← Eesti

3-3-1-5-08

Obsah (9)§ 62§ 25§ 35§ 30§ 9§ 6§ 8§ 65§ 5

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-5-08 25

) §-s 31 ja riigihanke "Avalik liinivedu Viljandi maakonna liinidel" PKD p-s 9.6.7 sätestatud pakkuja kvalifitseerimise tingimustele. AS GoBus esitatud ISO 9001:2000 sertifikaat reisijate veoks autobussidega Tartu regioonis ei ole PKD p-s 10.11 sätestatud pakkuja kvalifitseerimiseks vajalik dokument.

  1. AS GoBus esitas Tartu Halduskohtule kaebused, milles palus tühistada Viljandi maavanema
  2. novembri
  3. a korraldus nr 852 riigihankes "Avalik liinivedu Viljandi maakonna liinidel" AS Hansabuss kvalifitseerimise osas (haldusasi nr 3-06-2460) ja Viljandi maavanema
  4. detsembri
  5. a korraldus nr 1049 AS GoBus ülalnimetatud riigihankes kvalifitseerimata jätmise osas (haldusasi nr 3-07-148). Tartu Halduskohus liitis
  6. aprilli
  7. a määrusega kaebused ühte menetlusse (haldusasi nr 3-06-2460). Kaebuse kohaselt on AS GoBus täitnud PKD-ga kehtestatud kvalifitseerimise tingimused ja esitanud dokumendid, mida pakkujate kvalifitseerimiseks nõuti. Kaebaja väitel on tal olemas PKD p-s 9.6.7 nõutav valmisolek tagada ettenähtud kvaliteedimeetmete rakendamine. AS GoBus esitas Viljandi Maavalitsusele PKD p-s 10.11 nimetatud dokumendina temale väljastatud ISO 9001:2000 sertifikaadi reisijate veoks autobussidega Tartu regioonis. ISO 9001:2000 sertifikaat reisijateveol autobussidega Tartu maakonnas on ISO 9001:2000 sertifikaat reisijateveol. Seega tuleb PKD p-s 10.11 nimetatud dokumendi esitamisega pidada tõendatuks PKD p-s 9.6.7 kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse täitmise nõue. Korralduses põhjendused puuduvad, kuid viidatakse Viljandi Maavalitsuse juurde moodustatud riigihanke hindamiskomisjoni seisukohale, mille järgi AS GoBus esitatud ISO 9001:2000 sertifikaat ei ole PKD p-s 10.11 sätestatud pakkuja kvalifitseerimiseks vajalik dokument. Võib aru saada, et pakkujate kvalifitseerimiseks vajalik dokument on ISO 9001:2000 sertifikaat reisijateveo kohta Viljandi maakonnas. Sellist nõuet PKD p 10.11 ega ükski teine PKD punkt ei kehtesta. Pakkujate ringi piiramiseks üksnes nende ettevõtjatega, kellel on kvaliteedisertifikaat Viljandi maakonna kohta, oleks see tingimus tulnud PKD-s sõnaselgelt sätestada.

§ 62lg 2 tõttu ei saa pakkuja vaidlustada PKD-d pärast pakkumiste avamist. Seega praeguses menetlusstaadiumis ei saa AS Go

Bus enam PKD p 9.6.7 ega p 10.11 vaidlustada. Hindamiskomisjon on ise märkinud, et PKD p 9.6.7 kehtestab üksnes kvaliteedi tagamise valmisoleku nõude, seega PKD p 10.11 sätestab valmisoleku nõude täitmise tõendamise viisi. PKD p 9.6.7 kehtestab, et edukaks tunnistatud pakkuja peab hakkama Viljandi maakonnas osutama reisijateveo teenust vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. PKD p 10.11 näeb ette, et PKD p 9.6.7 täitmise valmiduse tõendamiseks piisab sellest, kui pakkujal on esitada ISO 9001:2000 sertifikaat reisijate veol. PKD ei nõua, et pakkuja juba osutaks Viljandi maakonnas reisijateveo teenust, seega ei saanud nõuda ka seda, et selle pakkuja poolt Viljandi maakonnas osutatav teenus oleks kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. PKD p-de 9.6.7 ja 10.11 laiendava tõlgendamisega on maavalitsus sisuliselt asunud 18. detsembri 2006. a korraldusega PKD-d muutma. Selleks puudus maavanemal aga õigus, sest

§ 25

kohaselt võib ostja pakkumise kutse dokumentides teha muudatusi pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole jooksul. PKD-s muudatuste tegemise tähtaeg oli 18. detsembril 2006 juba lõppenud.

§ 35lg 8 kohaselt ei osale kvalifitseerimata jäetud pakkuja edasises pakkumismenetluses. Seega AS Go

Bus kvalifitseerimata jätmise otsusega rikkus Viljandi Maavalitsus AS GoBus õigust osaleda pakkumismenetluses. AS Hansabuss kvalifitseeriti ebaõigesti, sest ta ei ole täitnud PKD-ga kehtestatud kvalifitseerimise tingimusi. PKD p 10.8 kohaselt tuli pakkujate kvalifitseerimiseks muu hulgas esitada pakkuja kirjalik õiend viimase kolme majandusaasta jooksul teostatud liinivedude teenindamise summaarse veomahu kohta. Jättes kontrollimata AS Hansabuss esitatud andmed liinikilomeetrite mahu kohta, rikkus vastustaja uurimispõhimõtet ja

§ 30

lg-t 1, mis sõnaselgelt sätestab ostja kohustuse kontrollida pakkujate kvalifikatsiooni. Kvalifikatsiooni kontrollimise all peab

§ 30

silmas mitte kontrolli selle kohta, kas AS Hansabuss on vastavasisulise õiendi esitanud, vaid kohustust kontrollida selles õiendis sisalduvate andmete õigsust. AS GoBus andmetel oli AS Hansabuss liiniveo maht aastatel 2003-2005 ligemale poole võrra väiksem kui kvalifitseerimiseks nõutud. Riigihangete Ametis vaidlustuse läbivaatamisel teatas Viljandi Maavalitsus, et AS Hansabuss esitatud andmete kohaselt oli AS Hansabuss liiniveo maht viimasel kolmel majandusaastal 3 009 800 liinikilomeetrit. Sama vaidlustuse läbivaatamiseks korraldatud teisel istungil teatas Viljandi Maavalitsus, et AS Hansabuss liiniveo maht kolmel viimasel majandusaastal oli 3 603 800 miljonit liinikilomeetrit. Maavalitsus põhjendas teatatud liiniveo mahu suurenemist täpsustatud andmete esitamisega. Kui AS Hansabuss esitas täiendavaid andmed, siis tunnistas ta sellega, et pakkumisega koos esitatud andmed ei olnud õiged. Pärast pakkujate kvalifitseerimise otsustamist esitatud andmeid ei saa pakkuja kvalifitseerimise otsuse õigsuse hindamisel arvestada. Hindamiskomisjoni protokolli järgi ei esitanud AS Hansabuss ka ISO 9001:2000 sertifikaati, vaid üksnes eelauditi aruande. Protokollist nähtub, et Eesti Akrediteerimiskeskus asus seisukohale, et eelauditil ei ole sertifitseerimisauditiga samaväärne väljund ja seega ei ole sertifitseerimisasutuse tõend eelhindamise kohta pakkumise kutse dokumentides nõutud kvalifitseerimistingimuste täitmiseks piisav. AS Hansabuss kvalifitseerimisega kahjustati teise pakkuja AS GoBus õigusi, sealhulgas õigust ausale riigihankemenetlusele.

  1. Tartu Halduskohus jättis
  2. juuni
  3. a otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis AS-lt GoBus välja 30 525.63 krooni menetluskulu AS Hansabuss kasuks. Kohus leidis, et kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli piisavalt motiveeritud. Riigihangete Amet tühistas
  4. novembri
  5. a otsusega Viljandi maavanema
  6. novembri
  7. a korralduse nr 852 p 1.3, millega kvalifitseeriti pakkujana AS GoBus. Riigihangete seaduse (tolleaegses redaktsioonis) eesmärgiga ja vaidemenetluse printsiipidega on kooskõlas tõlgendus, et Riigihangete Ameti otsus on vastustajale täitmiseks kohustuslik, kui tegemist on jõustunud haldusaktiga. See tuleneb ka Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg-st 2, mille kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Kuna Riigihangete Ameti otsust ei vaidlustatud, oli vastustaja seotud selle otsuse õigusliku tulemiga. Maavanema vaidlusalune korraldus on kontrollitav ka Riigihangete Ameti otsuses toodud motivatsiooni kaudu. Riigihangete Ameti otsusele kui vaidemenetluse otsusele viitamisega on nimetatud otsus muutunud osaks vaidlusaluse haldusakti motivatsioonist, mis tagab haldusakti kontrollitavuse nii kohtule kui menetlusosalistele ja asjast huvitatud isikutele. Kaebaja on jäetud kvalifitseerimata õiguspäraselt. PKD p 9.6.7 kohaselt peab pakkuja tagama reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. Kuna Viljandi maavanema pädevuses on käesolevas asjas riigihanke kaudu teenuse ostmine Viljandi maakonna reisijate veo korraldamiseks, st sellega on määratletud ka riigihanke objekt, siis tõlgendas kohus PKD p 9.6.7 ja p 10.11, s.o sertifikaadi või muu samaväärse dokumendi esitamise ja kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise kohustust, taoliselt, et pakkuja poolt esitatav dokument peab tõendama teenuse osutamisel kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise suutlikkust reisijate veol Viljandi maakonnas. Tõlgendamise probleemi ei esineks sellisel juhul, kui sertifikaat või muu samaväärne dokument ei sisalda üldse territoriaalset piirangut ja laieneb teenuse osutamisele Eestis tervikuna. Vaidlusalune haldusakt on kooskõlas haldusakti andmise aja kehtinud õigusega (

§ 30

lg-d 1 ja 3; § 31 lg 1 p 1; § 35 lg 2 p 6) kaebaja kvalifitseerimata jätmise küsimuses, kuna asja materjalidega ei ole tõendatud AS GoBus tehniline vastavus vastustaja esitatud tingimustele. Asjas puudusid tõendid, et selleks pädev organ kinnitaks kaebaja tehnilist kompetentsust teenuse osutamiseks väljaspool Tartu linna ja maakonna bussiliine. Nimetatud asjaolu on tõendatud Bureau Veritas Eesti OÜ

  1. novembri
  2. a teatisega, mille kohaselt AS GoBus sertifikaadil määratletud territoorium hõlmab Tartu linnaliine ja Tartu maakonnaliine. Tegevusala ei hõlma Viljandi maakonda. Auditi käigus kontrolliti kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamist vastavalt standardile ISO 9001:2000 ainult Tartu linnas ja maakonnas. Viljandi maakonnas AS GoBus poolt osutatavaid teenuseid teatise kohaselt auditi käigus ei kontrollitud. Seega ei tõenda Bureau Veritas Eesti OÜ sertifikaat kaebaja suutlikkust kvaliteedi tagamise meetmete rakendamiseks väljaspool Tartu linna- ja maakonnaliine. Probleemi ei esineks, kui esineksid tõendid, mille alusel saaks järeldada, et kaebaja suutlikkust meetmete rakendamiseks oleks kontrollitud ka sellest aspektist, et ta on suutlik Tartu regiooniga samaväärseks tegutsemiseks teistes maakondades. Eesti Akrediteerimiskeskuse
  3. oktoobri
  4. a vastusega on tõendatud, et sertifikaadile kantud territoriaalne piirang määratleb ära, milline konkreetne geograafiline asukoht on sertifitseerimisauditi käigus hinnatud. Tallinna Tehnikaülikooli Mehhatroonikainstituut on
  5. oktoobri
  6. a vastuses samuti seisukohal, et sertifikaadile kantud tegevusalas territoriaalne piirang tähendab, et ettevõttele väljastatud sertifikaat kehtib ainult nimetatud regioonis ja teistes regioonides osutatud teenused ei ole esitatud sertifikaadiga kaetud. Samal seisukohal on ka Eesti Kvaliteediühing
  7. oktoobri
  8. a kirjas. Järelikult ei ole AS GoBus vastustajale esitanud PKD p 9.6.7 ja p 10.11 kohast dokumenti, mille tõttu ei riku vaidlusalused haldusaktid kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Kaebajat ja kolmandat isikut ei ole kvalifitseerimise küsimuses koheldud ebavõrdselt, sest vastustaja pädevuses oli anda hinnang pakkujate poolt esitatud dokumentide asjakohasusele ja nõuetele vastavusele. Samuti ei saa kaebaja õigusi rikkuda asjaolu, et vastustaja arvestas asja uuel läbivaatamisel Riigihanke Ameti seisukohtadega ja muutis oma varasemat seisukohta kaebaja kvalifitseerimise küsimuses. Viljandi maavanema
  9. novembri
  10. a korralduse nr 852 p 1.1 kolmanda isiku AS Hansabuss pakkujana kvalifitseerimise kohta riigihankes "Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel" ei riku AS GoBus subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, mille tõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks ka selle nõude osas. Nimetatud korralduse p 1.1 ei saa kaebaja õigusi rikkuda juba motiivil, et kaebaja on ise jäetud kvalifitseerimata õiguspäraselt. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja õigusi ei saa rikkuda teise pakkuja kvalifitseerimise kohta antud haldusakt. AS Hansabuss on kinnitanud
  11. oktoobri
  12. a õiendis, et ettevõtte viimase kolme majandusaasta jooksul teostatud liinivedude summaarne veomaht ületas kolm miljonit liinikilomeetrit. Nimetatud õiend vastab PKD p-s 10.8 nõutule, kuna nõutud ei olegi täpset kilomeetrites või muudes mõõtühikutes väljendatud arvestust, vaid ainult summaarset veomahtu. Vastustaja on vajalikul määral kontrollinud kolmanda isiku esitatud liinikilomeetrite arvestuse õigsust. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigusi kolmanda isiku taotluse menetlemisel menetlusnormide või -printsiipide eiramisega ning menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt ja menetlusreegleid järgides. Asjaolu, et kolmas isik on andmeid liiniveomahu osas täpsustanud, ei riku kaebaja õigusi, kuna tõendamist ei ole leidnud kolme miljoni liinikilomeetri nõude eiramine. Kolmas isik on tõendanud, et tegelik liiniveomaht oli suurem kui nõutav ja esialgselt õiendis esitatu oli ainult kinnitus vastava lävendi ületamise kohta. Bureau Veritas Eesti OÜ
  13. oktoobri
  14. a tõendiga on tõendatud, et AS Hansabuss on rakendanud kvaliteedijuhtimissüsteemi reisijateveo valdkonnas vastavalt standardile ISO 9001:2000 ning läbinud edukalt eelauditi, kusjuures eelauditil oleva märkuse kohaselt on kõik auditi käigus tuvastatud mittevastavused
  15. oktoobri
  16. a seisuga likvideeritud. Eesti Akrediteerimiskeskuse
  17. oktoobri
  18. a kirja kohaselt ei ole sertifitseerimisasutuse tõend eelhindamise läbimise kohta PKD-s nõutud kvalifitseerumistingimuste täitmiseks piisav. Eesti Kvaliteediühingu
  19. oktoobri
  20. a ja Tallinna Tehnikaülikooli
  21. oktoobri
  22. a vastustes on asutud seisukohale, et kui eelaudit on hõlmanud ettevõtte kõiki tegevusalasid ja standardi ISO 9001:2000 kõiki punkte, siis saab eelauditi edukat läbimist lugeda tõendiks ettevõttes rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteemi kohta ning, et sertifitseerimisfirma tõendit saab lugeda kvalifitseerimiseks vajalikuks dokumendiks. Vastustaja on õigesti tuvastanud, et kolmas isik on pakkujana suuteline tagama reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. Kolmas isik on vastustajale esitanud ISO 9001:2000 kvaliteedistandardi sertifikaadiga samaväärse, selleks pädeva organisatsiooni poolt väljaantud ametliku dokumendi koopia, mis kinnitab kvaliteedi tagamise meetmete rakendamist reisijate veol vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. Nii kaebaja kvalifitseerimata jätmine kui ka kolmanda isiku kvalifitseerimine oli õiguspärane.
  23. AS GoBus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
  24. Tartu Ringkonnakohus jättis
  25. oktoobri
  26. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Apellandi menetluskulud jäid tema enda kanda. Samuti jättis ringkonnakohus rahuldamata vastustaja taotluse tühistada Tartu Halduskohtu
  27. detsembri
  28. a esialgse õiguskaitse määrus. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Kohus leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks, halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Iseenesest on õige apellandi väide, et Riigihangete Ameti (RHA) otsus ei oma sellist õiguslikku mõju kui kohtuotsus, kuid samas on alusetu apellandi väide, et kuigi viidatud otsus on jõustunud haldusakt, ei tohiks see omada antud asja lahendamisel mingisugust tähtsust. Riigihangete Ameti
  29. novembri
  30. a otsusega rahuldati AS Hansabuss vaidlustus ja tühistati Viljandi maavanema
  31. novembri
  32. a korralduse nr 852 p 1.
  33. HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Seega oli Viljandi maavanemale täitmiseks kohustuslik Riigihangete Ameti otsuse resolutsioon, millega tühistati maavanema
  34. novembri
  35. a korralduse nr 852 p 1.
  36. Kuna AS GoBus kvalifitseerimine tühistati, siis pidi maavanem võtma uuesti seisukoha AS GoBus kvalifitseerimise osas. RHA otsuse põhjendustes tuvastatud asjaoludel iseseisvat õiguslikku tähendust ei ole, kuid maavanem oli õigustatud käsitama RHA otsust tervikuna tõendina ning hindama seda koos teiste asjas esitatud tõenditega kogumis. Vastustaja ongi seda teinud ning hinnanud lisaks RHA otsusele ka hindamiskomisjoni seisukohti ning vaidlustusmenetluse käigus kogutud täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus nõustub täielikult halduskohtu seisukohaga, et kaebaja on jäetud kvalifitseerimata õiguspäraselt. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et AS GoBus esitatud dokumendiga ei ole tõendatud avaliku liiniveoteenuse osutamisel kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise suutlikkus reisijate veol Viljandi maakonnas. Tõendatud on apellandile väljastatud ISO 9001:2000 sertifikaadi territoriaalne piiratus - laienemine teenuste osutamisele üksnes Tartu linnas ja maakonnas. Alusetu on apellandi väide, et kuna PKD p-s 10.11 ei ole märgitud nõue, et ISO-s peaks tingimata olema märgitud Viljandi maakond, siis ei olegi oluline apellandile väljastatud ISO kvaliteedistandardi sertifikaadi laienemine Viljandi maakonnale. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et kuna riigihange on korraldatud teenuse ostmiseks Viljandi maakonna reisijate veo korraldamiseks, siis on sellega määratletud ka riigihanke objekt ja pakkuja poolt esitatav dokument peab tõendama teenuse osutamisel kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise suutlikkust reisijate veol Viljandi maakonnas. Eeltoodu alusel jättis halduskohus õigesti rahuldamata kaebuse Viljandi maavanema
  37. detsembri
  38. a korralduse nr 1049 osaliseks tühistamiseks. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et Viljandi maavanema
  39. novembri
  40. a korralduse nr 852 p 1.1 kolmanda isiku AS Hansabuss pakkujana kvalifitseerimise kohta ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, sest kaebaja on ise jäetud kvalifitseerimata õiguspäraselt ning kvalifitseerimata jäetud pakkuja õigusi ei saa rikkuda teise pakkuja kvalifitseerimise kohta antud haldusakt.

§-s 6 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Asjaolu, et riigihankes kvalifitseeriti AS Hansabuss ning jäeti kvalifitseerimata AS GoBus, ei tähenda isikute ebavõrdset kohtlemist. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et AS Hansabuss on suuteline tagama reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise nõutaval tasemel ning on esitanud nõutavad dokumendid selle kinnituseks (PKD p 9.6.7 ja p 10.11). Sertifitseerimisorganisatsiooni tõend, millest nähtub, et AS Hansabuss on rakendanud kvaliteedijuhtimissüsteemi reisijateveo valdkonnas vastavalt standardi ISO 9001:2000 nõuetele, on muu samaväärse selleks pädeva organisatsiooni poolt väljastatud ametliku dokumendi koopia, mis kinnitab kvaliteedi tagamise meetmete rakendamist reisijate veol vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel (PKD p 10.11) ning AS Hansabuss on riigihankes kvalifitseeritud õiguspäraselt. Vastustaja on vajalikul määral kontrollinud kolmanda isiku AS Hansabuss esitatud andmete õigsust teostatud liiniveo mahu kohta. AS Hansabuss 3. oktoobri 2006. a õiend, milles kinnitatakse, et ettevõtte viimase kolme majandusaasta jooksul teostatud liinivedude summaarne veomaht ületas kolm miljonit liinikilomeetrit, vastas PKD p-s 10.8 nõutule. Asjaolu, et kolmas isik on andmeid liiniveomahu osas täpsustanud, ei riku kaebaja õigusi, kuna tõendamist ei ole leidnud kolme miljoni liinikilomeetri nõude eiramine.

§ 9

lg-s 1 sätestatud ärisaladuse kaitse põhimõte hõlmab ka kolmanda isikute dokumente, mis on seotud viimase kolme majandusaasta jooksul teostatud liinivedude summaarse veomahuga ja liinivedude loeteluga koos sõlmitud lepingute ärakirjadega ning seetõttu jättis halduskohus need õigesti kolmandalt isikult välja nõudmata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. AS GoBus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator leiab, et kohtud rikkusid uurimisprintsiipi, jättes põhjendamatult rahuldamata kaebaja taotluse nõuda AS-lt Hansabuss välja dokumendid, mis tõendavad
  2. oktoobril 2006 Viljandi Maavalitsusele esitatud õiendis märgitu õigsust viimase kolme majandusaasta liinivedude summaarse veomahu osas koos sõlmitud lepingute ärakirjadega. Riigihankemenetlus on avalik menetlus. Kohus ei saa viitega ärisaladusele jätta kontrollimata menetlusosaliste esitatud väidete õigsust. Kuna kaebajal puudus võimalus ise vastavaid tõendeid esitada, pidanuks kohus need välja nõudma. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult kohtutoimikusse võtmata täiendava tõendina Bureau Veritas Eesti OÜ
  3. oktoobri
  4. a kirja, millest nähtub AS-le GoBus väljastatud sertifikaadi olemus ja kehtivus. Kassaator eeldas, et halduskohus kuulab ise ära sertifikaadi väljastanud asutuse, mida kohus aga ei teinud. Sellepärast esitas kaebaja enda väljanõutud selgitused alles ringkonnakohtus. Ringkonnakohus ei andnud kaebajale võimalust esitada täiendavaid tõendeid, mida tal polnud võimalik esitada esimeses astmes. Riigihangete Ameti vahekohtu otsust ei saa võrdsustada halduskohtu otsusega, mille täitmine on haldusorganile kohustuslik. Varasem Riigihangete seadus ei võimaldanud vahekohtumenetluses osaleda pakkujal, kelle edukaks tunnistatud pakkumist vaidlustab teine pakkuja. Seega ei saa vahekohtu otsusel olla asja lahendamisel mingit õiguslikku tähtsust. Kassaator ei nõustu kohtute ja vastustajaga, et ta ei vasta PKD tingimustele, kuigi tõepoolest ei osuta reisijateveoteenust Viljandi maakonnas. Kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 sertifikaadi väljastamise ajal osutas AS GoBus reisijateveoteenust üksnes Tartu maakonnas, mistõttu omistati talle ISO sertifikaat Tartu maakonnas osutatud teenuste alusel. See aga ei tähenda, et sertifikaadi tingimused ei laieneks tulevikus ka teistes regioonides osutatavatele teenustele. Sertifikaat kehtib Bureau Veritas Eesti OÜ kinnitusel kogu Eestis, sh järelikult ka Viljandi maakonnas. Ka PKD-s ei olnud nõutud, et sertifikaadil peaks tingimata olema märgitud ära Viljandi maakond. Kohus tõlgendas sertifitseerimisasutuse
  5. novembri
  6. a teatist vääralt. Eesti Akrediteerimiskeskus ja Tallinna Tehnikaülikooli Mehhatroonikainstituut ei saa anda arvamust kolmanda isiku väljastatud ISO sertifikaadi kehtivuse ulatusele, seda saab teha üksnes sertifikaadi väljastanud asutus, keda praegusel juhul spetsialistina ei kaasatud. Rikutud on pakkujate võrdse kohtlemise nõuet (varasema

§ 6), sest ebaõigesti on kvalifitseerimata jäetud AS Go

Bus, kellel oli ISO 9001:2000 sertifikaat, ja kvalifitseeritud on AS Hansabuss, kellel vastav sertifikaat puudus. Eelauditi aruanne sertifikaati ei asenda. Auditeerimiseeskirja järgi pole eelauditil mingit õiguslikku tähendust, see on üksnes auditeerimise ettevalmistav etapp. AS GoBus tulnuks kvalifitseerida riigihankes ja AS Hansabuss jätta kvalifitseerimata, sest ei vasta PKD tingimustele. Kassaator leiab, et Riigikohus peaks asjas selgitama täiendavate tõendite esitamise õigust ja tõendite tagasilükkamise aluseid nii I kui II astmes ning riigihankealase kohtumenetluse erisusi.

  1. Viljandi maavanem jääb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele oma varasemate seisukohtade juurde ja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ning kohtuotsused muutmata. Vastustaja leiab, et kassaator vaidlustab osaliselt tõendite hindamist, milleks Riigikohtul volitused puuduvad. Kohtud on asjas tuvastanud, et AS GoBus ei esitanud Viljandi maakonnas kehtivat ISO 9001:2000 sertifikaati ja AS Hansabuss vastas kvalifitseerimisnõuetele. Võrdse kohtlemise nõuet ei ole rikutud. Kohtud ei ole rikkunud uurimisprintsiipi, ringkonnakohus keeldus õigesti täiendavate tõendite asja juurde võtmisest, sest need oleks saanud esitada juba halduskohtus. Rahandusministri
  2. juuni
  3. a määrusega kehtestatud auditeerimiseeskiri asjas kohaldatav ei ole, see käsitleb üksnes raamatupidamisaruande kontrollimist. Viljandi maavanem märkis
  4. veebruaril 2008 esitatud täiendavas seisukohas kassatsioonkaebuse kohta, et
  5. septembril 2005 välja kuulutatud ja
  6. septembri
  7. a korraldusega nr 647 muudetud riigihanke "Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel" pakkumise kutse dokumentides määrati avaliku teenindamise lepingu tähtajaks 01.01.2008-31.12.2015 (PKD p 4). Pärast pakkumiste avamist ei ole PKD-d enam võimalik muuta. Kuna
  8. detsembriks 2007 ei olnud poolelioleva kohtuvaidluse tõttu võimalik sõlmida hankelepingut, siis puudub ostjal õiguslik võimalus käesoleva riigihanke pakkumismenetlusega edasi ja lõpule minna. Pakkumiste jõusoleku tähtaeg lõppes
  9. detsembril 2007, mis on

§ 8lg 2 p 5 kohaselt pakkumismenetluse lõppemise aluseks.

Seega ei ole käesoleval ajal enam võimalik kaebuse eesmärgi saavutamine.

  1. Kolmas isik AS Hansabuss kassatsioonkaebusele vastanud ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  2. Asjas on vaidlus selle üle, kas AS GoBus on jäetud riigihankes "Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel" kvalifitseerimata õiguspäraselt. Kohtud on nõustunud vastustajaga selles, et AS GoBus suutlikkus tagada kvaliteedijuhtimise meetmete rakendamine avaliku liiniveoteenuse osutamisel reisijate veol Viljandi maakonnas ei ole tõendatud territoriaalselt Tartu linna ja maakonnaga piiratud ISO 9001:2000 sertifikaadiga. Kohtud on pidanud alusetuks kaebaja väidet, et kuna PKD p-s 10.11 ei sisaldu nõuet, et sertifikaadis peaks tingimata olema märgitud Viljandi maakond, siis ei olegi kvaliteedistandardi sertifikaadi laienemine Viljandi maakonnale oluline. Kohtud on seisukohal, et kuna riigihange on korraldatud teenuse ostmiseks Viljandi maakonnas, peab ka pakkuja poolt esitatav dokument tõendama teenuse osutamisel kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise suutlikkust nimelt Viljandi maakonnas.
  3. Riigikohtu halduskolleegium kohtute käsitlusega ei nõustu. Kolleegium leiab, et AS GoBus kvalifitseerimata jätmine oli õigusvastane. Vaidlusaluse riigihanke PKD p 9.6.7 näeb pakkuja tehnilisele kompetentsusele esitatava ühe tingimusena ette, et pakkuja peab tagama reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. PKD p 10.11 kohaselt tuli pakkujal kvalifitseerimiseks vajaliku dokumendina esitada koopia ISO 9001:2000 kvaliteedistandardi sertifikaadist reisijateveol või muu samaväärse selleks pädeva organisatsiooni poolt väljaantud ametliku dokumendi koopia, mis kinnitab kvaliteedi tagamise meetmete rakendamist reisijate veol vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. Halduskolleegium on seisukohal, et PKD viidatud sätetest tuleneb üksnes nõue, et pakkuja peab tõendama oma suutlikkust tagada reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamine vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. Pakkumise kutse dokumentide järgi ei ole tingimata nõutav üksnes kehtiva ning Viljandi maakonda hõlmava sertifikaadi olemasolu. Kolleegium nõustub AS GoBus kaebuses väljendatud seisukohaga, et pakkujate ringi piiramiseks üksnes nende ettevõtjatega, kellel on kvaliteedisertifikaat Viljandi maakonna kohta, oleks see tingimus tulnud PKD-s selgesõnaliselt sätestada.
  4. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu selgitustega Riigihangete Ameti otsuse ostjale kohustuslikkuse ulatuse kohta. Riigihangete Amet rahuldas
  5. novembri
  6. a otsusega nr 186-06/022099 AS Hansabuss vaidlustuse riigihankes "Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel" AS GoBus pakkujana kvalifitseerimise otsuse peale ja tühistas Viljandi maavanema
  7. novembri
  8. a korralduse nr 852 sellesisulise punkti 1.
  9. Otsuse tegemise ajal kehtinud

§ 65

lg 6 p 4 kohaselt võis vaidlustuse läbivaatamine muu hulgas lõppeda Riigihangete Ameti otsusega rahuldada vaidlustus, tühistades

§ 5

lg 1 p-s 1 nimetatud ostja tehtud pakkumismenetlusega seotud Riigihangete seadusega vastuolus oleva otsuse. Ka HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Viljandi maavanema

  1. novembri
  2. a korralduse nr 852 p 1.3 tühistamine Riigihangete Ameti poolt tähendas, et maavanem pidi võtma uuesti seisukoha AS GoBus kvalifitseerimise osas. Viljandi maavanem tegi seda
  3. detsembri
  4. a korraldusega nr
  5. Riigihangete Ameti otsuse põhjendustes tuvastatud asjaoludel ei olnud maavanema jaoks õiguslikult siduvat tähendust. Ostja võib asja uuel läbivaatamisel koguda täiendavaid tõendeid ja neid hinnata kogumis varem esitatud tõenditega. Eelnev ei tähenda siiski, et ostja ei peaks samas asjas esitatud vaidlustuse läbivaatamise kohta tehtud Riigihangete Ameti otsuse põhjendusi asja uuel läbivaatamisel üldse arvestama, vaid seda, et Riigihangete Ameti otsust tuleb hinnata koos teiste asjas kogutud materjalidega ning põhjendatud juhtudel saab sellest ka kõrvale kalduda.
  6. AS GoBus on selgitanud, et ta ei ole Viljandi maakonnas reisijate veo teenust osutanud, mistõttu ei olnud temale väljastatud ISO 9001:2000 sertifikaadi väljaandmisel kuidagi võimalik lähtuda Viljandi maakonnas osutatud teenustest. Kuigi AS GoBus kvaliteedisertifikaadi kehtivusalaks oli märgitud üksnes Tartu regioon, ei tähenda see, et AS GoBus ei vastanud PKD p 9.6.7 tingimustele. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on kohtud ekslikult leidnud, et AS GoBus sertifikaat oleks PKD nõuete täitmiseks piisav üksnes juhul, kui selles puuduks territoriaalne piirang, selles oleks märgitud Viljandi maakond või oleks tõendatud, et sertifikaadi väljastamisel on kontrollitud kaebaja suutlikkust Tartu regiooniga samaväärseks kvaliteedijuhtimise meetmete rakendamiseks ka teistes maakondades tegutsemisel. Kolleegium leiab, et juba üksnes asjaolu, et AS-le GoBus on väljastatud ISO 9001:2000 sertifikaat Tartu linnas ja maakonnas tegutsemise kohta, tõendab tema suutlikkust tagada reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamine vähemalt nimetatud kvaliteedistandardi tasemel ka Viljandi maakonnas.
  7. Eelnevat seisukohta ei lükka ümber ka asjas kogutud tõendid, mis selgitavad AS GoBus sertifikaadi ulatust (Eesti Akrediteerimiskeskuse
  8. oktoobri
  9. a kiri nr 33/06, Eesti Kvaliteediühingu
  10. oktoobri
  11. a kiri nr 27/2006, Tallinna Tehnikaülikooli Mehhatroonikainstituudi
  12. oktoobri
  13. a kiri, Bureau Veritas Eesti OÜ
  14. novembri
  15. a kiri nr 150/06/TAL), sest nimetatud tõenditele kohtute poolt antud hinnang ei mõjuta PKD p 9.6.7 ja p 10.11 sisu ja ulatust. Kuna Riigikohus on seisukohal, et AS GoBus vastas pakkumise kutse dokumentide p-s 9.6.7 sätestatud pakkuja tehnilisele kompetentsusele esitatavatele tingimustele ja seda ei mõjuta kohtute poolt antud hinnang asjas varem kogutud tõenditele, ei ole haldusasja lahendamiseks oluline, kas ringkonnakohus oleks pidanud apellatsiooniastmes võtma uue tõendina vastu Bureau Veritas Eesti OÜ
  16. oktoobri
  17. a kirja või mitte. Seetõttu halduskolleegium kassaatori seda väidet sisuliselt ei analüüsi. II
  18. AS GoBus on vaidlustanud ka AS Hansabuss riigihankes "Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel" kvalifitseerimise õiguspärasuse. Kohtud on leidnud, et AS Hansabuss kvalifitseeriti õigesti. Riigikohtu halduskolleegium nõustub selles osas kohtute seisukohtadega ega korda neid. Arvestades ülalpool punktis 10 väljendatud halduskolleegiumi seisukohta, et PKD viidatud punktidest tuleneb üksnes nõue, et pakkuja peab tõendama oma suutlikkust tagada reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamine vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel ning PKD järgi ei ole tingimata nõutav üksnes kehtiva ja Viljandi maakonda hõlmava sertifikaadi olemasolu, ei anna AS-l Hansabuss ISO sertifikaadi puudumine alust tema riigihankes kvalifitseerimata jätmiseks. Kohtud on piisavalt põhjendanud, et kuigi AS-le Hansabuss ei olnud pakkumise esitamise ajal väljastatud kehtivat ISO 9001:2000 sertifikaati ning tema suhtes oli läbi viidud üksnes eelaudit, olid avastatud puudused sellise laadi ja ulatusega, et formaalne sertifikaadi puudumine ei tähendanud sisuliselt AS-l Hansabuss PKD p-s 9.6.7 nõutud tehnilise kompetentsuse puudumist. Lisaks kõrvaldati puudused koheselt.
  19. Kaebaja on pidanud AS Hansabuss kvalifitseerimist õigusvastaseks ka sellel põhjusel, et kolmas isik pole pakkumismenetluses esitanud dokumente, mis tõendavad tema poolt
  20. oktoobril 2006 Viljandi Maavalitsusele esitatud õiendis märgitu õigsust viimase kolme majandusaasta liinivedude summaarse veomahu osas. Kohtud on asunud seisukohale, et AS Hansabuss esitatud õiend vastab PKD p-s 10.8 nõutule ning vastustaja on vajalikul määral kontrollinud kolmanda isiku poolt teostatud liiniveo mahu kohta esitatud andmete õigsust. Asjaolu, et kolmas isik on andmeid liiniveo mahu osas hiljem täpsustanud, ei riku kaebaja õigusi, kuna tõendamist ei ole leidnud kolme miljoni liinikilomeetri nõude eiramine. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtutega, et PKD p 10.8 ei nõudnud pakkujalt sõlmitud lepingute esitamist, vaid üksnes pakkuja kirjalikku õiendit viimase kolme majandusaasta jooksul teostatud liinivedude teenindamise summaarse veomahu kohta, mille AS Hansabuss esitas ja millel kajastatud andmeid hiljem täpsustas. Kuna vastustajal ega kohtutel ei tekkinud kahtlusi AS Hansabuss vastavuses PKD p-s 9.6.3 sätestatud pakkuja tehnilisele kompetentsusele esitatud tingimusele (pakkuja poolt viimase kolme majandusaasta jooksul teostatud summaarne liiniveomaht peab olema vähemalt kolm miljonit liinikilomeetrit) ja esitatud õiendi õigsuses, ei olnud neil vajalik nõuda kolmandalt isikult välja veomahu arvutuste aluseks olnud lepinguid. Viljandi maavanem ei ole rikkunud varasema

§-dest 30 ja 31 tulenevat ostja kohustust kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni.

  1. Vastustaja on oma täiendavates selgitustes kassatsioonkaebuse kohta märkinud, et kuna pakkumiste jõusoleku tähtaeg on möödunud ning vaidlusaluses riigihankes hankelepingu sõlmimine muutunud võimatuks, ei ole käesoleval ajal kaebuse eesmärgi saavutamine enam võimalik. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et nimetatud asjaolu ei anna siiski alust kaebuse rahuldamata jätmiseks, isegi kui riigihankemenetluse lõpuleviimine on käesolevaks ajaks muutunud võimatuks. III
  2. Eeltoodu põhjal tuleb AS GoBus kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Riigikohtu halduskolleegium tühistab Tartu Ringkonnakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsuse ja Tartu Halduskohtu
  5. juuni
  6. a otsuse osas, milles kohtud jätsid rahuldamata AS GoBus kaebuse Viljandi maavanema
  7. detsembri
  8. a korralduse nr 1049 osaliseks tühistamiseks. Tühistatud osas teeb Riigikohus asjas uue otsuse, millega rahuldab AS GoBus kaebuse osaliselt ning tühistab Viljandi maavanema
  9. detsembri
  10. a korralduse nr 1049 AS GoBus riigihankes "Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel" (registreerimisnumber 022099) kvalifitseerimata jätmise ning temale tagatisraha tagastamise osas. Ülejäänud osas jääb AS GoBus kaebus rahuldamata ja kohtute otsused jäävad muutmata. Kautsjon tuleb tagastada.
  11. Kuna Riigikohus teeb asjas ise lõpliku otsuse, tuleb HKMS § 93 lg 4 kohaselt lahendada ka menetlusosaliste taotlused menetluskulude väljamõistmiseks. Esimese astme kohtus taotles AS GoBus esitatud kohtukulude nimekirja järgi õigusabikulude väljamõistmist summas 34 456.00 krooni, lisades kulude kandmist tõendavad dokumendid (I kd tl 192-203). Samuti on AS GoBus tasunud riigilõivu mõlema liidetud kaebuse pealt 5000.00 krooni ehk kokku 10 000 krooni (I kd tl 83; II kd tl 38) Apellatsiooniastmes esitas AS GoBus taotluse mõista välja menetluskulud kokku 22 770.00 krooni, millest 5070.00 krooni moodustas riigilõiv ja 17 700.00 krooni õigusabikulud (I kd tl 275). Tasumist tõendav dokument on esitatud riigilõivu (I kd tl 249252) ja advokaadibüroo ühe arve kohta summas 8260.00 krooni (I kd tl 276-277). Samas ei nähtu ringkonnakohtule esitatud dokumentidest, et tasutud oleks advokaadibüroo teine arve summas 9440.00 krooni (I kd tl 278). Kassatsiooniastmes AS GoBus menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ega kulude kandmist tõendavaid dokumente esitanud ei ole. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt märkinud, et halduskohtumenetluses on teise poole kasuks võimalik välja mõista üksnes need kulud, mille eest isik on juba tasunud (vt
  12. oktoobri
  13. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-06, p 17). AS GoBus ei ole esitanud dokumente, mis tõendaksid apellatsioonimenetluses OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv
  14. septembri
  15. a arve nr 94 summas 9440.00 krooni tasumist, mistõttu ei ole selles osas menetluskulude väljamõistmine võimalik (HKMS § 93 lg 1). Ainuüksi menetluskulude nimekirjas sisalduv advokaadi kinnitus selle kohta, et arved on tasutud, ei ole piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  16. detsembri
  17. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-55-00). Kuna HKMS § 93 lg 5 näeb ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, ei ole menetluskulude jaotusel võimalik arvesse võtta ka AS GoBus poolt apellatsiooniastmes nõutust rohkem tasutud riigilõivu summas 70 krooni. AS-l GoBus on võimalik HKMS § 84 lg 4 p 1 alusel taotleda enam tasutud osas riigilõivu tagastamist Tartu Halduskohtult, sest
  18. juuli
  19. a riigilõivumakse summas 70 krooni (I kd tl 250) sisaldas Tartu Halduskohtule osundavat viitenumbrit 2900072770 (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  20. oktoobri
  21. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-07, p 14). Kuna Riigikohus ei olnud antud juhul riigilõivu võtja Riigilõivuseaduse § 6 tähenduses, ei saa Riigikohus lahendada ka enammakstud riigilõivu tagastamise taotlust. Eelnevast nähtuvalt olid AS GoBus kantud menetluskulud käesolevas asjas kokku 57 716.00 krooni. Kuivõrd AS GoBus kaebus rahuldatakse ligikaudu pooles ulatuses, tuleb HKMS § 92 lg 2 kohaselt Viljandi Maavalitsuselt AS GoBus kasuks ka menetluskulud välja mõista pooles ulatuses ehk kokku 28 858.00 krooni. Vastustaja menetluskulude kaebajalt väljamõistmist taotlenud ei ole, mistõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 92 lg 7 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Käesolevas asjas osales AS Hansabuss kohtumenetluses vastustaja poolel, vaieldes AS GoBus kaebuse rahuldamisele vastu. Kuna AS GoBus kaebus osaliselt rahuldatakse, oleks kaebaja kohustatud tasuma vastaspoole menetluskulud üksnes kaebuse rahuldamata jäetud osa ulatuses. Käesoleval juhul jäi kaebus rahuldamata pooles ulatuses, samas proportsioonis on ka kolmandal isikul õigus tema kasuks menetluskulude väljamõistmisele. Kolmas isik AS Hansabuss on esitanud esimese astme kohtus taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks kokku 30 525.72 krooni ning lisanud kulude kandmist tõendavad dokumendid (I kd tl 188-191). Apellatsiooni- ega kassatsiooniastmes kolmas isik menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Riigikohtu halduskolleegium mõistab AS-lt GoBus kolmanda isiku AS Hansabuss kasuks välja menetluskulud pooles ulatuses ehk kokku 15 262.86 krooni. Ülejäänud osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.