Obsah (5)

§ 317§ 407§ 142§ 702§ 704

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§ 317

lg 5 järgi loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Seega on hagimaterjalid kostjale kättetoimetatud

1. detsembril
2. a. Kohtu määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.
3. Viru Maakohus rahuldas
4. detsembril
5. a hagi põhivõlgnevuse suhtes

§ 407lg-te 1 ja 3 alusel tagaseljaotsusega.

Maakohus rahuldas hagi

§ 142

lg 2, § 407 lg-te 1 ja 3, § 415, § 416, § 442 lg 1,§ 444 lg 1 ja § 468 lg 1 p 2 alusel ka menetluskulude osas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas
2. detsembril
3. a maakohtu otsuse peale Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Avaldaja sai
4. oktoobril
5. a teada, et temalt on Viru Maakohtu otsusega välja mõistetud põhinõue 17 817 krooni 77 senti ja kohtukulud 1714 krooni 20 senti. Viru Maakohus ei ole avaldajat kohtusse kutsunud ning ei ole talle hagimaterjale kätte toimetanud. Harju Maakohus menetles samal ajal tsiviilasja nr 2-05-1650, milles kostjal oli esindaja ja kohtule oli teada kostja elukoht. Vastustaja elukoht oli teada ka politseile, kuna ta oli teinud
6. a avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks, kus oli märgitud ka tema elukoht.

§ 317

lg 2 kohaselt võib kohus menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist taotlevalt menetlusosaliselt nõuda politsei või valla- või linnavalitsuse kinnitust, et neile on saaja viibimiskoht teadmata, või muid tõendeid sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude kohta. Politseiasutus ja valla- või linnavalitsus peavad nõudel selle kinnituse menetlusosalisele andma. Kohus teeb ka ise vajaduse korral järelepärimisi saaja aadressi väljaselgitamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks

§ 317lg-s 2 sätestatud nõudeid täitnud.

Politseile ja Harju Maakohtule oli kostja elukoht teada. Vastustaja ei ole teistmisavaldusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 4. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja tuleb

§ 702lg 2 p 2 ja § 705 alusel rahuldada.

Viru Maakohtu tagaseljaotsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

1. Teistmisavalduse kohaselt oli kostjal samal ajal, kui Viru Maakohus tegi kostja suhtes tagaseljaotsuse, menetlus Harju Maakohtus. Selles menetluses oli kostjal esindaja ning seetõttu oli Harju Maakohtule ka teada kostja elukoht. Kolleegium on enne
2. jaanuari
3. kehtinud

alusel tehtud

1. juuni
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04,
3. oktoobri
4. a otsuses asjas nr 3-2-2-3-06 ja
5. detsembri
6. a otsuses asjas nr 3-2-2-5-06 selgelt väljendanud seisukohta tagaseljaotsuse tegemise eelduste ja tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta. Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja seab sellega kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele. Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et kohtustatistika ja kohtulahendite andmekogu (KOLA) on kastutusel alates
7. aastast. Alates
8. jaanuarist
9. a läksid kohtud üle uue infosüsteemi (kohtute infosüsteem - KIS) kasutamisele. Nimetatud infosüsteemi kohtuasjade ja menetluse otsinguvormi abil on kohtutel võimalik saada teavet nii kohtuasjade kui tervikute kui ka üksikute menetlusstaadiumide ja menetluses osalejate kohta. Kohtud sisestavad KIS-i kõik saabunud kohtuasjad ning kajastavad KIS-is nende menetluskäiku kuni lahendi jõustumiseni. Andmekogu üheks eesmärgiks on teha info iga menetluse kohta kohtusiseselt kergesti leitavaks ja varustada kohtuid kohtu töö juhtimiseks vajaliku statistilise infoga. Kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust protsessiosalisele teada temale saadetud dokumentidest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
10. juuni
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04). Riigikohus on
12. novembri
13. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-02 leidnud, et hagiavalduse kätteandmisele tuleb kohaldada kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid, ja rõhutanud, et ajalehekuulutuse abil võib kutset kätte anda ainult siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud. See põhimõte kehtib ka alates
14. jaanuarist
15. a kehtiva

-i järgi kohtudokumentide kättetoimetamisel. Kohtuinfosüsteem on kättesaadav kõikides kohtutes. Kolleegium on seisukohal, et jättes kasutamata kostja isikuandmete kontrollimise võimaluse kohtuinfosüsteemist, ei teinud maakohus kõike vajalikku, et kostja elukohta kindlaks teha.

§ 317

lõike 2 kohaselt tuleb kohtul ka ise vajaduse korral järelepärimisi teha saaja aadressi väljaselgitamiseks. Hagejal eelduslikult puudus juurdepääs kohtuinfosüsteemi. Asjaoludest nähtuvalt avaldati Ametlikes Teadaannetes hagiavaldus, millele kostja määratud tähtajaks ei vastanud ja maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. Jõustunud otsus tuleb

§ 702

lg 2 p 2 alusel teistmise korras uuesti läbi vaadata ja tühistada, sest menetlusosalisele ei olnud menetluses seaduse kohaselt hagiavaldust kätte toimetatud. Kuna tagaseljaotsus avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded ebaõigesti, siis ei hakanud teistmisavalduse esitamise tähtaeg

§ 704

lg 1 järgi kulgema mitte tagaseljaotsuse avaldamisest, vaid sellest ajast, millal kostja sai teada tagaseljaotsusest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-2-5-06, p 8).

1. Kolleegium leiab, et Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a määruse alusel Ametlikes Teadaannetes avaldatud kohtuteade ei olnud koostatud piisava põhjalikkusega.

§ 317

lg 3 järgi avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 317

lg 4 järgi peab väljavõttes olema märgitud asja arutav kohus, pooled ja menetluse ese, kättetoimetatavas dokumendis sisalduv taotlus ja hagi kättetoimetamise korral hagile vastamise ettepanek, ettepaneku sisu ja ettenähtud selgitus. Kolleegium on seisukohal, et menetluse esemena tuleb avaldatavas teates märkida hageja nõue ja õigussuhe, millest nõue tuleneb.

§ 407

lõike 1 eesmärk on tagada poolele, kellele ei ole muul viisil õnnestunud menetlusdokumenti kätte toimetada, arusaamine sellest, millel põhineb tema vastu esitatud nõue ja kui suur see on. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu