Obsah (9)

§ 33§ 37§ 67§ 11§ 23§ 7§ 90§ 92§ 93

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-9-08 15. mai 2008 Eesistuja

§ 33

lg 3 p 5 alusel, sest kaebust ei saaks ka selles toodud väidete õigsust eeldades ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus märkis, et haldusasja läbivaatamise piirid määrab ära kaebuse taotlus, mitte asjaolud, mis kaebaja on kaebuse põhjendamiseks välja toonud. Halduskohus on pädev tuvastama kõiki asjaolusid, millest sõltub kaebuse lubatavus ja põhjendatus. Õigustatud subjekti taotlus ei ole maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemisel ainumäärava tähtsusega isegi siis, kui lugeda see taotlus omaniku taotluseks maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p 1 mõttes. Kompleksi kuuluvatele ehitistele võib teenindusmaad määrata eraldi, kui ehitiste kasutamine on võimalik üksteisest sõltumatult. Vastustaja on

1. novembri
2. a kirjas piisavalt põhjendanud, miks ta ei pea teenindusmaa määramist käesoleval juhul kompleksi juurde otstarbekaks. Vastustaja otsus ei ole kontrollimatu ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja diskretsioonivigu teinud. Kaebaja õigust ärakuulamisele ei ole rikutud. Teenindusmaa määramise ettepanek ei ole tavapärane haldusakt, mis omandab siduvuse kohe pärast teatavakstegemist, vaid on algselt mittesiduv ja sellele võib esitada vastuväited. Siduvaks muutub ettepanek alles vastuväidete esitamata või rahuldamata jätmise korral. Seega ei tule isikut enne ettepaneku tegemist ära kuulata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Riigikohtule esitatud määruskaebuses asus AS Esmar seisukohale, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti

§ 33lg 3 p 5, samuti materiaalõiguse norme.

Ringkonnakohus pidanuks

§ 33

lg 3 p 5 kohaldamiseks tuvastama apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsuse, kuid leidis hoopis, et kõik kolm apellatsioonkaebuses esitatud väidet on õiguslikult ilmselgelt põhjendamatud. Sellisel juhul saab kohus asja lahendada ainult kohtuotsusega.

§ 33

sätestab ringkonnakohtu pädevuse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel, sättest ei tulene kohtu pädevust vaadata menetlusse võtmise otsustamisel kaebus sisuliselt läbi. Tallinna Ringkonnakohus on kaevatavas kohtumääruses vaadanud apellatsioonkaebuse läbi sisuliselt ja tuvastanud asja sisulisel lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Sellises olukorras pidanuks ringkonnakohus lahendama asja

§ 37lg 1 alusel kirjalikus menetluses kohtuotsusega.

Kaebaja ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et Tallinna Halduskohus oli pädev tuvastama asjaolu, kas aiandi kasvuhoonete puhul oli tegemist lagunenud ja kasutusest välja langenud hoonetega. Halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustas kaebuse esitaja Viimsi Vallavalitsuse

1. oktoobri
2. a kirjaga nr 11-10/3249 tehtud piiride kulgemise ettepanekud ja kaebuse üheks motiiviks oli asjaolu, et lahendada tuleb maa ostueesõigusega erastamise taotlus kogu Pringi aiandikompleksi juurde. Vaidluse teemaks ei ole see, kas Pringi aiandikompleksi kuuluvate endise aiandi kasvuhoonete puhul on tegemist lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitistega maareformi seaduse § 6 lg 31 tähenduses. Kaebuse esitaja leidis, et maa ostueesõigusega erastamise kohustatud subjekt on seotud õigustatud subjekti taotlustega. Kõrvalekaldumised maa ostueesõigusega erastamise avalduses toodud taotlusest peavad olema põhjendatud, kontrollitavad ning mitte kahjustama põhjendamatult maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekti õigusi. Juhul, kui maa ostueesõigusega erastamise kohustatud subjekt leiab, et taotluse lahendamine eraldiseisvate haldusaktidega on põhjendatud, siis tuleb nimetatud haldusaktid võtta vastu samaaegselt. Nimetatud põhimõte on kohaldatav ka juhul, kui erastamise kohustatud subjekt leiab, et ehitised ei ole enam seotud ühise funktsiooniga. Vastasel korral ei ole taotluse esitanud isikule arusaadav, millises ulatuses on võimalik tema taotlus rahuldada ja millises ulatuses jääb see lõplikult rahuldamata. Kaebuse esitaja vaidles vastu ringkonnakohtu seisukohale, et tema ärakuulamise õigust ei ole haldusmenetluses rikutud. Kuna HMS § 40 ei sätesta teenindusmaa määramise ettepaneku osas mingeid erandeid, tuleb isikule ärakuulamisõigus tagada. Vastuväidete esitamise võimalus on pigem käsitatav võimalusena lahendada piiride kulgemise ettepanekutega seonduv vaidlus kohtuväliselt. Kassaator ei eitanud, et ta on suhelnud vastustajaga maa ostueesõigusega erastamise küsimustes, kuid vastustaja ei ole kordagi küsinud kaebuse esitaja seisukohta maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta
3. oktoobri
4. a kirjas toodud piirides. Kaebuse esitajale on selgusetud sisulised põhjendused, miks peab vastustaja põhjendatuks maa ostueesõigusega erastamist just nimetatud piirides. Nimetatud rikkumine sisaldab endas ka HMS § 56 lg-s 1 sätestatud haldusakti põhjendatuse nõude rikkumist. AS Esmar palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a määruse haldusasjas nr 306-2453 kogu ulatuses ja saata AS Esmar apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu
7. oktoobri
8. a otsuse peale menetlusse võtmiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
9. Viimsi Vallavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et juba Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses olid AS Esmar põhjendused otsitud, osaliselt tegelikkusele mittevastavad ja õiguslikult argumenteerimata. See leidis kinnitust ka Tallinna Halduskohtu istungil. Tallinna Halduskohtu otsus on igati seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuses ei too AS Esmar ühtegi uut põhjendust, miks on tema kaebus vaja rahuldada. Osaliselt on tema väiteid käsitletud juba Tallinna Ringkonnakohtu
10. veebruari
11. a otsuses haldusasjas nr 3-03-54 ja tunnistatud vääradeks.
12. Kolmandad isikud määruskaebusele vastanud ei ole.
13. Riigikohtu halduskolleegium andis
14. aprilli
15. a määrusega käesoleva asja

§ 67lg 1 alusel läbivaatamiseks kolleegiumi kogu koosseisule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Tallinna Ringkonnakohus tegi
2. novembril 2007 halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 33 lg 3 p 5 alusel määruse, millega tagastas apellatsioonkaebuse.

§ 33

lg 3 p 5 alusel tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse määrusega selle esitajale, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. AS Esmar on seisukohal, et ringkonnakohus oleks pidanud asja sisuliselt menetlema. 11. Kolleegium peatub kõigepealt

§ 33

lg 3 p 5 kohaldamise üldistel probleemidel (I), seejärel analüüsib vaidlustatud määrust ja võtab seisukoha määruskaebuse taotluste osas (II). I 12.

§ 33praegune redaktsioon kehtib alates 1.

septembrist

1. Selle paragrahvi
2. lõike punktiga 5 sarnast sätet seaduse varasemas redaktsioonis ei olnud. Eelnõu seletuskirjast tulenevalt on uue regulatsiooni eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Eeltoodud selgitus käib samaaegselt nii

§ 33

lg 3 p 5 kui ka

§ 11

lg 31 p 5 ja § 23 lg 3 p 1 kohta.

§ 11

lg 31 p 5 alusel tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

§ 23

lg 3 p 1 sätestab, et halduskohus võib määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Nende sätete erinev sõnastus võrreldes

§ 33

lg 3 p-ga 5 tekitab küsimuse, kas seadusandja on silmas pidanud, et ringkonnakohtul peab olema esimese astme kohtust erinev võimalus keelduda kaebuse menetlusse võtmisest. Niisuguse tõlgenduse vastu räägib muu hulgas see, et seaduse eelnõu seletuskirjas ei ole

§ 33

lg 3 p-l 5 eraldi peatutud, kõiki eeltoodud sätteid on selgitatud ühise põhjendusega. Kolleegium leiab, et neil esimese ja teise kohtuastme jaoks kehtestatud sätetel on ühine eesmärk. 13. Halduskohtumenetluses domineerib uurimisprintsiip, mille kohaselt on halduskohus kohustatud välja selgitama asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud. Ringkonnakohus ei saa halduskohtumenetluses piirduda üksnes apellatsioonkaebuses toodud väidete hindamisega. Kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tegutseb kohus aga sageli napi informatsiooni tingimustes ning peab otsustama kiiresti -

§ 33

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus viivitamata pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega kaebuse menetlusse võtmise või selle tagastamise. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et

§ 33

lg 3 p 5 tuleb tõlgendada kitsendavalt, nii et selle sättega hõlmatakse üksnes juhud, kus isikul ilmselgelt puudub halduskohtusse pöördumise õigus. 14. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib

§ 7, mille 1.

lõike kohaselt võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kolleegium on seisukohal, et nii

§ 11

lg 31 p 5,

§ 23

lg 3 p 1 kui ka

§ 33

lg 3 p 5 tuleb sisustada, lähtudes

§-st

1. Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on
2. detsembri
3. a lahendites kohtuasjades nr 3-3-1-8-01 ja nr 3-3-1-15-01 halduskohtusse pöördumise õigust selgitanud järgmiselt (mõlemas lahendis p 22): "Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi - põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi."
4. Seega võib kohus kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi. II
5. Ringkonnakohus leidis
6. novembri
7. a määruses, et kõik apellatsioonkaebuses esitatud väited on õiguslikult ilmselgelt põhjendamatud. Järgnevalt lükkas ringkonnakohus ümber apellandi seisukoha, et halduskohus väljus otsuses oma pädevuse ja kaebuse piiridest. Seejärel selgitas kohus vaidlusaluse haldusakti õiguspärasusega seonduvaid küsimusi (õigustatud subjekti taotlus ei ole maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemisel ainumäärava tähtsusega; vastustaja on vaidlusalust haldusakti piisavalt põhjendanud ning ei ole akti andmisel diskretsioonivigu teinud; kaebaja õigust ärakuulamisele ei ole rikutud). Ringkonnakohtul ei tekkinud küsimust AS Esmar kaebeõiguse puudumisest. Järelikult on ringkonnakohus kohaldanud

§ 33

lg 3 p 5 valesti ja keeldunud põhjendamatult apellatsioonkaebuse menetlemisest, rikkudes seega oluliselt menetlusõiguse normi.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab Riigikohus AS Esmar määruskaebuse, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määruse haldusasjas nr 3-06-2453 ning saadab asja menetluse jätkamiseks samale ringkonnakohtule.
4. AS Esmar on esitanud taotluse tasutud kautsjoni ja kassatsiooniastme õigusabikulude väljamõistmiseks vastustajalt. Taotluse kohaselt on kaebaja tasunud õigusabi eest 3540 krooni ning koos kautsjoniga moodustavad tema kassatsiooniastmes kantud menetluskulud 3940 krooni. Viimsi Vallavalitsus palub taotluse rahuldamata jätta, sest tegemist ei ole asja sisulise lahendamisega, vaid Riigikohtu poolt seisukoha võtmisega Tallinna Ringkonnakohtu määruse osas. Menetlus jätkub ringkonnakohtus ja menetluskulude jaotamine otsustatakse asja sisulisel lahendamisel. Lisaks märgib vastustaja, et kautsjon ei kuulu vastustajalt väljamõistmisele, vaid kaebuse rahuldamise korral tagastatakse see vastavalt

§ 90lg-le 2.

19.

§ 90lg 2 alusel tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastada.

Seega puudub alus selle väljamõistmiseks vastustajalt. 20.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 2 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd Riigikohus saadab asja menetluse jätkamiseks Tallinna Ringkonnakohtule ega lahenda haldusasja sisuliselt, jääb lahendamata ka AS Esmar taotlus menetluskulude väljamõistmiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 30. mai 2000. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-18-00, p 3). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque, Jüri Põld, Harri Salmann