← Eesti

3-1-1-5-08

Obsah (4)§ 184§ 68§ 831§ 21

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Eesti Vabariigi nim

§ 184lg 2 p 2 järgi süüdistati D.

Jermatšenkovit selles, et tema, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas omandas tuvastamata isikult korduvalt suures koguses narkootilise (fentanüüli, 3-metüülfentanüüli ja heroiinhüdrokloriidi) sisaldusega aineid.

  1. a jaanuarikuu jooksul kuni
  2. jaanuarini
  3. a andis D. Jermatšenkov nimetatud narkootilisi aineid korduvalt edasi Eduard Avetjanile ja Sergei Judinile, kes hoidsid seda nende kasutuses olevas korteris. D. Jermatšenkovi kinnipidamisel
  4. jaanuaril
  5. a leiti ja võeti temalt ära minigripp kilekott 9,97 g fentanüüli, 3-metüülfentanüüli ja heroiinhüdrokloriidi sisaldava pulbriga, mille ta pidi edasi andma temaga kokkusaamisele tulnud E. Avetjanile.
  6. E. Avetjan anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. E. Avetjani süüdistati selles, et tema
  7. a jaanuarist kuni
  8. jaanuarini
  9. a omandas D. Jermatšenkovilt koos S. Judiniga korduvalt suures koguses narkootilist ainet, s.o fentanüüli, 3-metüülfentanüüli ja heroiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit ning eeluurimisel tuvastamata isikult suures koguses metadooni. Nimetatud narkootilisi aineid hoidsid E. Avetjan ja S. Judin nende ühises kasutuses olevas korteris ning andsid edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. E. Avetjani kinnipidamisel
  10. jaanuaril
  11. a võeti tema jope taskust ära 0,55 g kanepit ja 0,47 g marihuaana ning tubaka segu. E. Avetjani ja S. Judini kasutuses oleva korteri läbiotsimisel leiti ja võeti ära kokku 5,97 g fentanüüli, 3-metüülfentanüüli ja heroiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit, 0,92 g kanepit ning 22,87 g metadooni sisaldavat vedelikku.
  12. Sergei Judin anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Teda süüdistati selles, et tema
  13. a jaanuarist kuni
  14. jaanuarini
  15. a omandas D. Jermatšenkovilt koos E. Avetjaniga suures koguses narkootilist ainet, s.o fentanüüli, 3 metüülfentanüüli ja heroiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit ning eeluurimisel tuvastamata isikult suures koguses metadooni, mida hoidsid nende ühises kasutuses olevas korteris ning andsid edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele.
  16. Harju Maakohtu
  17. juuli
  18. a otsusega tunnistati E. Avetjan, D. Jermatšenkov ja S. Judin süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja kõiki neid karistati vangistusega 1 aastaks ja 6 kuuks. Karistuse kandmise aja alguseks loeti kõigi isikute suhtes
  19. jaanuar
  20. a. 4.1 Maakohus leidis, et E. Avetjanile ja S. Judinile esitatud süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi, kuna ei ole tõendatud E. Avetjani poolt läbiotsimisel leitud narkootilise aine omandamine. Kohtulikul arutamisel ei tuvastatud, et E. Avetjan ja S. Judin oleksid ühiselt ja korduvalt D. Jermatšenkovilt omandanud narkootilist ainet suures koguses. S. Judini ja E. Avetjani korterist leiti ja võeti ära süüdistuses nimetatud kogus narkootilist ainet, samuti apteegikaal ja kaaluvihid. Eksperdiarvamuse kohaselt leiti nendelt ainult S. Judini DNA profiilid, kuid mitte E. Avetjani DNA profiile. 4.2 Samuti leidis kohus, et D. Jermatšenkovile esitatud süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi, sest kriminaalasjas kogutud tõenditega ega kohtulikul arutamisel ei tuvastatud, et ta oleks korduvalt E. Avetjanile ja S. Judinile edasi andnud narkootilist ainet. Temalt leitud 9,97 g narkootilise aine edasiandmise soov E. Avetjanile ei leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega kinnitust. Kohtulikul arutamisel ei suudetud kindlaks teha aega ja kohta ning isikuid, kellelt D. Jermatšenkov suures koguses narkootilist ainet omandas. Kohtuistungil väitis viimane, et temalt äravõetud narkootiline aine oli mõeldud isiklikuks tarvitamiseks. Seetõttu leidis kohus, et ei ole tõendatud, et D. Jermatšenkov tahtis narkootilise aine edastada E. Avetjanile. Kohus märkis, et süüdimõistev kohtuotsus ei saa rajaneda oletustele.
  21. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokar, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega D. Jermatšenkovi süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist 6 aastase vangistusega ning E. Avetjani ja S. Judini süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja nende karistamist 6 aastase vangistusega. Apellatsioonis märgiti, et kohus on alusetult arvestanud süüdistatavate puhul karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse. Samuti taotles apellant KarS § 831 lg 1 alusel süüdimõistetutelt E. Avetjanilt ja S. Judinilt ning D. Jermatšenkovilt äravõetud raha konfiskeerimist.
  22. Tallinna Ringkonnakohtu
  23. oktoobri
  24. a otsusega rahuldati ringkonnaprokuröri apellatsioon osaliselt, tühistati Harju Maakohtu
  25. juuli
  26. a otsus E. Avetjani ja S. Judini KarS § 184 lg 1 järgi süüditunnistamise ja karistamise osas, D. Jermatšenkovile mõistetud karistuse osas, E. Avetjanilt, D. Jermatšenkovilt ja S. Judinilt väljamõistetud sundraha suuruse ja Põhja Politseiprefektuuri Rahandusbüroo tagatiskontodel oleva raha tagastamise osas. Uue otsusega tunnistas ringkonnakohus E. Avetjan süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistas teda 5 aastase vangistusega.

§ 68lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks E.

Avetjani eelvangistuses viibitud aeg

  1. jaanuar
  2. a kuni
  3. juuli
  4. a, s.o 1 aasta 6 kuud ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele asumise päev. S. Judin tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 5 aastase vangistusega.

§ 68lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks S.

Judini eelvangistuses viibitud aeg

  1. jaanuar
  2. a kuni
  3. juuli
  4. a, s.o 1 aasta 6 kuud ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele asumise päev. D. Jermatšenkovit karistati KarS § 184 lg 1 alusel 3 aastase vangistusega.

§ 68lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks D.

Jermatšenkovi eelvangistuses viibitud aeg

  1. jaanuar
  2. a kuni
  3. juuli
  4. a, s.o 1 aasta 6 kuud ja kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele asumise päev.

§ 831

lg 1 alusel konfiskeeris ringkonnakohus Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontol asuva asitõendiks tunnistatud sularaha summades 11 350 krooni, 1300 krooni, 18 000 krooni ja 10 528 krooni. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. 6.1 Ringkonnakohus leidis, et süüdistatavatele inkrimineeritud narkootilise aine käitlemine suures koguses on tuvastatud kohtuistungil vahetult uuritud tõendite, helisalvestise ja jälitustoimingu protokollidega; läbiotsimisel leitud narkootiliste ainete, kaalude ja rahaga. Süüdistatavate tegevus on käsitatav jätkuva kuriteona. Tuvastatud on vaid lühike kuritegude toimepanemise ajavahemik. Nii jälitustoimingu protokoll kui läbiotsimisel äravõetud narkoaine, kaalud ja minigripp kilekotid kinnitavad süüdistatavate tegevust narkodiileritena. Kuna tuvastatav ei ole faktiline korduv narkootilise aine käitlemine, siis ei ole võimalik süüdistatavate käitumist kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. 6.2 E. Avetjan ja S. Judin tegutsesid suures koguses narkootilise aine käitlemisel grupis. Maakohtu vastupidised järeldused ei ole kooskõlas tõendite kogumiga ning seetõttu on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Tuvastatud on E. Avetjani ja S. Judini ühine teadlik tegevus narkootilise aine ebaseaduslikul käitlemisel ning mõlema süüdistatava roll ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks. Kuna süüdistatavate tahtlikud teod moodustasid kaaluka osa neile inkrimineeritud kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel, siis kvalifitseerub S. Judini ja E. Avetjani poolt toimepandu KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. 6.3 Prokuröri taotlus süüdistatavatelt äravõetud sularaha konfiskeerimiseks on põhjendatud. Süüdistuses esitatud ajal süüdistatavad ei töötanud, neil puudusid legaalsed sissetulekuallikad. Vaatamata sellele üürisid nad korterit, nende kasutuses olid sõiduautod, 7 mobiiltelefoni ja neilt võeti ära suur summa sularaha. Kuna äravõetud sularaha kuulus süüdistatavatele ja see oli saadud tahtliku kuriteoga, on KarS § 831 lg 1 kohaselt alus äravõetud sularaha konfiskeerimiseks. 6.4 Kuigi ringkonnakohus ei tuvastanud D. Jermatšenkovi käitumises korduvust KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, ei vastanud kohtu veendumuse kohaselt maakohtu mõistetud karistus siiski süüdistatava süü suurusele. Kohus märkis, et D. Jermatšenkovi näol on tegemist isikuga, kes tegeles jätkuvalt ebaseadusliku suures koguses narkootilise aine käitlemisega. Karistamine sanktsioonis ettenähtud miinimumkaristuse lähedase karistusega ei vasta esimese raskusastmega rahvatervise vastu suunatud kuriteo raskusele ega süüdistatava isikule. Seetõttu tühistas ringkonnakohus D. Jermatšenkovile mõistetud karistuse ja mõistis talle vangistuse, mis jääb alla sanktsioonis ettenähtud keskmist määra. Kohus märkis, et S. Judinile ja E. Avetjanile mõistetud karistused tuleb tühistada, kuna tuvastati koosseisuline raskendav grupi tunnus, mis toob endaga kaasa nende süüdimõistmise KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mille sanktsioon näeb karistusena ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse. Süüdistatavate karistamisel arvestas kohus, et toimepandud kuritegu on raske esimese astme rahvatervisevastane kuritegu, mis oli jätkuva iseloomuga ja toime pandud omakasu ajendil. Süüdistatavate näol on tegemist varem korduvalt kuritegusid toimepannud isikutega ning neid on ka varem karistatud vangistusega. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

  1. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid D. Jermatšenkovi kaitsja vandeadvokaat Andres Gorkin, S. Judini kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo ja E. Avetjani kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, taotledes ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist.
  2. D. Jermatšenkovi kaitsja on seisukohal, et ringkonnakohus on apellatsiooni lahendades ja D. Jermatšenkovile raskemat karistus mõistes rikkunud KrMS §-s 14 sätestatud võistlevuse põhimõtet, asudes täitma süüdistusfunktsiooni. Prokurör on taotlenud uue otsusega kõikide süüdistatavate karistamist 6 aastase vangistusega. Taotluse aluseks oli nende süüdimõistmine raskema kuriteo toimepanemises. Kuna ringkonnakohus D. Jermatšenkovi poolt toimepandud kuriteo kvalifikatsiooni ei muutnud ja apellant ei ole mitte sõnagagi käsitlenud raskema karistuse mõistmise vajadust D. Jermatšenkovile alternatiivse taotlusena, on kohus, karmistades karistust, rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme. Kassaator märgib, et kohtuotsuse tühistamist viitega KrMS § 340 lg 4 p-le 4 prokurör taotlenud ei ole.
  3. S. Judini kaitsja leiab, et ringkonnakohtu otsuses tehtud viited E. Avetjani ja D. Jermatšenkovi jälitustoimingu protokollis fikseeritud kohtumisele ei saa mingil viisil kinnitada S. Judini osalust grupilises kuriteos. Ka kõnede salvestustest ei nähtu S. Judini ja E. Avetjani kokkuleppelist tegevust kuriteo toimepanemiseks. Jälitustoimingu protokolli lõpus olevad menetleja tõlgendused "figurantide kõnekeele" kohta on meelevaldsed, ebakohased ja õigusemõistmise seisukohalt eksitavad. Kassaator on seisukohal, et E. Avetjani ja S. Judini ühiskasutuses olevast korterist narkootiliste ainete leidmine ei tõenda grupilist tegevust narkootiliste ainete käitlemisel. Nii E. Avetjani kui S. Judini ütlustest nähtub, et S. Judin tarbis narkootikume, hoidis neid oma toas ja E. Avetjanil ei olnud nimetatud ainetega mingit teadlikku puutumust, rääkimata nende ainete ühisest käitlemisest. Kohtu järeldus, et on tuvastatav E. Avetjani ja S. Judini ühine teadlik tegevus narkootilise aine ebaseaduslikul käitlemisel ei ole kooskõlas kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega.
  4. E. Avetjani kaitsja leiab, et ringkonnakohus hindas ebaõigesti asjas kogutud tõendeid ning järeldus, et E. Avetjan ja S. Judin tegutsesid suures koguses narkootilise aine käitlemisel grupis, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et korteris leitud apteegikaaludelt, minigripp kilekottidelt, fooliumvoldikult ja noa käepidemelt DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid langesid kokku S. Judini võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga ning ei ole kokkulangevad E. Avetjani võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Ringkonnakohus ei viidanud ühelegi tõendile, millele tugineb järeldus, et E. Avetjan ja S. Judin tegutsesid grupis. Vaidlustatud otsuses on jäetud täielikult tähelepanuta S. Judini ütlused selle kohta, et kõik korterist leitud narkootikumidega seotud esemed ning narkootiline aine kuuluvad temale ja E. Avetjanil ei ole nendega mingit seost. Samas oli narkootiline aine korteris S. Judini asjade hulgas.
  5. Kassatsioonidele esitas vastuse ringkonnaprokurör L. Tokar, kes leiab, et kassatsioonid on põhjendamatud ja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustaja ei nõustu, et kohus on rikkunud KrMS § 14 sätteid, kuna raskema karistuse mõistmine ei toimunud kohtu initsiatiivil, vaid tulenes apellatsioonis esitatud taotlusest. Samuti märgib prokurör, et ringkonnakohus on otsuses tõendeid põhjalikult analüüsinud ja tulnud õigele järeldusele, et E. Avetjan ja S. Judin tegutsesid grupis. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. E. Avetjani ja S. Judini kaitsjad põhjendavad kassatsioonides esitatud taotlusi asjaoluga, et ringkonnakohus on andnud ebaõige hinnangu kogutud tõenditele ja jätnud osa tõendeid hindamata, mille tulemusena jõudis väärale järeldusele, et E. Avetjan ja S. Judin tegutsesid kuriteo toimepanemisel grupis. 12.1 Kriminaalkolleegium nende väidetega ei nõustu ja kordab varasemas praktikas väljendatud seisukohta, mille kohaselt tähendab kohtuotsuse põhistatus seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. oktoobri
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-85-00 - RT III 2000, 23, 253, p 5.2 ja
  9. juuni
  10. a määrus asjas nr 31-1-47-04 - RT III 2004, 17, 208, p 10). Sisuliselt tähendab see, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. mai
  12. a otsus asjas nr 3-1-1-43-05 - RT III 2005, 22, 223, p 6). Tulenevalt KrMS § 363 lg-st 5 saab kriminaalkolleegium käesolevas kriminaalasjas üksnes hinnata seda, kas kohtud on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. 12.2

§ 21

lg 2 esimesest lausest tulenevalt vastutavad isikud kaastäideviijatena, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Varasema kohtupraktika kohaselt ei ole teovalitsemise teooriast lähtuvalt nõutav, et täideviijana käsitletav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Küll on aga nõutav ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. jaanuari
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-97-04 - RT III 2005, 4, 36, p 21). Et tunnistada isikut süüdi kaastäideviijana, peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-101-05 - RT III 2005, 36, 348, p 8). Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus otsuses piisava põhjalikkusega analüüsinud, millised tõendid E. Avetjani ja S. Judini poolt KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist grupis kinnitavad, viidanud konkreetsetele tõenditele, millele need järeldused on rajatud ning põhjendanud, miks just nendele tõenditele tuginedes on E. Avetjani ja S. Judini süü tõendatud. Nii on ringkonnakohus tuginenud jälitustoimingu protokollidele, vahetult uuritud helisalvestustele ja E. Avetjani ning S. Judini ühises elukohas toimunud läbiotsimisel leitud narkootilise aine, kaalude ja raha leidmise faktile. 12.3 Kolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et S. Judin tarbis narkootikume, hoidis neid oma toas ja E. Avetjanil ei olnud teadlikku puutumust nende ainete käitlemisega. Nimelt on ringkonnakohtu poolt tuvastatud, et
  5. jaanuari
  6. a läbiotsimise käigus leiti E. Avetjani ja S. Judini poolt kasutatava korteri ühiskasutuses olevas köögis asetsenud kapist ja elutoast suures koguses narkootilist ainet ja kaalud, millel olid narkootilise aine jäljed. Samuti on ringkonnakohus põhjendatult märkinud, et just seal, kus E. Avetjan ja D. Jermatšenkov leppisid kokku kohtumise millegi ostmiseks, peeti nad mõlemad kinni ja D. Jermatšenkovilt võeti ära suures koguses narkootilist ainet sisaldavat pulbrit ja E. Avetjanilt sularaha 11 000 krooni. Kogumis tõendeid hinnates on ringkonnakohus tuvastanud, et kokkusaamise põhjuseks oligi narkootilise aine edasiandmine, kuna vahetult uuritud helisalvestuses räägitakse raha kokkulöömisest, valmispanemisest ja kogustest. Vähetähtis ei ole ka maakohtu poolt tuvastatu, et D. Jermatšenkovilt äravõetud narkootiline toimeaine ja selle koostisosade kontsentratsioon on sisuliselt sama, mis E. Avetjani ja S. Judini elukohast äravõetud aine puhul. Kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohus on E. Avetjani ja S. Judini süüditunnistamise ja käitumise kvalifitseerimise osas KarS § 184 lg 2 p 1 järgi oma otsust küllaldaselt põhjendanud, kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid analüüsinud ning otsuse põhjenduste kujunemine on loogiliselt jälgitav. Eeltoodust tulenevalt ei anna E. Avetjani ja S. Judini kaitsjate kassatsioonides esitatud väited alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
  7. D. Jermatšenkovi kaitsja vaidlustab kassatsioonis ringkonnakohtu otsuse D. Jermatšenkovile mõistetud karistuse osas, leides, et ringkonnakohus on rikkunud KrMS § 340 lg-s 4 ja §-s 14 sätestatud põhimõtteid. Kassatsioonis märgitakse, et mõistes D. Jermatšenkovile võrreldes maakohtu otsusega raskema karistuse, on ringkonnakohus lubamatult apellatsiooni piiridest väljunud. 13.1 Tulenevalt KrMS § 331 lg-st 2 arutab ringkonnakohus kriminaalasja üksnes esitatud apellatsiooni piires, sama paragrahvi
  8. lõike kohaselt puudub apellandil ning teistel kohtumenetluse pooltel õigus kohtuliku arutamise käigus apellatsiooni piirest väljuda. Selline pädevuse piirang on oluline süüdistatava kaitseõiguse tagamise seisukohalt, sest süüdistatavalt ei saa eeldada valmisolekut süüdistuse oponeerimiseks apellatsiooni korras vaidlustamata küsimustes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. septembri
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-65-05 - RT III 2005, 27, 281, p 5). Kriminaalmenetluse seadustiku § 340 lg 4 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus prokuratuuri või kannatanu apellatsiooni alusel tunnistada süüdistatava süüdi raskemas kuriteos ja mõista raskema karistuse või jätta karistuse muutmata. Sellest sättest koosmõjus KrMS § 340 lg-ga 1 nähtub, et ringkonnakohus on kriminaalasja arutamisel ja otsuse tegemisel üldjuhul ning eelkõige seotud apellatsioonis sisalduva taotlusega. Juhul, kui apellandi taotlus on ebaselge või vastuoluline, tuleb taotluse sisu selgitamiseks lähtuda ka apellatsiooni motiividest, millised tuleb vastavalt KrMS § 321 lg 2 p-le 4 apellatsioonis obligatoorselt märkida. Viimast seisukohta kinnitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9.oktoobri
  11. a otsus asjas nr 3-1-1-65-06 milles märgitakse, et apellatsiooni piirid on seatud sellega, millises osas kohtuotsust vaidlustatakse, aga eelkõige siiski apellandi nõuete sisuga (RT III 2006, 37, 310, p 15). Kirjeldatud viisil on apellandi taotlust otsuse tegemisel sisustanud ka ringkonnakohus. 13.2 Maakohus tunnistas D. Jermatšenkovi süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistas teda vangistusega 1 aastaks ja 6 kuuks. Ringkonnakohus on maakohtu otsuse tühistanud üksnes D. Jermatšenkovile mõistetud karistuse osas ja uue otsusega karistanud teda vangistusega 3 aastaks. Maakohtu otsuse tühistamist on ringkonnakohus põhjendanud mõistetud karistuse mittevastavusega D. Jermatšenkovi süü suurusele. Kriminaalkolleegium tõdeb, et sellega on ringkonnakohus vaieldamatult D. Jermatšenkovi olukorda raskendanud, kuid ringkonnakohus ei ole süüdistatavale raskemat karistust mõistes apellatsiooni piiridest väljunud. 13.3 Prokuröri viide apellatsioonis esitatud taotluse aluseks olevale KrMS § 340 lg 2 p-le 1 on ilmselgelt ekslik, kuna selle sätte kohaselt võib ringkonnakohus uue otsuse tegemise korral mõista süüdistatava õigeks kõigis kuritegudes. Seda järeldust kinnitavad nii ringkonnakohtu istungi protokoll, kui ka prokurör vastuses kassatsioonile, märkides, et apellatsioonis sisalduv taotlus tulenes KrMS § 340 lg 4 p-st
  12. 13.4 Apellatsioonis esitatud taotlus hõlmas lisaks kuriteo kvalifikatsiooni vaidlustamisele ka raskema karistuse mõistmise taotlust. Prokurör on taotlust valdavalt motiveerinud asjaoluga, et D. Jermatšenkov tuleks süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Lisaks eeltoodule sisaldab apellatsioon aga ka järgnevat põhjendust: "Karistuse määramisel märkis kohus oma otsuses karistust kergendavaks asjaoluks süüdistatavatel puhtsüdamliku kahetsuse, mis ei vasta aga eeluurimisel kogutud materjalidele ja kohtus uuritud tõenditele". Sellest põhjendusest ja KrMS § 340 lg 4 p 1 alusel esitatud taotlusest nähtub, et prokurör on lisaks kuriteo kvalifikatsiooni vaidlustamisele avaldanud mittenõustumist maakohtu poolt D. Jermatšenkovile mõistetud karistusega. 13.5 Nii apellatsioonis sisalduv ja KrMS § 340 lg 4 p-st 1 tulenev taotlus kui ka apellandi põhjendused käsitlesid D. Jermatšenkovile raskema karistuse mõistmise küsimust. Kuivõrd ringkonnakohus oli apellatsiooni taotluse ja motiivide vastuolu korral õigustatud võtma apellandi taotluste sisustamisel aluseks ka apellatsiooni nõuded ning nende sisuks oli muu hulgas karistuse raskendamine, oli kohus pädev mõistma D. Jermatšenkovile raskemat karistust. Ringkonnakohus on otsuses põhjendanud, millised asjaolud tingisid süüdistatavale mõistetud karistuse raskendamise ja milles seisnesid maakohtu vead karistuse mõistmisel ning materiaalõiguse kohaldamisel.
  13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  14. oktoobri
  15. a kohtuotsuse muutmata ja kassatsioonid rahuldamata. Jüri Ilvest, Lea Kivi, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.