Obsah (8)

§ 35§ 64§ 65§ 62§ 67§ 30§ 52§ 1

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-7-08 26

) § 35 lg 2 p 5). Samuti pole

§ 35

lg 5 kohaldamine praegusel juhul võimalik, sest pakkumiste avamise protokollis polnud fikseeritud puuduvat dokumenti. Isegi kui eeldada, et puudu oli tootja ametliku esindaja kinnitus tõendamaks pakkuja volitusi autode edasimüügiks Eestis, pole tegemist

§ 35

lg-s 5 sätestatud erandliku juhtumiga, sest ostja oli pidanud nimetatud dokumenti pakkuja tehnilise kompetentsuse hindamisel oluliseks. Kuna AS Reval Auto kvalifitseerimine oli õigusvastane, on õigusvastased ka järgnevad otsused ning hankeleping tühine

olulise rikkumise tõttu. Kaebaja vaidlustuse läbivaatamine lõppes vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ostja poolt. Vaidlustuse esitamisega hankemenetlus peatub ning jätkub pärast vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamist ostja poolt. Kuna ostja ei tunnistanud vabatahtlikult kehtetuks vaidlusaluseid otsuseid, on kõik järgnevad toimingud ning hankeleping

§ 64lg 4 kohaselt tühised.

Hankelepingu sõlmimisega on rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid avalikke õigusi, sest kaebaja pakkumine oli paremuselt teine ja AS Reval Auto kvalifitseerimata jätmisel oleks hankeleping sõlmitud kaebuse esitajaga. Samuti rikub hankelepingu sõlmimine õigust seaduslikule ja õiglasele riigihankemenetlusele. 3. Tallinna Halduskohtu 19. veebruari 2007. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses leiti, et: a) vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine

§ 65

lg 6 p 2 alusel tähendab põhimõtteliselt ostja nõustumist vaidlustuses esitatud seisukohtadega ja vaidluse sisulise läbivaatamise vajaduse äralangemist, kuid käesolevas haldusasjas ei lõppenud vaidlustuse läbivaatamine sellega, et ostja oleks tunnistanud kõiki vaidlustuse seisukohti. Riigikogu Kantselei tunnistas Riigihangete Ametile antud seletustes vaidlustuse põhjendatuks otsuste vormistamise osas, sealhulgas võttis ostja omaks, et protokollidest ei selgunud, milles seisnesid AS Reval Auto dokumentatsiooni puudused ja miks otsustati nimetatud pakkuja hiljem ikkagi kvalifitseerida. Seega tunnistas vastustaja enne vaidlustuse läbivaatamist vaidlustuse põhjendatuks vaid osaliselt. Eeltoodut kinnitab vaidlustuse nr 11806/028499 läbivaatamise istungiprotokoll, mida allkirjastades pidi ka kaebaja aru saama, milles seisnes ostja poolt vaidlustuse omaksvõtt;

1. b)õige on Riigikogu Kantselei seisukoht, et sisuliselt õige kvalifitseerimisotsuse tühistamine ainuüksi vormipuuduse tõttu polnud põhjendatud, sest samasisuline akt oleks tulnud uuesti välja anda. Seega piisas haldusakti motiveeringu täiendamisest. Riigikogu Kantselei ega Riigihangete Amet ei ole tühistanud Riigikogu Kantselei 27. juuli 2006. a otsuseid, sellist kohustust ei tulenenud ka Riigihangete Ameti vaidlustuse läbivaatamise lõpetamise otsusest koostoimes vaidlustuse läbivaatamise istungiprotokolliga. Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et Riigikogu Kantselei täiendas juba tühistatud otsust;
2. c)Riigikogu Kantselei riigihangete korraldamise komisjoni 26. juuli 2006. a protokolli puhul ei ole tegemist pakkujate kvalifitseerimise otsustusega. Pakkumiste avamisel kontrollitakse vaid formaalselt esitatud dokumentide vastavust pakkumise kutse dokumentides nõutud loetelule, selle käigus hinnangut pakkumise kutse dokumentide tingimustele vastavusele ei anta.

§ 62

lg-st 1 ei tulene, et pakkumiste avamisel teeks ostja otsustusi, mis on vaidlustatavad; d) kohus ei sea kahtluse alla, et AS Reval Auto pakkumise juures puudus pakkumise kutse dokumentide punktis 5.1.5.3 nimetatud kinnitus eraldi dokumendina. Kui puudu oleksid olnud muud dokumendid, oleks pakkumiste avamisel osalenud United Motors AS esindaja Riigikogu Kantselei seisukoha vaidlustanud. Riigikogu Kantselei esindaja selgitas, et pakkumise kutse dokumentide p 5.1.5.3 mõte oli tagada, et kvalifitseeruksid firmad, kellel oleks side tootjaga, tagamaks pakkuja usaldusväärsus ja hankelepingu täitmine. Ostjale ei olnud ette teada, millised firmad avaldavad soovi pakkumismenetluses osaleda, mistõttu seati pakkumise kutse dokumentides tingimuseks tootja esindaja ehk "maaletooja" kinnitus edasimüüjate volituste kohta. Vaidlusaluses hankemenetluses esitasid pakkumised sõiduautode maaletoojad ise ning see oli Riigikogu Kantseleile teada. Kuna pakkumise kutse dokumentides nõutud tootja ametliku esindaja dokument tähendas AS Reval Auto pakkumise puhul tema enda poolt oma staatuse kohta koostatavat dokumenti ning pakkuja kui sõiduautode tegeliku Eestis edasimüüja staatus oli ostja poolt tuvastatav ka muul viisil, oli AS Reval Auto kvalifitseerimine õige (

§ 35lg 5).

4. Silberauto AS esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2007. a otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu otsus ja Riigikogu Kantselei riigihangete korraldamise komisjoni 27. juuli 2006. a otsused AS Reval Auto kvalifitseerimise, tema pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta, tuvastati 25. augusti 2006. a otsuse tühisus AS Reval Auto kvalifitseerimise kohta ja tuvastati Riigikogu Kantselei ja AS Reval Auto vahel AS SEB Ühisliising vahendusel 28. augustil 2006 sõlmitud nelja sõiduauto Audi kasutusrendilepingu tühisus. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt:

1. a)nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et 26. juuli 2006. a pakkumiste avamise protokolli nr 21 kantud märge AS Reval Auto pakkumise mittevastavusest pakkumise kutse dokumentides nõutud dokumentide loetelule ei tähenda AS Reval Auto kvalifitseerimata jätmist;
2. b)nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et AS Reval Auto kvalifitseerimine vaatamata pakkumise kutse dokumentide punkti 5.1.5.3 tingimustele vastava kinnituse puudumisele oli õige ja kooskõlas hankemenetluse eesmärgiga. Kinnitus selle kohta, et AS Reval Auto on Audi marki sõidukite maaletoojaks, hulgi- ja jaemüüjaks ning Audi originaalosade maaletoojaks ja hulgimüüjaks, sisaldus kinnituses, mis esitati AS Reval Auto pakkumises pakkumise kutse dokumentide punkti 5.1.5.1 nõuete täitmiseks (I toimiku l 98). Seega puudus eraldi dokumendina kinnitus "tootja ametliku esindaja blanketil ja allkirjastatuna selleks pädevust omava isiku poolt" ning sellist puudust võib

§ 35

lg 5 mõttes pidada väheoluliseks; c) seega oli AS Reval Auto vaidlusaluses riigihankes põhimõtteliselt õigesti kvalifitseeritud. Kuid ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine ei olnud osaline ega hõlmanud üksnes kvalifitseerimisotsuse motivatsiooni puudumist. Vaidlustatud olid kõik

1. juulil 2006 vastuvõetud otsused ning vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ning selle menetlustoimingu tagajärgedega nõustumisega (antud juhul
2. augusti
3. a protokollile allakirjutamisega, I toimiku l 33) on ostja lugenud vaidlustuse kogu ulatuses põhjendatuks ega tohtinud riigihankega edasi minna enne vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamist (

§ 67lg 2); d) 25.

augusti

1. a protokollilise otsusega täiendati
2. augusti
3. a protokolli nr 22 punktis 1 fikseeritud komisjoni otsust põhjendustega AS Reval Auto kvalifitseerimise kohta. Käesoleval juhul on põhimõtteliselt võimalik käsitus, et
4. augusti
5. a protokollilise otsusega asendati
6. juuli
7. a kvalifitseerimise otsus ning viimane muutus uue regulatsiooni tõttu kehtetuks. Selle otsuse tegemise kuupäev ei saa aga olla varasem kui
8. august
9. Seega tuli uuesti valida ka edukas pakkumine, sest tulenevalt

§ 30

lg-st 3 tuli pakkuja kvalifikatsiooni kontrollida enne pakkumise sisulist läbivaatamist. Eelkõige nõudis 27. juulil 2006 tehtud pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist aga

§ 67

lg 2, mille kohaselt jätkub peatatud pakkumismenetlus vaidlustuse põhjendatuks tunnistamise korral pärast pakkumismenetlusega seotud vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamist;

1. e)Riigikogu Kantselei ja kohus on leidnud, et ostja ei pidanud käesoleval juhul 27. juuli 2006. a pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuseid kehtetuks tunnistama menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt, sest samasisuline haldusakt oleks tulnud uuesti välja anda. Ringkonnakohtu arvates välistab käesoleval juhul menetlusökonoomia põhimõttele tuginemise asjaolu, et ostja oli vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega võtnud endale kohustuse otsused kehtetuks tunnistada ega saanud seadusest tulenevalt hankemenetlusega enne edasi minna;
2. f)ostja ei ole vaatamata vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisele tunnistanud kehtetuks AS Reval Auto pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuseid. Seega on täitmata

§ 67

lg-s 2 näidatud tingimused ning vaidlustuse tõttu peatatud pakkumismenetlust ei tohtinud jätkata. Tulenevalt

§ 64

lg 4 on kõik peatatud pakkumismenetluse käigus tehtud toimingud tühised, samuti on tühine hankeleping, mis sõlmitakse pärast vaidlustuse kohta teate saamist. Hankelepingu tühisus samal põhjusel tuleneb ka

§ 52

lg 3, sest rikutud on

§ 52

lg 1 viimast lauset hankeleping sõlmiti enne, kui peatatud hankemenetlust võis jätkata. Hankeleping on tühine seadusest tulenevalt ning kohtul ei ole võimalik siinkohal hinnata rikkumise olulisust või kaaluda tühisuse mõju avalikele või erahuvidele. Riigikogu Kantselei 25. augusti 2006. a protokolliline otsus AS Reval Auto kvalifitseerimise kohta on tühine

§ 64

lg 4 rikkumise tõttu, sest AS Reval Auto kvalifitseerimise üle otsustamiseks, s.o pakkumismenetluse jätkamiseks tulnuks eelnevalt tühistada tema vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused; g) Riigikogu Kantselei

1. augusti
2. a otsus ja hankeleping on tühised. Riigikogu Kantselei
3. juuli
4. a otsused AS Reval Auto kvalifitseerimise, pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta tuleb tühistada nende õigusvastasuse tõttu. Kvalifitseerimise otsus ei sisalda ühtegi põhjendust ning ostja on Riigihangete Ametis vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega tõdenud, et tegemist oli vormiveaga, mis võis mõjutada asja otsustamist. Kuna kvalifitseerimise otsus on õigusvastane, on õigusvastased ka järgnevad hankemenetluses tehtud otsused. Lisaks tuleb märkida, et ostja pidi need otsused tulenevalt

§ 67lg-st 2 ise kehtetuks tunnistama.

Käesoleval juhul tühistab otsused kohus ning ostja saab pärast kohtuotsuse jõustumist pakkumismenetlusega edasi minna, viies pakkumismenetluse võimaluse korral lõpule. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. AS Reval Auto kassatsioonkaebuses palutakse Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuses leitakse, et:

1. a)Silberauto AS kaebus põhines ühel asjaolul - sellel, et AS Reval Auto pidi jäetama kvalifitseerimata seoses pakkumise kutse dokumentides nõutud kinnituse mitteesitamisega. Kohtud on tuvastanud, et AS Reval Auto pakkumise avamisel tuvastatud puudus oli väheoluline ning tema kvalifitseerimise otsus on õiguspärane. Seega puudus õiguslik alus kaebuse rahuldamiseks ja kvalifitseerimisotsuse ning hilisemate otsuste tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsus on seetõttu vastuoluline, kohtotsuse põhjendavas osas on kvalifitseerimine loetud õiguspäraseks, ent otsuse resolutsioonis on kvalifitseerimise otsus tühistatud;
2. b)ringkonnakohus on otsuse tegemisel lähtunud Haldusmenetluse seaduse sätetest, mis HMS § 2 lgst 2 tulenevalt riigihankemenetluses kohaldamisele ei kuulu. Riigihankemenetluses ei ole nõutav kvalifitseerimisotsuse põhjendamine;
3. c)Riigihanke alusel sõlmitud leping on täidetud. 7. Riigikogu Kantselei kassatsioonkaebuses palutakse samuti ringkonnakohtu otsus tühistada ja halduskohtu otsus jõusse jätta. Kassatsioonkaebuse kohaselt:
4. a)Riigikogu Kantselei ei tunnistanud vaidlustust täies ulatuses põhjendatuks, vaid ainult motivatsiooni puudumise osas. See nähtub vastustaja seletusest Riigihangete Ametile ja Riigihangete Ameti vaidlustuse läbivaatamise istungi protokollist;
5. b)Riigihangete seadus ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama, vaid sätestab, et pakkumismenetlus ei saa jätkuda enne, kui Riigihangete seadust rikkuv otsus on kehtetuks tunnistatud. Käesolevas haldusasjas ei olnud tegemist Riigihangete seadust rikkuva otsusega, vaid ainult põhjendamata otsusega. Haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse teostamisel tuleb ostjal arvestada HMS § 64 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

§ 67

lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et pakkumismenetlus saab jätkuda, kui ostja täiendab haldusakti vajaliku põhjendusega. Kui jääda

§ 67

lg 2 grammatilise tõlgenduse juurde, siis näiteks ei oleks võimalik jätkata pakkumismenetlust, kui vaidlustati pakkumise kutse dokumendid ja ostja ei ole neid tervikuna tühistanud.

§ 65

lg 6 p-s 4 on lisaks ostja otsuse tühistamisele sõnaselgelt välja toodud teine tagajärg, milleks on, et Riigihangete Amet võib kohustada ostjat viima pakkumise kutse dokumendid vastavusse õigusaktidega ette nähtud nõuetele. Ei ole mõeldav, et alati peab kõik pakkumise kutse dokumendid täies mahus kehtetuks tunnistama ja uued kehtestama, eriti kui tegemist võib olla mõne üksiku veaga neis dokumentides. Seega tuleb asuda seisukohale, et

§ 67

lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt, võimaldamaks ostjal pakkumismenetlust jätkata, kui Riigihangete Ameti poolt tehtud ettekirjutus on sisuliselt täidetud; c)

§ 64

lg 4, mille kohaselt kui ostja jätkab pakkumismenetlust pärast Riigihangete Ametilt vaidlustuse esitamise kohta teate saamist, on kõik selle käigus tehtavad järgnevad toimingud tühised, ei kuulu kohaldamisele, kuna Riigikogu Kantselei peatas kohe pakkumismenetluse. Tulenevalt Riigihangete seaduse mõttest võis pakkumismenetlust jätkata pärast motivatsioonipuuduse kõrvaldamist;

1. d)ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et ostja on vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega tõdenud, et tegemist on vormiveaga, mis võis mõjutada asja otsustamist. Riigikogu Kantselei ei ole kordagi tunnistanud, et see vormiviga võis mõjutada asja otsustamist;
2. e)ringkonnakohtu otsuses jõutakse vastuolulise järelduseni, et ostja saab pärast kohtuotsuse jõustumist pakkumismenetlusega edasi minna, viies pakkumismenetlused võimaluse korral lõpuni. 8. Silberauto AS vastuses Riigikogu Kantselei ja Reval Auto AS kassatsioonkaebustele palutakse jätta kassatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastuses leitakse, et asjaoludest ilmnevalt tunnistas Riigikogu Kantselei vaidlustuse põhjendatuks tervikuna. Lisaks ei näe Riigihangete seadus ette vaidlustuse osaliselt põhjendatuks tunnistamise võimalust. Kui see nii oleks, peaks jätkuma vaidlustusmenetlus mittepõhjendatuks tunnistatud osas. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Vaidlusaluse riigihanke toimumise ajal nägi

§ 65

lg 6 p 2 ühe vaidlustusmenetluse lõppemise alusena ette selle, kui ostja tunnistab vaidlustuse põhjendatuks.

§ 67

lg 2 sätestas, et vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisel jätkub pakkumismenetlus pärast pakkumismenetlusega seotud vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et neist sätetest koostoimes tuleneb, et vaidlustuse põhjendatuks tunnistamise korral tuleb pakkumismenetluse jätkamiseks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada. Enne pakkumismenetlust jätkata ei saa.

1. Vaidlust ei ole selles, et Riigikogu Kantselei tunnistas Silberauto AS esitatud vaidlustuse põhjendatuks, mistõttu Riigihangete Amet lõpetas
2. augustil 2006 vaidlustusmenetluse. Kolleegiumi arvates ei oma siinjuures tähtsust see, kas vaidlustus tunnistati põhjendatuks osaliselt, nagu leiab Riigikogu Kantselei, või mitte. Ei vaielda selle üle, et Riigikogu Kantselei ei tunnistanud vaidlustatud otsust kehtetuks ei osaliselt ega täielikult. Selle asemel täiendas Riigikogu Kantselei kvalifitseerimisotsust põhjendustega. Kolleegium märgib, et Riigihangete seadus ei näe ette võimalust riigihankemenetluses tehtud otsuste tagantjärele täiendamiseks ja motiivide lisamiseks. Vaidlustuse põhjendatuks tunnistamise korral tuleb

§ 67lg-st 2 tulenevalt vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada.

11. Riigikogu Kantselei kassatsioonkaebuses esitatud viisil ei ole halduskolleegiumi arvates võimalik

§ 67lg-t 2 tõlgendada.

Riigihankemenetluse ajal kehtinud

§ 67

lg-st 2 järeldub üheselt, et vaidlustuse põhjendatuks tunnistamise korral on kohustus vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada. Küsimuse, kas peaks olema võimalik kõrvaldada riigihankemenetluse käigus antud otsuse puudusi muul moel kui ainult otsuse kehtetuks tunnistamisega ja uue otsuse väljaandmisega, saab lahendada seadusandja. 12. Vaidlustatud riigihanke toimumise ajal kehtinud

§ 52

lg 1 teine lause nägi ette, et kui pakkumise edukaks tunnistamise kohta esitatakse vaidlustus, ei sõlmita hankelepingut enne, kui peatatud pakkumismenetlust võib jätkata.

§ 52

lg 3 sätestas, et hankeleping, mis on sõlmitud enne § 52 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist, on tühine. Nagu eelnevalt märgitud, võis pakkumismenetlust

§ 67lg-st 2 tulenevalt jätkata pärast vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamist.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kuna vaidlustatud otsuseid kehtetuks ei tunnistatud ja menetlusega seega jätkata ei tohtinud, siis on hankeleping tühine. Õige on ringkonnakohtu seisukoht ka selles, et täiendav alus hankelepingu tühisuseks tuleneb

§ 64

lgst 4, mis sätestas, et kui ostja jätkab pakkumismenetlust pärast Riigihangete Ametilt vaidlustuse esitamise kohta teate saamist, on kõik selle käigus tehtud järgnevad toimingud tühised, samuti on tühine hankeleping, mis sõlmitakse pärast Riigihangete Ametilt vaidlustuse esitamise kohta teate saamist. Hankeleping sõlmiti pärast vaidlustuse esitamist ning olukorras, kus pakkumismenetlusega ei tohtinud jätkata. Samuti on

§ 64lg 4 alusel tühine Riigikogu Kantselei 25.

augusti

1. a otsus kvalifitseerimisotsuse täiendava motiveerimise kohta, kuna seegi otsus on tehtud pärast vaidlustusmenetluse algust ning olukorras, kus pakkumismenetlus ei võinud jätkuda.
2. Ringkonnakohus on tühistanud Riigikogu Kantselei
3. juuli
4. a otsused AS Reval Auto kvalifitseerimise, pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta, leides, et kvalifitseerimise otsus ei sisalda ühtegi põhjendust, ning kuna kvalifitseerimise otsus on õigusvastane, on õigusvastased ka hankemenetluses tehtud järgnevad otsused. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga. Vaidlusaluse riigihanke toimumise ajal kehtinud

§ 1

lg 2 nägi ette, et lisaks Riigihangete seadusest tulenevatele vorminõuetele peavad riigihanke pakkumismenetluses antavad haldusaktid vastama Haldusmenetluse seaduse vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud. Kuna AS Reval Auto esitatud dokumendid olid puudulikud, oleks Riigikogu Kantselei pidanud põhjendama, miks ta puudustest hoolimata AS Reval Auto kvalifitseeris. Riigikogu Kantselei seda

1. juuli
2. a otsuses ei teinud, vaid esitas põhjendused alles tagantjärele
3. augustil
4. Motiveerimata haldusakt on õigusvastane ning ringkonnakohus on õigesti
5. juuli
6. a otsuse tühistanud.
7. AS Reval Auto ning Riigikogu Kantselei kassatsioonkaebused jäävad rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu
8. oktoobri
9. a otsus jääb muutmata. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu otsuse jõustumisega ja Riigikogu Kantselei riigihangete korraldamise komisjoni
10. juuli
11. a otsuste tühistamisega AS Reval Auto osas ning
12. augusti
13. a otsuse ja
14. augustil 2006 sõlmitud kasutusrendilepingu tühisuse tuvastamisega tekkiva olukorra lahendamine sõltub sellest, milliseid nõudeid peavad menetlusosalised vajalikuks üksteise vastu esitada. Kolleegium juhib vaid tähelepanu, et uute võimalike menetlustoimingute tegemisel või eraõiguslike lepingute sõlmimisel peab Riigikogu Kantselei järgima asjakohaseid avaliku õiguse ning tsiviilõiguse norme. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque