Obsah (6)

§ 19§ 123§ 150§ 86§ 41§ 174

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-8-08 Otsuse kuupäev 28. märts 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Koh

§ 19lg 1 p 3 rikkumisega.

T.M-l puudus võimalus end kohtus kaitsta. Kohtuistungil esitati väiteid, mida menetlusalune isik ei saanud ümber lükata ja tõendeid, mille kohta T.M. ei saanud selgitusi anda. Samas toetus kohus nendele väidetele kohtuotsuses.

1. Riigikohtu istungil leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu, ning palus jätta otsuse muutmata. Kohtulik arutamine menetlusaluse isiku osavõtuta ei ole väärteomenetlusõiguse rikkumine, kui isikule on kohtuistungi toimumisest teatatud. Kohustuste kollisiooni käesolevas asjas ei esinenud. Igal juhul ei kuulu selle tuvastamine Riigikohtu pädevusse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
3. Kolleegium märgib, et maakohtu kohtuotsuse põhiosa sisu seisneb valdavalt menetlusaluse isiku kaebuse väidete ning kohtuvälise menetleja seisukoha refereerimises. Lisaks viitab kohus sellele, et isikut on samalaadse teo eest karistatud ka
4. märtsil ja
5. augustil 2007, jõudes seejärel järeldusele, et menetlusaluse isiku väited on alusetud ja kaebus rahuldamisele ei kuulu.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sh lahendab kohustuslikus korras

§-s 133 loetletud küsimused. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-8-03 - RT III 2003, 6, 64, p 7.3 ja
3. septembri
4. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-62-06 - RT III 2006, 30, 263, p 5). Kooskõlas

§-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ja millele on kohus tuginenud otsuse tegemisel, s.o kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine seostatud tuvastatud asjaoludega. Kolleegium leiab, et käesolevas väärteoasjas ei vasta maakohtu kohtuotsus nendele nõuetele ja see on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 1 p 7 mõttes.

9. Lisaks märgib kolleegium, et

§ 19

lg 1 p 3 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures. Selle õiguse tagamiseks on seadusandja ette näinud menetlusaluse isiku teavitamise kohtuistungi toimumise ajast ja kohast kutse saatmise teel.

§ 86

kohaselt kutsutakse kohtumenetluse pooled maakohtusse, järgides

§-des 40 ja 41 sätteid.

§ 41

lg-s 1 on sätestatud kutse kättetoimetamise kord, mille kohaselt kutse antakse isikule kätte allkirja vastu, toimetatakse postiga väljastusteatega tähtkirjana või saadetakse elektrooniliselt. Kolleegium tõdeb, et ka muu teavitamisviisi kasutamisel ei ole tegemist ilmtingimata väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, kui on üheselt tuvastatav, et isikule on teatatud kohtuistungi toimumise aeg ja koht. 10. Käesolevast asjast ei nähtu, et menetlusalusele isikule oleks istungi toimumise ajast teatatud

§-s 41 kirjeldatud viisil. Maakohus määras

1. septembril 2007 väärteoasja arutamisele
2. oktoobril 2007 avalikul kohtuistungil. Kohtuistungi protokolli kohaselt on menetlusalusele isikule istungi toimumisest teatatud
3. oktoobril 2007 telefoni teel. Väärteoasja toimikus on menetlusaluse isiku poolt
4. oktoobril 2007 saadetud meil, mille kohaselt nõustub ta kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja palub arutada asja kohtuistungil ilma tema kohalolekuta. See on osaliselt kooskõlas kassatsioonis esitatud väitega, et telefonitsi paluti isikult kinnitust vaid kirjaliku menetlusega nõustumise kohta. Kuigi meilis leidub viide ka kohtuistungile, ei ole üheselt selge, kas T.M-le teatati ka avaliku istungi toimumise aeg ja koht. Kolleegium märgib, et isiku teavitamine kohtuistungi toimumise ajast ja kohast on vajalik ka juhul, kui isik on avaldanud, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. See on vajalik, et tagada menetlusalusele isikule võimaluse seisukoha muutumisel siiski istungil osaleda. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et kutse nõutaval viisil saatmata jätmise tõttu ei ole käesolevas väärteoasjas võimalik üheselt tuvastada, kas menetlusalust isikut on teavitatud tema asja arutamise ajast ja kohast, mistõttu on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150lg 1 p 3 tähenduses.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 174

p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu

1. novembri
2. a kohtuotsuse T.M. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi ja saadab väärteoasja samale maakohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar