Obsah (5)

§ 667§ 635§ 113§ 664§ 658

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 667 lg 2 kohaselt, kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Poolte vahel puudus

§ 667lg 2 kohane kokkulepe hageja kulude hüvitamiseks.

Juhul kui hagejal oleks õigus nõuda kulude hüvitamist, ei tuleks hagi rahuldada esitatud suuruses, sest hageja ei ole nõuet tõendanud ja lubas lepingu sõlmimise läbirääkimiste käigus, et võimalikud remondikulud ei ületa 20 000 krooni. Nõudelt, mis ei ole sissenõutav, ei saa arvestada viivist.

1. Pärnu Maakohus rahuldas
2. aprilli
3. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 29 600 krooni töövõtutasu ning viivisevõla kuni hagi esitamiseni 6358 krooni 13 senti ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus leidis, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegi kostja elamus remondi ja kostja võttis töö vastu. Kostja käis töö tegemist vaatamas, seega nägi ta remondiks kasutatud materjale, nende koguseid, töö käiku ja ajakulu. Lisaks oli pooltel eelnev suuline kokkulepe hinna kohta, mida kostja on 20 000 krooni ulatuses tunnistanud kohtule esitatud kirjalikus vastuses. Remondikulude suurus on tõendatud
4. novembri
5. a arvega, mida kostja ei ole ümber lükanud. Kostja ei ole omapoolset remondikulude arvestust esitanud, mistõttu on tema vastuväited remonditööde maksumuse kohta paljasõnalised. Kostja peab

§ 635

lg 1 alusel maksma hagejale töövõtutasu 29 600 krooni ning

§ 113lg 1 alusel viivist alates 11.

novembrist 2005 kuni hagi esitamiseni, kokku 6358 krooni 13 senti, samuti hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivist TsMS § 367 alusel. Kuivõrd pooled ei ole viivise suurust kokku leppinud, tuleb viivis välja mõista

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Ühtlasi palus kostja TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
4. novembri
5. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad olid sõlminud maaklerilepingu, mille järgi hageja kohustus müüma kostja kinnistu hinnaga 1 700 000 krooni. Hageja tegi kinnistu müümise eesmärgil kinnistul asuvas elamus remonttöid, mis ei kuulu tavapäraselt maakleri kohustuste hulka. Asjas ei ole usaldusväärset tõendit, millest ilmneks poolte kokkulepe remonttööde maksumuse kohta. Hageja esitatud arve ei saa tõendada remonttööde maksumuse kokkulepet. Hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli kaks teineteisest sõltumatut õigussuhet - töövõtusuhe ja maaklerisuhe. Toimikus oleva maaklerilepingu punktis 4 leppisid pooled kokku maakleritasus 110 000 krooni, mis sisaldas ka remondikulusid. Hageja esitatud maaklerilepingu punktis 4 on juurde kirjutatud tekst "30 000 remont 80 000 on vahendus". Tulenevalt sellest, et kostja lepingueksemplaril, mida ringkonnakohtu istungil kontrolliti, eelnimetatud teksti ei ole ning toimikus oleva maaklerilepingu punkti 4 juurdekirjutus on lisatud teise kirjutusvahendiga, ei ole usaldusväärne hageja esitatud maaklerilepingu punkt 4 osas, mis sisaldab juurde kirjutatud teksti.

§ 664

lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Kuna hagejal ei õnnestunud kostja kinnistut müüa, ei tekkinud tal õigust saada maakleritasu.

§ 667

lg 2 kohaselt, kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Poolte sõlmitud maaklerilepingus ei ole kokkulepet maakleritasu osalise tasumise kohta, s.o remonttööde eest maksmise kohta, kui elamut ei õnnestu müüa. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ühtlasi palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Kassatsioonkaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti

§ 664lg-t 1 ja § 667 lg-t 2.

Ringkonnakohus tuvastas vääralt õigussuhte ja asus põhjendamatult seisukohale, et poolte vahel oli maaklerilepingust tulenev nõue, kuigi kõik tõendid tõendavad töövõtulepingust tuleneva õigussuhte olemasolu. Vastuolus TsMS § 654 lg-ga 4 jättis ringkonnakohus tuvastamata asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning tõendid, millele on rajatud ringkonnakohtu järeldus, et tegemist ei olnud töövõtusuhtega. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta peab maakohtu järeldusi ebaõigeks. Kostja on õigeks võtnud, et tal on kohustus hüvitada hagejale vähemalt 20 000 krooni. See kohustus saab tuleneda üksnes töövõtusuhtest. Rikkudes TsMS § 436 lgd 1, 2 ja 4, tugines ringkonnakohus otsuses kostja maaklerilepingu eksemplarile, mida ei ole tõendina vastu võetud ega toimikusse lisatud. 8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kuna pooled ei olnud sõlminud töövõtulepingut, on ringkonnakohus õigesti järeldanud, et poolte vahel oli üksnes maaklerisuhe. Seetõttu kohaldas ringkonnakohus õigesti

§ 658lg-t 1, § 664 lg-t 1 ja § 667 lgt 2.

Väär on hageja väide, et kostja on omaks võtnud 20 000 krooni hüvitamise kohustuse. Olukorras, kus pooled ei vaidle selle üle, et maaklerilepingu hageja käes oleval originaalil puudub viide remondikuludele, ei saa kohtuotsuse tühistamise aluseks olla ainuüksi asjaolu, et kohus tutvus selle dokumendiga kohtuistungil ning kajastas seda ka otsuses.

1. Kohtuistungile poolte esindajad ei ilmunud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks ei ole alust. Kuna Riigikohus jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata, järgib kolleegium kooskõlas TsMS § 689 lg-ga 5 ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
3. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et ringkonnakohus kohaldas valesti

§ 664lg-t 1 ja § 667 lg-t 2.

Pooled ei vaidle selle üle, et nad olid sõlminud maaklerilepingu, milles lepiti muu hulgas kokku, et maakleritasu on 110 000 krooni. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja tegi kostja kinnistu müümiseks kinnistul asuvas elamus remonti. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale remonttööde kulutused.

§ 664

lg 1 järgi on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Kuna praegusel juhul lõppes maaklerileping tähtaja möödumisel ilma hageja vahendusel müügilepingu sõlmimiseta, ei pidanud kostja hagejale maakleritasu maksma. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et remonttööde tegemine ei kuulu tavapäraselt maakleri kohustuste hulka.

§ 658

lg-s 1 sätestatud maaklerilepingu mõistest tulenevalt on maakleri kohustuseks vahendada käsundiandja lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutada lepingu sõlmimise võimalusele. Hageja kantud remondikulud on käsitatavad lepingu täitmisel tekkinud kuludena

§ 667tähenduses.

Maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist võib maakler nõuda

§ 667lg 1 alusel vaid juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi, kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Seega eeldab maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamise nõude esitamine vastava kokkuleppe olemasolu. Ringkonnakohus tuvastas, et pooled ei olnud sõlminud remonttööde kulude kandmise kokkulepet. Seega on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kostjal puudub

§ 667lg 2 järgi remonttööde kulude hüvitamise kohustus.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei tõendanud hageja töövõtulepingu olemasolu. TsMS § 688 lg-te 3 ja 4 järgi on Riigikohus seotud alama astme kohtu otsusega tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.

1. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 2 kohaselt protokollitakse hagi õigeksvõtmine kohtuistungil. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse see TsMS § 440 lg 3 esimese lause järgi toimikusse. Toimikust ei nähtu, et kostja oleks TsMS § 440 nõuetele vastavalt hagi õigeks võtnud. Kostja alternatiivne vastuväide hagiavaldusele ei ole käsitatav hagi osalise õigeksvõtuna.
2. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 436, tuginedes otsuses kostja maaklerilepingu eksemplarile, mida ei ole tõendina vastu võetud, märgib kolleegium, et kuna see menetlusõiguse normi rikkumine ei saanud kaasa tuua ebaõiget otsust, siis ei ole rikkumine ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks (TsMS § 692 lg 1 p 2).
3. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, kautsjonit TsMS § 149 lg 4 järgi ei tagastata, vaid arvatakse riigituludesse. Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik