RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 107, kuna hageja pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses on nõude alusena märgitud erinevad asjaolud võrreldes hagiavalduses märgitutega. Hageja on pankrotimenetluse jooksul korduvalt muutnud oma seisukohti enda väidetava nõude aluse kohta. Kord põhineb nõue laenulepingul, siis ebaõigel ülekandel ja lõpuks tehtud investeeringul. Hageja poolt pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse kohaselt tulenes tema nõue võlgniku vastu laenulepingust. Hagiavalduses on aga hageja nõude alusena märkinud võlgniku alusetu rikastumise.

§ 107

kohaselt võib võlausaldaja nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud nõuete kaitsmise koosolekul. Seega pidanuks kohus jätma hagi rahuldamata.

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ja tegi uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Ringkonnakohus jättis hageja hagi kostja vastu hageja nõude tunnustamiseks aktsiaseltsi pankrotimenetluses rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tugines kostja maakohtus hagile vastuväiteid esitades muu hulgas asjaolule, et hageja on esitanud nõude alusena pankrotihaldurile ja kohtule kaks teineteist välistavat väidet. Maakohus sellele vastuväitele hinnangut ei andnud, millega rikkus TsMS § 442 lgt
3. See rikkumine viis ringkonnakohtu hinnangul ebaõige otsuse tegemiseni.

§ 107

järgi võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, millele on võlausaldaja nõuet esitades tuginenud. Hageja esitas nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseks nõude, mis põhines asjaolul, et hageja ja aktsiaselts olid sõlminud laenulepingu, mille alusel hageja laenas äriühingule 540 000 Rootsi krooni. Hageja palus kohtus nõude tunnustamist, tuginedes asjaolule, et hagejal ja aktsiaseltsil puudus kokkulepe või mingi muu tehing, mille alusel hageja kandis aktsiaseltsile üle 540 000 Rootsi krooni. Maakohtus põhjendas hageja aktsiaseltsile raha ülekandmist sellega, et ta investeeris eesmärgiga saada 50% aktsiaseltsi aktsiate omanikuks. Kirjalikku kokkulepet selle kohta ei sõlmitud. Eeltoodut soovis hageja tõendada enda vande all antud seletusega tsiviilasjas nr 2/277-4022/04. Sama põhjenduse juurde jäi hageja esindaja ringkonnakohtu istungil. Nõuete kaitsmise koosolekule kaitsmiseks esitatud nõudel ja kohtule esitatud nõudel on erinevad alused. Tegemist ei ole üksnes erineva materiaalõigusliku alusega. Nõudeavalduses märgitu omab asjas tähtsust ning oluline ei ole üksnes raha üle kandnud võlausaldaja tahe raha tagasi saada. Kuna on rikutud

§-s 107 sätestatud reeglit nõude aluse osas, jättis ringkonnakohus hagi rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 107lg-t 1.

Hageja esitas pankrotimenetluses kaitsmiseks raha tagasisaamise nõude, mille tunnustamist taotles ta ka kohtule esitatud hagiavalduses.

§-s 107 sätestatud "samal alusel" tähendab, et nõude tunnustamist kohtus saab nõuda üksnes samal faktilisel alusel kui nõude puhul, mis oli esitatud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kui tegemist on ühe ja sama nõudega, ei ole esmase tähendusega see, millise õigusnormi alusel hageja ise oma nõuet õiguslikult kvalifitseeris. Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on tõendanud raha võlgnikule ülekandmise, kostjal on kohustus tõendada, et hagejal ei ole õigust aktsiaseltsilt raha tagasi saada. Kostja palub kassatsioonkaebust mitte menetleda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 9. Võlausaldaja tunnustamisnõude sisu määrab kindlaks

§ 107

. Nimetatud sätte kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kolleegium on

1. jaanuari
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-146-05 asunud seisukohale, et sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kui hageja esitas hagi samas suuruses ning samadel asjaoludel, mis ta esitas nõude kaitsmisel võlausaldajate üldkoosolekul, on

§-s 107 sätestatud nõue täidetud.

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on otsuses asunud ekslikult seisukohale, et hagis nimetatud nõude alus erineb nõuete kaitsmise koosolekule kaitsmiseks esitatud nõude alusest. Hageja ei muutnud oma nõude suurust ega nõudega seotud asjaolusid. Hageja esitas Tallinna Linnakohtule
2. märtsil
3. a pankrotiavalduse aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluses esitatud nõuet põhjendas hageja suulise laenulepinguga, mille alusel ta on aktsiaseltsile üle kandnud 540 000 Rootsi krooni, mis hagi esitamisel vastas Eesti Panga kurssi arvestades ümberarvutatult 928 730 Eesti kroonile. Aktsiaselts nimetatud summat hagejale tagastanud ei ole, mistõttu lisandub põhivõlale viivis, mille suurus on
4. veebruari
5. a seisuga 80 507 Eesti krooni. Nõuete kaitsmise koosolekul
6. jaanuaril
7. a jäi hageja nõue tunnustamata.
8. veebruari
9. a hagiavalduses nõude tunnustamiseks kattub hageja nõude suurus nõuete kaitsmisel esitatud nõudega. Hagiavalduses ei tugine hageja oma nõudes küll enam hageja ja aktsiaseltsi vahelisele suulisele laenulepingule, kuid väidab endiselt, et aktsiaseltsil puudus õiguslik alus nimetatud summa omandamiseks. Kolleegium peab vajalikuks korrata oma varasemates lahendites väljendatud seisukohta, et kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Nõude kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
10. juuni
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-07,
12. aprilli
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-02 ja
14. aprilli
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-03). Juhul kui laenuleping ei osutu tõendatuks, on samade asjaolude alusel võimalik hageja nõue kvalifitseerida alusetust rikastumisest tuleneva nõudena.
16. Maakohus märkis otsuses õigesti, et kui hageja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seega pidi kostja tõendama, et oli alus aktsiaseltsile rahasumma ülekandmiseks (vt ka
17. jaanuari
18. a lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-14605). Maakohus ei lugenud tõendatuks lepingulist alust raha ülekandmiseks ega ka seda, et tegemist oleks olnud investeeringuga, mida aktsiaselts ei peaks tagastama, ja leidis, et hagejal on õigus saada alusetult ülekantu tagasi. Ringkonnakohus, tühistades maakohtu otsuse, jättis hindamata hageja väite, et aktsiaseltsil ei olnud õiguslikku alust raha endale jätta.
19. Kostja esitas maakohtule
20. jaanuaril
21. a allkirjastatud kokkuleppe, millega hageja kinnitab, et tal puuduvad nõuded aktsiaseltsi ja kostja vastu. Hageja väitel kirjutas ta nõuetest loobumise teatele alla ähvarduse mõjul ning ta tegi
22. aprillil
23. a kostjale nimetatud tehingu tühistamisavalduse. Hageja pöördus kuriteo teatega ka Stockholmi politseisse. Kostja esitas maakohtule tõendi, mille kohaselt on kuriteo eeluurimine lõpetatud. Maakohus on nimetatud tõendi jätnud tähelepanuta, kuna dokumendi ehtsust ei ole tõendatud apostilliga. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kostja on apellatsioonkaebuses põhjendatult viidanud sellele, et kohus oleks tulenevalt TsMS § 392 lg 1 ja § 372 lg 1 mõttest pidanud selgitama esitatud tõendi puudusi ning andma võimaluse puuduste kõrvaldamiseks.
24. Kolleegium on aga seisukohal, et selle tõendi tähendus menetluses ei ole asja sisulise menetlemise seisukohalt otsustava tähendusega. Hageja esitas aktsiaseltsile ja kostjale kokkuleppe kohta tühistamisavalduse. Tühistamisavalduse kehtivus sõltub selle vastavusest TsÜS § 96 eeldustele ja on seotud TsÜS §-s 99 sätestatud tähtaegadega. Tühistamisavalduse esitaja peab tõendama, et ta on tühistamiseks õigustatud TsÜS § 96 lg-s 1 nimetatud alusel, seega ta peab tõendama põhjusliku seose ähvarduse ja tahteavalduse vahel ning ka TsÜS § 96 lg-s 2 nimetatud asjaolude esinemise, mis põhjustasid ähvarduse õigusvastasuse. Õigusvastase ähvarduse tulemusel tehtud tehingu tühistamise võimalus kaitseb tahteavalduse teinud isiku vaba otsustamisõigust ning seega tuleb põhjusliku seose juures subjektiivselt kontrollida, kas ähvardatut on tahteavalduse tegemisel mõjutatud. Tühistamine on lubatud ka juhul, kui ähvardajaks olid kolmandad isikud. Kostja esitatud teade eeluurimise lõpetamise kohta ei tõenda aga õigusvastase ähvarduse puudumist. Jaak Luik, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu