööde ja kantud kulude kohta (tlk 210). Arvestus vastab toimikus olevatele dokumentidele, mille kohaselt soojasõlme vahetuse ja kaasnevate tööde kulutused olid 260 622 krooni 36 senti. EBRD laenu võttis soojasõlmede rekonstrueerimiseks Eesti Vabariik ja sellega finantseeritavad tööd otsustas kohalik omavalitsus. Kostja on esitanud
  109. mai
  110. a akti Xxxxxxxxx x elamu kapitaalremonditööde aktide ja soojasõlme rekonstrueerimise maksumuse kontrollimise kohta, millega on tuvastatud, et soojasõlme rekonstrueerimise eest on tasutud rohkem. Akti on koostanud KÜ V juhatuse liikmed ja nende kaasatud isikud. Ringkonnakohtu arvates ei tulene eeltoodud aktist kohustusi hagejale. Juhul kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on akti aktsepteerinud, siis võis see olla arveldamise aluseks kohustatud subjekti ja korteriühistu vahel, mitte aga hageja ja kostja vahel. Maakohus on otsuses möönnud, et kostjal oli võimalus arvete saamisel talle määratud kulutuste suurust vaidlustada, mida kostja ei ole teinud. Kostja väide, et kohus ei ole välja selgitanud tegelikult tasumisele kuuluvat summat ja on määratlenud hagi eseme põhjendamatult kitsalt, ei ole õige. Maakohus tuvastas maksmisele kuuluva summa. Kui kostja sellega ei nõustunud, oli tal võimalus kaebuses täpselt märkida, milles maakohus otsust tehes eksis. Apellant seda teinud ei ole ja ringkonnakohtul ei ole võimalik vastata kaebuse üldsõnalistele väidetele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  111. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Samuti palub kostja tagastada enda tasutud kautsjoni ning välja mõista hagejalt kostja kasuks täiendavalt kostja poolt kassatsiooniastmes kantud kohtukulud 13 133 krooni 40 senti. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei analüüsinud maakohus kohtuotsuses poolte esitatud tõendeid teenuste eest tasumise ja raha laekumiste kohta ega seda, kas hageja tegelikult kulutusi tegi. Maakohus lihtsalt märkis, et asjas on ilmne kohtu arvates vaid asjaolu, et kostja ei ole võrdeliselt tema osale määratud makseid (kulutusi) talle esitatud arvete alusel vabatahtlikult tasunud ja tõendeid selle kohta, et ta neid kulutusi kandma ei pea, pole kostja asjas kohtule esitanud. Kostja leiab, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ning rikkunud oluliselt protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 654 lg-t
  112. Ringkonnakohus ei ole kohtuotsuses märkinud, milliseid õigusakte kohus otsuse tegemisel kohaldas. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas ringkonnakohus kvalifitseeris kostja ja hageja vahelise õigussuhte (millest tulenes ringkonnakohtu hinnangul hageja väidetav subjektiivne nõudeõigus). Kohus ei ole kohtuotsuses viidanud ühelegi materiaalõiguse normile. Kostja leiab, et ringkonnakohus on kohtuotsuse tegemisel jätnud välja selgitamata tähtsust omavad asjaolud, rikkudes sellega TsMS § 654 lg-t
  113. Ringkonnakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kostja ei ole täpselt esile toonud, milles maakohus eksis. Kostja on märkinud apellatsioonkaebuse punktis 6, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kuna ei ole kontrollinud hageja kantud kulude ja teenustasu arvestusmeetodi õigsust. Kuna maakohus ei olnud üldse võtnud seisukohta poolte esitatud arvestuste kohta, siis ei saanudki kostja �täpselt esile tuua", milles maakohus eksis. Maakohtu eksimus seisneski selles, et maakohus ei olnud TsMS § 442 lg 8 kohaselt üldse põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja seisukohtadega ega analüüsinud kohtuotsuse tegemisel kõiki tõendeid, eelkõige kostja vastuväiteid Olukorras, kus kostja vaidlustas maakohtu tõendite hindamise, pidi ringkonnakohus ise TsMS § 652 lg 5 kohaselt hindama tsiviilasjas esitatud tõendeid ega saanud võtta kohtuotsuse aluseks esimese astme kohtus (ebaõigesti) tuvastatud faktilisi asjaolusid. Ringkonnakohus pole võtnud seisukohta ka kostja maakohtus esitatud vastuväidete kohta. Kostja ei pidanudki kordama ringkonnakohtule maakohtus esitatud vastuväiteid, mille maakohus jättis menetlusõiguse norme rikkudes tähelepanuta. Olukorras, kus kostja vaidlustas maakohtu otsuse põhjendusel, et maakohus ei võtnud seisukohta kõigi kostja esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, oleks ringkonnakohus pidanud ise hindama eelkõige tlk-del 240-242 esitatud tõendeid soojasõlme maksumuse kohta. Kostja leiab, et ringkonnakohus on valesti kohaldanud ka materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus asus seisukohale, et teenuse kallinedes oli hageja õiguseellasel õigus määrata uus tariif, mis ei võinud olla kõrgem kohaliku omavalitsuse määratud piirmäärast. Selline seisukoht on ebaõige ning õiguslikult põhjendamata (kohus pole märkinud, millisele õigusnormile ta on seda väites tuginenud). Lepingute muutmine sai TsK § 165 kohaselt toimuda vaid siis, kui lepingu olulistes punktides saavutati kokkulepe. Kohus on jätnud andmata hinnangu lepingu punktile 4.4 (tlk 11), mille kohaselt lepingu muudatused, täiendused (täiendavad kokkulepped) ja lisad kehtivad üksnes siis, kui need on vormistatud kirjalikult ja lepingupooled on neile alla kirjutanud. Pelgalt asjaolu, et lepingu punkti 2.4 kohaselt kehtestas lepingus märgitud tariifid Tallinna Linnavalitsus, ei välistanud ega piiranud kostja lepingu punktist 2.1.4 tulenevat subjektiivset õigust, mille kohaselt (ka muudetud) üldpinna tariif ei tohtinud ületada 4 krooni ühe ruutmeetri eest.
  114. Hageja kassatsioonkaebusele tähtaegselt ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  115. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  116. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 654 lg-st 5 tulenevat kohustust võtta põhjendatud seisukoht poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletada lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Ringkonnakohus leidis, et pole võimalik vastata kostja üldsõnalistele väidetele ning kostja ei märkinud apellatsioonkaebuses täpselt, milles maakohus otsust tehes eksis. Kolleegium sellega ei nõustu. Kostja märkis apellatsioonkaebuses, et maakohus jättis hindamata selle, et ka hageja pidi täitma lepingus kokkulepitud tingimusi. Maakohus on jätnud õiguslikult põhjendamata, kuidas kohaliku omavalitsuse aktid muutsid lepingut. Maakohus on jätnud hindamata kostja väited ja esitatud tõendid soojasõlme tegeliku maksumuse kohta. Hageja pole laenuga seotud dokumente esitanud. Maakohus jättis hindamata hageja tegelikult kantud kulud ja kontrollimata teenustasu arvestuse meetodi. Kolleegium leiab, et kostja kirjeldas piisavalt täpselt seda, mille vastu tema arvates maakohus eksis. Seega pidi ringkonnakohus kostja väidete kohta võtma põhjendatud seisukoha.
  117. Ringkonnakohus rikkus ka TsMS § 654 lg-t 4, mille kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Ringkonnakohus ei ole otsuses viidanud mitte ühelegi materiaalõiguse normile. Maakohus lahendas asja TsK § 173 lg 1 ja § 174 alusel. TsK § 173 lg-st 1 tulenevalt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta kostja väite, et ka hageja pidi täitma lepingut. TsMS § 654 lg 6 kohaselt, kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega. Kui ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusega nõustus, oleks ringkonnakohus pidanud TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ka otsuses märkima, et nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Seda ringkonnakohus teinud pole.
  118. Hageja õiguseelneja ja kostja
  119. aprilli
  120. a lepingu punkti 2.1.4 kohaselt moodustab punktides 2.1.1-2.1.4 nimetatud majapidamise (majandamise) ja teenuste eest makstav tasu kokku summa, mida käsitatakse kui korteri üldpinna 1 m2 teenustasu (majapidamistasu). See on aluseks korteri üldpinna 1 m2 tariifile. Sellele lisandub maamaks vastavalt maksuameti väljastatud täpsustatud maa maksustamishindade teatisele, tingimusel et 1 m2 üldpinna tariif ei ületa 4 krooni eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Lepingu punkti 2.5 märkuse kohaselt võetakse teenuste (elamu majandamise ja haldamise-hooldamise kulutuste) tariifide määramisel arvesse tarbijahinnaindeksi muutumist. Ringkonnakohus leidis õigesti, et üldpinna 1 m2 tariif ei olnud lepingus kokku lepitud jääva suurusena ja tariif ei võinud olla kõrgem kui kohaliku omavalitsuse määratud piirmäär. Lepingu kohaselt tuli tariifi määramisel aga võtta arvesse tarbijahinnaindeksi muutumist. Seega võis lepingu järgi tariifi suurus muutuda tarbijahinnaindeksi muutumise tõttu, kuid see ei võinud olla kõrgem kui kohaliku omavalitsuse kehtestatud piirmäär. Tuvastatud asjaoludest ei nähtu, et tariifi muutmine oli seotud tarbijahinnaindeksi muutumisega.
  121. Lepingu punkti 2.1.4 kohaselt arvestati majapidamistasu korteri üldpinna alusel. Enne ümberhindamist oli arvatud üldpinna hulka ka rõdu. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et eluruumi ümberhindamine, mille tulemusena vähendati kostja eluruumi üldpinda 61,5 m2-lt 58,5 m2le rõdu üldpinnast väljaarvamise tõttu, ei oma tagasiulatuvat jõudu, kuid seda juhul, kui selline ümberarvutus tehti kõigi korteriomandite osas.
  122. Kostja väitel arvestas hageja viivist ka arvetelt, mida hageja talle ei esitanud (
  123. a märts kuni
  124. a september). Lepingu punkti 3.1 kohaselt kohustub omanik tasuma Südalinna Kinnisvarahoolduse ME esitatud arve alusel hooldus- ja kommunaalteenuste eest jooksva kuu
  125. kuupäevaks või arve esitamisel 10 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates. Arve tähtajaks tasumata jätmise korral kohustus omanik maksma 0,5% viivist iga viivitatud päeva eest. Kolleegium leiab, et iseenesest on õige kohtute seisukoht, et arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuste eest tasumata. Ka teenuste eest, mida kostja kasutas ajavahemikul, mille eest hageja talle arveid ei esitanud, on kostja kohustatud maksma. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väitel edastas ta
  126. a märtsist kuni
  127. a septembrini ja
  128. a jaanuarist kuni
  129. a juulini arved AS-i Eesti Elektronpost vahendusel. Kuna kostja pidi tasuma lepingu punkti 3.1 järgi teenuste eest arve alusel, siis pidi hageja tõendama, et ta kostjale ka arved nimetatud ajavahemikul esitas. Hageja esitatud AS-i Eesti Elektronpost teatisest ei tulene, et arved just kostjale esitati. Kui hageja arvete esitamist kostjale ei tõenda, ei ole tal ka lepingu järgi alust arvete esitamata jätmise tõttu kostjalt maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda.
  130. Soojasõlme renoveerimise osas leidis maakohus, et hageja on tõendanud, et ta kandis soojasõlme rekonstrueerimisega kulu 260 622 krooni 36 senti ja kostja peab tasuma võrdeliselt oma osale makseid. Tõendeid selle kohta, et ta kulutusi kandma ei pea, kostja ei esitanud. Ringkonnakohus leidis, et hageja arvestus vastab toimikus olevatele dokumentidele, mille kohaselt soojasõlme vahetus ja kaasnevate tööde kulutused olid 260 622 krooni 36 senti. Põhjendatud on kostja etteheide ringkonnakohtule, et kohtud ei analüüsinud kohtuotsuses TsMS § 442 lg 8 kohaselt kõiki asja kohta esitatud tõendeid. Kolleegium leiab, et asjas on soojasõlme renoveerimise maksumuse kohta esitatud mitmeid tõendeid. Nii on soojasõlm võetud vastutavale hoiule
  131. aprillil
  132. a hinnaga 77 800 krooni 96 senti (tlk-d 109-110), soojasõlme maksumus koos laenuintressidega oli 129 409 krooni 56 senti (tlk 210), Xxxxxxxxx x haldamise ja majandamise
  133. augusti
  134. a üleandmise-vastuvõtmise akti lisa nr 1 järgi oli soojasõlme rekonstrueerimise maksumus 92 661 krooni 39 senti (tlk 89). Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks pidi kostja tasuma võrdeliselt oma osa suurusele makseid lähtuvalt hageja väidetavatest kuludest 260 622 krooni 36 senti ja miks jättis ringkonnakohus kõrvale asjas esitatud teised tõendid.
  135. Kostja väitel arvestas hageja viivist ka pärast lepingu lõppemist
  136. novembril
  137. a, samuti
  138. a jaanuari ja veebruari eest. Lepingu punkti 6 kohaselt jõustus leping selle allakirjutamise hetkest
  139. aprillil
  140. a ja kehtis kuni elamu (osa) ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks korteriühistu (või muu juriidilise isiku) asutamiseni või ühise tegutsemise lepingu sõlmimiseni. Pooled ei vaidle selle üle, et KÜ V kanti registrisse
  141. novembril
  142. a. Tulenevalt lepingu punktist 6 kehtis leping kuni korteriühistu asutamiseni. Kui hageja jätkas kostjale pärast korteriühistu asutamist teenuste osutamist, on kostja kohustatud nende eest tasuma. Selle aja sees osutatud teenuse eest tasumisega viivitamisel ei saa viivist nõuda aga lõppenud lepingu järgi.
  143. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kostjale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 lahendatakse poolte kohtukulude jaotus ja määratakse võimalike väljamõistetavate kulude suurus asja uuel läbivaatamisel, lähtudes selle tulemusest. Asja uuel läbivaatamisel lahendatakse ka kostja esindaja taotlus kassatsiooniastmes kantud kohtukulude väljamõistmiseks. Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.