Obsah (9)

§ 449§ 20§ 692§ 691§ 669§ 2§ 442§ 654§ 452

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 449 lg-s 1 märgitud hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks. Ühisvara jagamine võib küll viia ühelt poolelt teisele rahalise hüvitise väljamõistmisele enamsaadud ühisvara eest, kuid selleks tuleb enne kindlaks teha mitte ainult kummalegi jäänud või kummagi poolt pärast lahkuminekut ära tarvitatud ühisvara koosseis, vaid ka selle väärtus. Seega ei ole abikaasade ühisvara jagamises vaheotsuse tegemine ühisvara jagamise nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta

§ 449

lg 1 alusel võimalik ja lubatud, olgugi et üks pool või mõlemad vaheotsuse tegemist taotlevad. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et

§ 449lg-t 1 ei ole võimalik kohaldada ühisvara jagamise nõudes.

See on vastuolus

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on asja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Olukorras, kus pooled vaidlesid selle üle, missugused hinnalised kunstiteosed ning kinnisasjad kuuluvad ühisvarasse, kusjuures nende väärtuse hindamine on keerukas ja kulukas, oli vaheotsuse tegemine põhjendatud. Lisaks soovisid vaheotsuse tegemist mõlemad pooled. Ringkonnakohus rikkus

§ 20. 23.

oktoobri

1. a kohtuistungi protokollist nähtub, et apellatsioonkaebust arutas ringkonnakohus koosseisus T. Kollom, U. Loonurm ja I. Nõmm. Otsusele on aga alla kirjutanud kohtunikud T. Kollom, U. Loonurm ja Ü. Jänes.
2. Hageja leidis vastuses kassatsioonkaebusele, et kaebus tuleb rahuldada.
3. Riigikohtu
4. märtsi
5. a istungil jäi kostja kassatsioonkaebuse väidete juurde ja hageja vastuses esitatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada

§ 692lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Asi tuleb

§ 691p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

1. Toimiku materjalide kohaselt (IV kd, tl 1252) on ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a istungil asja arutanud kohtukoosseis T. Kollom, U. Loonurm ja I. Nõmm. Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a otsusele on alla kirjutanud kohtunikud T. Kollom, U. Loonurm ja Ü. Jänes.

§ 20

lg 1 kohaselt, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Kui ringkonnakohtu koosseisu vahetumine ei ole poolte ega kõrgema astme kohtu jaoks kontrollitav, on kolleegiumi arvates tegemist

§ 669

lg-s 2 sätestatud menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, mis on alus kohtuotsuse tühistamiseks. Praegusel juhul ei ole toimikust näha, mis põhjusel on kohtukoosseis vahetunud, seega on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. 14. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga vaheotsuse tegemise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 449 võimaldab kohtutel teatud juhtudel teha vaheotsuse.

§ 449

lg 1 kohaselt võib kohus teha poole taotlusel vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, kui menetluses on hagi raha saamiseks ja nõutava rahasumma tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha.

§ 449lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse kohta.

Kolleegium näeb nende sätete põhilise eesmärgina vältida kulukat, aegavõtvat ning tarbetut tõendamismenetlust.

§ 2

kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 15. Maakohus on vaheotsuse kirjeldavas osas viidanud vaheotsuse tegemise põhjusena sellele, et väidetava ühisvara moodustavad kunstiväärtused ja kinnisasjad, mille väärtuse hindamiseks on vajalik teha ekspertiis. Ekspertiisi maksumus võib kujuneda märkimisväärseks. Kõigi vaidlusaluste esemete ekspertiis võib paisutada menetluskulud liiga suureks, kui ekspertiis tehakse ka selliste esemete suhtes, mille kohta kohus asub hiljem seisukohale, et need ei kuulu ühisvara hulka. Kolleegium leiab, et see on vaheotsuse tegemiseks mõistlik põhjendus. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole otstarbekas teha kulukat ekspertiisi varaesemetele, mis ühisvara hulka ei kuulu. Kuigi abikaasade ühisvara jagamise hagi on oma olemuselt kujundushagi, nagu ringkonnakohus õigesti märkis, on siiski võimalik

§ 2

eesmärki silmas pidades

§ 449

lgt 1 laiendavalt tõlgendada ning lubada vaheotsuse tegemist ühisvara koosseisu kindlaksmääramiseks. Lisaks võib ühisvara koosseisu kindlaksmääramine vaheotsusega soodustada asja menetluse lõpetamist poolte kokkuleppe saavutamisega, nagu Riigikohtu istungil märkis ka kostja esindaja. Menetlusökonoomiaga on Riigikohus põhjendanud vaheotsuse tegemise lubatavust ka

1. jaanuaril
2. a tsiviilasjas nr 3-2-1-130-07 tehtud lahendi p-s 11 (võimalus teha vaheotsus vaidluses vahekohtu kokkuleppe kehtivuse üle).
3. Eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus vaatama esitatud apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse sisuliselt läbi. Kolleegium juhib ringkonnakohtu tähelepanu ka asjaolule, et

§ 442

lg 2 p 6 järgi (koostoimes

§ 654lg-ga 1) tuleb otsuse sissejuhatuses märkida mh menetlusosaliste isikukoodid.

Praegusel juhul on ringkonnakohus jätnud märkimata nii hageja kui ka kostja isikukoodi. Samuti juhib kolleegium ringkonnakohtu tähelepanu

§ 452

lg 4 esimesele lausele (koostoimes

§ 654

lg-ga 1), mille kohaselt võib otsuse teha hiljem kui 20 päeva pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist avalikult teatavaks üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kohtuasja suure mahu või erilise keerukuse tõttu. Toimiku materjalide kohaselt (IV kd, tl 1253) on ringkonnakohus otsuse tegemise edasi lükanud. Kolleegium märgib, et praegune tsiviilasi on küll suuremahuline ja eriliselt keerukas, kuid ringkonnakohus ei ole asja läbi vaadanud sisuliselt, vaid on teinud maakohtu väidetavale menetluslikule rikkumisele põhineva otsuse. Sellise otsuse tegemiseks ei ole üldjuhul vajalik otsuse avalikult teatavaks tegemist edasi lükata. Lea Laarmaa, Ants Kull, Villu Kõve