3-3-1-6-08

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-6-08 Otsuse kuupäev 15. aprill 2008 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque AS SEB Liising kaebus Lennuameti tekitatud kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-06-1816 Lennuameti ja AS SEB Liising kassatsioonkaebused Asja läbivaatamine 13. märts 2008 Kohtuistungil osalenud isikud Lennuameti esindaja vandeadvokaat Jaan Lindmäe AS SEB Liising esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Rahuldada Lennuameti kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-06-1816. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2007. a otsus haldusasjas nr 3-06-1816, asendades selle motiivid käesoleva otsuse motiividega. Tagastada Lennuameti kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon. Jätta AS SEB Liising kassatsioonkaebus rahuldamata. Arvata AS SEB Liising kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ja Super-7 OY vahel sõlmiti 1. augustil 2003 omandireservatsiooniga müügileping õhusõiduki müümiseks OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo. Lennuameti peadirektori kohusetäitja 10. septembri 2003. a käskkirja nr 118 alusel kandis Lennuamet tsiviilõhusõidukite registrisse õhusõiduki Aero Commander 500 omanikuna OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo, mille kohta väljastati samal päeval registreerimissertifikaat nr 1896. 12. septembril 2003 sõlmitud müügilepingu nr L03106451 alusel müüs OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo nimetatud õhusõiduki Ühisliisingu AS-le (uue nimega AS SEB Liising) 1 534 000 krooni eest. Samal kuupäeval sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr L03106451 alusel müüs AS SEB Liising AS õhusõiduki tagasi OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo. Järelmaksuga müügilepingu lahutamatu osana sõlmisid pooled 12. septembril 2003 ka lepingu registerpandi seadmiseks. Registerpant registreeriti Lennuameti peadirektori kt 1. oktoobri 2003. a käskkirjaga nr 141. Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-1255/2004 tühistati Super-7 OY kaebuse alusel Lennuameti peadirektori kt 10. septembri 2003. a käskkiri nr 118 ja 1. oktoobri 2003. a käskkiri nr 141 ning kohustati Lennuametit uuesti läbi vaatama Super-7 OY 5. märtsi 2004. a taotlus õhusõiduki kustutamiseks tsiviilõhusõidukite registrist ja võtma vastu kohtuotsuses tuvastatuga kooskõlas olev uus otsustus. Tallinna Ringkonnakohtu 11. novembri 2005. a otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata. Kohtuotsused on jõustunud. 11. juulil 2006 pöördus AS SEB Liising Lennuameti poole ettepanekuga hüvitada õigusvastaste haldusaktidega tekitatud kahju, tehes ettepaneku sõlmida kompromiss ja hüvitada kogu kahjust 500 000 krooni. Lennuamet vastas ettepanekule keelduvalt. 2. AS SEB Liising esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Lennuametilt kahju suurusega 981 110,96 krooni väljamõistmiseks. Kaebuses leiti, et Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2004. a otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. novembri 2005. a otsusega on tuvastatud, et 1. augusti 2003. a omandireservatsiooniga müügilepingu alusel pidi vaidlusaluse õhusõiduki omandiõigus ostjale üle minema lennuki ostuhinna täieliku tasumisega, mida ei ole toimunud, ning omandiõigus lennukile ei läinud Super-7 OY-lt üle OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo. Tallinna Halduskohus tuvastas, et OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ja AS SEB Liising vahel 12. septembril 2003 sõlmitud müügileping ja järelmaksuga müügileping ning registerpandi seadmise leping on vastuolus heade kommete ja seaduse mõttega ning on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 järgi tühised. AS SEB Liising sõlmis 12. septembril 2003 OÜ-ga Heta Pärnu Advokaadibüroo õhusõiduki müügilepingu, järelmaksuga müügilepingu ja registerpandi seadmise lepingu registrikandele tuginedes ning eeldades, et õhusõiduki omanikuna registrisse kantud isik on õhusõiduki omanik. Seega põhjustas kaebajale kahju Lennuameti peadirektori kt 10. septembri 2003. a käskkiri nr 118. 3. Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2007. a otsusega jäeti AS SEB Liising kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised:

1. a)Lennuameti peadirektori kt 10. septembri 2003. a käskkirja nr 118 ja 1. oktoobri 2003. a käskkirja nr 141 õigusvastasus on tuvastatud Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega. On tuvastatud, et otsuse tegemise seisuga kuulus lennuki omandiõigus Super-7 OY-le ja Lennuametil puudus igasugune alus registreerida tsiviilõhusõidukite registris omanikuna OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ning Lennuamet on eiranud hoolsuskohustust ning uurimisprintsiipi ja andnud välja õigusvastase akti lennuki registreerimise kohta;
2. b)15. aprillist 2003 - 8. jaanuarini 2004 kehtinud Lennundusseaduse (LennS) redaktsioonist ja Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määrusega nr 194 kehtestatud Tsiviilõhusõidukite registri asutamise ja registri pidamise põhimäärusest tuleneb, et ehkki tsiviilõhusõidukite riiklik register kajastab muu hulgas õhusõiduki omaniku andmeid, ei ole õhusõiduki registrisse kandmisel ja registreerimissertifikaadi väljastamisel omandiõiguse olemasolu tõendav tähendus. Registreerimise eesmärk on eelkõige tsiviilõhusõidukitele riikkondsuse andmine ja sellega lennundustegevuse korraldamine. Seda kinnitab LennS § 18 lg 3, mille järgi registrisse ei kanta õhusõidukit, mis on teise riigi registris, ja põhimääruse § 3, mille kohaselt registri pidamise eesmärk on tsiviilõhusõidukite andmete koondamine ja töötlemine õhusõidukite registreerimiseks ja nende identifitseerimiseks. Käesoleval ajal kehtiva LennS redaktsiooni järgi ongi tsiviilõhusõidukite riiklik register üksnes andmekogu tsiviilõhusõidukitele riikkondsuse andmiseks (§ 16 lg 1) ning tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab vastavate andmete esitaja (§ 19 lg 5). See kinnitab asjaolu, et ka varasem Lennundusseaduse redaktsioon nägi registrit ette informatiivse iseloomuga andmekoguna. Kinnistusraamatu ja kinnistusregistri kohta sätestatud regulatsioon ning tsiviilõhusõidukite riikliku registri regulatsioon ja registrite enda tähendus ei ole võrreldavad. AS SEB Liising ei saanud õhusõiduki Aero Commander 500 omandiõiguse tuvastamisel lähtuda üksnes õhusõiduki registrisse kandmisest, kuna nimetatud registril ei ole kinnistusregistri staatust;
3. c)AS SEB Liising oleks pidanud tehingute tegemiseks tuvastama õhusõiduki omandiõiguse, küsides dokumente või tutvudes vastavate dokumentidega õhusõidukite registris. AS SEB Liising on 12. septembri 2003. a lepingute sõlmimisel jätnud täitmata hoolsuskohustuse ja on põhjendamatult üle tähtsustanud õhusõiduki kandmist registrisse. Sisulised kokkulepped ja otsustused tehti varem, kui Aero Commander 500 registreeriti. OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo seadmeliisingu taotlus AS-le SEB Liising on esitatud 4. augustil 2003. Dokumendist "Kliendi taotluse ajalugu" ilmneb, et selle taotluse põhjal oli tehtud finantseerimise otsus krediidikomitee poolt sisuliselt juba 7. augustil 2003. Niisugune kiirus taotluse lahendamisel viitab varasematele suulistele põhimõttelistele kokkulepetele. 12. septembri 2003. a kiirküsitluse otsus on tehtud üksnes lepingu liigi muutmise osas. Otsuse aluseks olevas 6. augusti 2003. a liisinguraportis (selle aluseks oli taotleja bilanss) ei ole märgitud mingeid probleeme seoses OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo võimalike majandusraskustega ega tema omandiõigusega lennukile. Samas enam kui aasta pärast järgnes advokaadibüroo ja hiljem I. Maaroosi pankroti väljakuulutamine. Lennuameti sertifikaat esitati aga alles enam kui kuu aega pärast seda, kui AS SEB Liising oli finantseerimise plussid ja miinused välja selgitanud ja finantseerimise otsuse teinud;
4. d)AS SEB Liising ja OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo vahelises 12. septembri 2003. a müügilepingu nr L03106451 p-s 3.2. on sätestatud, et omandiõigus asjale läheb müüjalt ostjale üle pärast asja hinna täielikku tasumist. Vaidlust ei ole, et AS SEB Liising tasus kõnealuse lennuki müügihinna täielikult alles 16. septembril 2003. Sellest tulenevalt on arusaamatu, kuidas sai kaebuse esitaja sõlmida juba 12. septembril 2003 õhusõiduki järelmaksuga müügilepingu õhusõidukile, mille omanik ta sel ajal ei olnud ega saanud olla (ta ei olnud kunagi saanud ka õhusõiduki valdust);
5. e)AS SEB Liising kui lennuki väidetav omanik ei täitnud nõuet teavitada registrit omaniku muutusest ja esitada registrile vastavad dokumendid. AS SEB Liising ei olnud lennukiomanikuna registrisse kantud. Ebaloogiline on, et ühel juhul peab kaebaja omandiõiguse tõendamiseks ainuvõimalikuks Lennuameti registreerimissertifikaati, kuid teisel juhul 12. septembri 2003. a lepingute sõlmimisel ei olnud registreerimissertifikaadi puudumine kaebaja jaoks oluline;
6. f)Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2004. a otsuses leiti, et OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo tegutses 12. septembri 2003. a tehingute puhul pahauskselt AÕS § 95 lg 2 tähenduses, kuna ta teadis, et tal ei olnud õigust omandit üle anda, samuti ei ole AS SEB Liising omandanud lennukit heauskselt. Halduskohtu otsuses leiti veel, et OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ja AS SEB Liising vahelised tehingud on vastuolus seaduse mõtte ja heade kommetega, mistõttu tehingud on tühised vastavalt TsÜS §-le 86;
7. g)eelpool toodu kinnitab, et AS SEB Liising on võtnud endale õigustamatuid riske, uurimata põhjalikult kõiki asjaolusid. Põhjuslik seos Lennuameti õigusvastaste käskkirjade ja kaebajal tekkinud kahju vahel puudub. 4. AS SEB Liising esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2007. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt, tühistati halduskohtu otsus ning tehti asjas uus otsus. Eesti Vabariigilt mõisteti kaebaja kasuks välja 654 074 krooni kahju hüvitamiseks ning menetluskulud. Kohtuotsuse kohaselt:
8. a)õige on apellandi seisukoht, et tema võimalus pankrotivarast võla tagasisaamiseks ei ole täielikult kadunud, kuid see ei saa olla takistuseks kahju hüvitamise nõude rahuldamisel avalik-õiguslikus suhtes. Pankrotimenetluses saadud vara osas tekiksid kahju hüvitamise korral riigi poolt riigil apellandi suhtes viimase alusetu rikastumise tõttu nõudeõigus saadu tagastamiseks vastavalt Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 22 lõikele 3 ja Võlaõigusseadusele. Käesolevas asjas kaebuse rahuldamist pankrotimenetluses võlanõude alusel saadu tasumine ei takista, sest selle võla tasumine võib toimuda pika aja jooksul. Kahju hüvitamise nõudes kaebuse esitamine halduskohtusse on reeglina kolmeaastase kaebetähtajaga, arvates kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamisest kaebuse esitaja poolt, ja kümneaastase tähtajaga, arvates haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. Kahju täpse suuruse selgumine võib pankrotimenetluse kestusest sõltuvalt aset leida pärast halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Ringkonnakohus peab pankrotimenetluses kahju tõhusa kõrvaldamise võimalust väheseks, arvestades pankrotimenetluses esitatud võlanõuete suurust ja pankrotivõlgniku vara väärtust;
9. b)kahju suuruseks väidab kaebaja vähemalt 981 110,96 kr, vastustaja vaidleb sellele vastu, leides, et õhusõiduki väärtust ei ole ekspert hinnanud. Õhusõiduki võõrandamise tehingute väärtuseks on nii Super 7 OY ja OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo vahelises tehingus kui viimati nimetatud isiku ja apellandi vahelistes tehingutes arvestatud vähemalt 1 300 000 kr. Kohtutoimikust (tl 77) nähtuvalt pakub Super 7 OY sama õhusõidukit jätkuvalt müüa Eestis hinnaga 99 999 eurot. Samuti nähtub kohtutoimikust (tl 63-65) sama tüüpi õhusõidukite pakkumine, mille väljalaskeaastad on 1958-78 ja mida müüdi hinnaga 110 000 kuni 295 000 USD. Ringkonnakohtu arvates ei ole vastustaja halduskohtus esitatud väited vaadeldava õhusõiduki võimaliku väiksema väärtuse kohta (tl 74 ja 79) sellised, mis annaksid alust kahelda õhusõiduki väärtuse vastavuses müügilepinguga näidatud hinnale või selle lähedasele hinnale;
10. c)vastustaja õigusvastase toimingu ja apellandil kahju tekkimise vahel on olemas põhjuslik seos. Registrikande tegemise ja apellandi poolt selle usaldamise ajal kehtinud LennS § 16 lg 1 kohaselt oli tsiviilõhusõidukite riiklik register Vabariigi Valitsuse poolt Andmekogude seaduse alusel asutatud andmekogu tsiviilõhusõidukitele riikkondsuse andmiseks ja nende omandiõiguse rahvusvaheliseks tunnustamiseks. LennS § 19 lg 1 p 1 kohaselt kantakse registrisse teave õhusõiduki omaniku kohta. Asjaolu, et tsiviilõhusõidukite riiklik register ei omanud omandiõiguse suhtes konstitutiivset tähendust - omandi tekkimiseks ei olnud kande tegemine registris vajalik -, ei tähenda, et isik ei võinud selle andmeid usaldada. Registrisse kande tegemine õhusõiduki omaniku kohta oleks vastasel juhul otstarbeta ja registri eesmärk - õhusõiduki omandiõiguse rahvusvahelise tunnustamine mittesaavutatav;
11. d)ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 12. septembril 2003 sõlmitud lepingud õhusõiduki võõrandamise kohta olid tühised, sest vara müüja ei olnud tehingu tegemise ajal (ega ka hiljem) vara omanik ning vara valdus ostjale üle ei läinud. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Paragrahvi 94 kohaselt võib omandi üleandmisel asi võõrandaja ja omandaja kokkuleppel jääda võõrandaja valdusse. Sel juhul loetakse omandajat kaudseks ja võõrandajat otseseks valdajaks. Paragrahvi 95 lg 1 kohaselt on isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Paragrahvi 95 lg 12 sätestab, et kui § 94 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab omandaja omanikuks asja temale üleandmisega, kui ta on üleandmise ajal heauskne. Viimati nimetatud sätte tingimused ei olnud täidetud, sest õhusõidukit apellandile üle ei antud. Tühine oli ka 12. septembri 2003. a järelmaksuga müügileping, millega apellant müüs õhusõiduki registrijärgsele omanikule tagasi, sest omandaja OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ei olnud heauskne. Halduskohus asus aga ebaõigesti seisukohale, et apellant käitus nende tehingute tegemisel pahauskselt. Krediidikomitee otsused ja nende tegemise kiirus selliseks järelduseks alust ei anna. Vastustaja väited, et apellant teadis, et OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ei ole õhusõiduki omanikule õhusõiduki eest tasunud ja omand ei saanud üle minna, on paljasõnalised;
12. f)ringkonnakohtu arvates ei saa pidada registerpandi lepingut tühiseks, kui apellandi pahausksus pole tõendatud. TsÜS § 84 lg 2 kohaselt kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest. TsÜS § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Ringkonnakohtu arvates on alust arvata, et 12. septembril 2003 sõlmitud lepingute tühisuse korral vara võõrandamist puudutavas osas ei olnud need tühised registerpandi seadmise ja apellandi poolt OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo antud laenulepingu tunnustele vastava lepingu osas. Lepingute kohaselt andis apellant OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo summa 1 534 000 kr ja OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo pidi sama summa koos intressiga vastavalt graafikule apellandile tagasi maksma. Võlasuhe oli tagatud registerpandi ja I. Maaroosi käendusega. Nende tingimuste osas tehingut tühiseks pidada ei ole alust. Vastustaja õigusvastaste toimingute ja kahju tekkimise vahelise põhjusliku seose olemasolu tuvastamisel ei oma tähtsust, kas apellant oleks pidanud esitama avalduse omaniku kande muutmiseks tsiviilõhusõidukite riiklikus registris LennS § 19 lg 4 alusel. Kuna õhusõiduki võõrandamist ei toimunud ja omanik ei muutunud, siis sellise kohustuse rikkumist ka aset pole leidnud;
13. g)eeltoodud põhjusel leiab kolleegium, et RVastS § 6 lg 1 kohaselt on vastustaja kohustatud kahju apellandile hüvitama. Küll aga tuleb hüvitise suurust piirata RVastS § 13 lg 1 punktide 3 ja 4 alusel, kuna apellant oleks saanud kahju ära hoida ka ise, käitudes suurema hoolsusega tehingute tegemisel. Apellandil oli ringkonnakohtu arvates võimalik tuvastada OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo poolt õhusõiduki omandamine ka muul viisil kui tsiviilõhusõidukite riikliku registri andmete alusel. Selliste andmete õigsust ei saa apellant usaldada täielikult, kuna omaniku kohta tehtud kanded võivad olla vananenud. Õhusõiduki omanik võib selle müüa enne tehingu tegemist nii, et omandi ülemineku kohta andmete esitamise tähtaeg (LennS § 19 lg 4) ei ole veel saabunud või registrikannet ei ole veel tehtud. Apellandil oli võimalik müüjalt õhusõiduki soetamisel ja muu sisuga tehingute tegemisel nõuda omandit tõendavate dokumentide esitamist. Apellant ei tuvastanud, et omand ei ole Super 7 OY-lt veel müüjale üle läinud ja omandi ülemineku eelduseks olev hind on tasumata. Selleks oleks tal olnud võimalik küsida OÜ-lt Heta Pärnu Advokaadibüroo täiendavalt dokumente. Apellant on seega käitunud ka ise piisavat hoolsust üles näitamata. Apellandi süüd ei saa siiski pidada väga suureks. Registrikande usaldamise korral puudus tal selge vajadus registris sisalduvate andmete ülekontrollimiseks. Kahju suurust tuleb vähendada kolleegiumi hinnangul ühe kolmandiku, s.o 981 110,96 / 3 = 327 036,98 kr võrra. Kaebus tuleb rahuldada 981 110,98 - 327 036,98 = 654 074 kr väljamõistmise ulatuses. Selles ulatuses tuleb halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. Lennuamet esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata täies ulatuses ning mõista kassaatori kasuks välja menetluskulud. Kassatsioonkaebuses leitakse, et:
14. a)vaidlusaluste toimingute tegemise ajal kehtinud LennS §-st 6, §-st 16, § 17 lg-st 2, § 19 lg-st 1, § 20 p-st 1 ja § 21 p-st 1 ning Tsiviilõhusõidukite registri asutamise ja registri pidamise põhimääruse § 9 p-st 4, § 10 p-dest 2 ja 3, §-dest 13-14 ja §-dest 16-18 tuleneb, et ehkki tsiviilõhusõidukite riiklik register kajastab muu hulgas õhusõiduki omaniku andmeid, ei ole õhusõiduki registrisse kandmisel omandiõiguse olemasolu tõendav tähendus, kuna omandi tekkimine ja üleminek ei ole seotud kande tegemisega registris. Käesoleval ajal kehtiva Lennundusseaduse järgi ongi register üksnes andmekogu tsiviilõhusõidukitele riikkondsuse andmiseks (§ 16 lg 1) ja andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja (§ 19 lg 5);
15. b)omavahel võrreldavad ei ole kinnistusraamatu ja tsiviilõhusõidukite registri regulatsioonid. Seega ei saanud AS SEB Liising õhusõiduki omandiõiguse tuvastamisel lähtuda üksnes õhusõiduki registrisse kandmisest, kuna sellel registril ei ole kinnistusregistri staatust;
16. c)AS-l SEB Liising oli võimalik müüjalt õhusõiduki soetamisel nõuda omandit tõendavate dokumentide esitamist;
17. d)nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga, et registerpandi lepingut ei saa pidada tühiseks, kuna AS SEB Liising ei käitunud tehingute tegemisel pahauskselt. Põhjendamata on, miks ringkonnakohus ei arvestanud halduskohtu tuvastatud pahausksust kinnitavaid tõendeid. 7. AS SEB Liisingu kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles tema kahjunõuet ei rahuldatud täielikult, ning teha tühistatud osas uus otsus ja rahuldada kahju hüvitamise nõue täielikult. Kassatsioonkaebuse kohaselt ringkonnakohus tuvastas, et kassaator võis tehingute tegemisel registrikandeid usaldada. Müügileping OÜ-ga Heta Pärnu Advokaadibüroo sõlmiti kõigest kaks päeva pärast õhusõiduki registreerimist 10. septembril 2003 ning puudus alus arvata, et andmed on kahe päevaga vananenud. Ringkonnakohtu otsusest ei tulene samuti, milliseid täiendavaid dokumente tulnuks kassaatoril veel omandiõiguse kontrollimiseks nõuda. 8. AS SEB Liising kirjalikus vastuses Lennuameti kassatsioonkaebusele vaieldakse sellele vastu. Vastuses leitakse, et Lennuamet ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks registreeriti lennuki omanikuna OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ilma, et nad oleksid nõudnud õhusõiduki omandamist tõendavate dokumentide esitamist. 9. Lennuameti kirjalikus vastuses AS SEB Liising kassatsioonkaebusele vaieldakse selle vastu. Vastuses leitakse, kahju tekitati AS-le SEB Liising mitte Lennuameti poolt, vaid kaebaja enda toimingutega. Lennuamet on seisukohal, et AS SEB Liising teadis asjaolu, et OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ei ole õhusõiduki omanikule tasunud müügilepingus kokkulepitud tähtajaks, kuid oli ikkagi nõus lennuki registerpandi tagatisel laenu andma. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Haldusasja tehioludest nähtuvalt sõlmis OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo lepingu õhusõiduki ostmiseks Super-7 OY-lt 1. augustil 2003. Leping oli omandireservatsiooniga ning ostja omandiõigus pidi üle minema õhusõiduki ostuhinna täielikul tasumisel. Õhusõiduki omanikuna kanti OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo tsiviilõhusõidukite registrisse 10. septembril 2003. 12. septembril 2003 müüs OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo õhusõiduki AS-le SEB Liising. Samal päeval sõlmitud järelmaksuga müügilepingu alusel müüs AS SEB Liising õhusõiduki tagasi OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo ning õhusõidukile seati registerpant. AS SEB Liisingu kaebusest nähtuvalt (halduskohtu tl 5) toimusid 12. septembri 2003. a õhusõiduki ostu-müügilepingute sõlmimine ja registerpandi seadmine selleks, et AS SEB Liising saaks finantseerida OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo poolt sellesama õhusõiduki Aero Commander 500 ostu Super-7 OY käest. Sedasama kinnitas AS SEB Liising esindaja ka Riigikohtu istungil. 11. Riigivastutuse seaduse § 13 lg 1 p 4 järgi arvestatakse hüvitise suuruse määramisel eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel. VÕS 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. 12. Käesolevas asjas finantseeris AS SEB Liising õhusõiduki ostu Super-7 OY käest ning pidas samaaegselt sellesama õhusõiduki omanikuks juba OÜ-d Heta Pärnu Advokaadibüroo üksnes registriandmetele tuginedes. AS SEB Liising ei kontrollinud seda, missuguste tingimustega oli Super7 OY ja OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo vaheline müügileping ja kas selle tingimused on täidetud ja omandiõigus ka tegelikult OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo üle läinud. Nende tehingute tegemise ajal ja ka hiljem puudus selgus, milline on tollal kehtinud LennS § 16 lg 1 tähendus kolmandatele isikutele. Võrdlusena osundab kolleegium Asjaõigusseaduse § 56 lg-le 1, mis sätestab, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Sarnase regulatsiooni näeb ette ka Laeva asjaõigusseaduse § 6 lg 1: eeldatakse, et isikul, kelle kasuks on laevakinnistusraamatusse kantud asjaõigus või õigus asjaõigusele, on sellele õigus. Kolleegiumi hinnangul oleks olukorras, kus õhusõidukite registri tähenduse osas kolmandate isikute jaoks puudus selgus, pidanud AS SEB Liising täiendavalt veenduma selles, kas OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo on saanud õhusõiduki omanikuks või mitte, ning mitte võtma väidetavalt aluseks ainult registrikannet. Selleks oleks tulnud kontrollida ostu-müügilepingut ning esitada järelepärimine lennuki müüjale ostuhinna lõpliku tasumise kohta. Kolleegium rõhutab, et arvestades asjaolu, et OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo vajas AS-lt SEB Liising sellesama õhusõiduki ostu finantseerimist, pidi olema ilmne, et ostuhind ei ole Super 7 OY-le selleks hetkeks tasutud. 13. Kolleegium märgib ka järgmist. AS SEB Liising ja OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo vahel 12. septembril 2003 sõlmitud ostu-müügilepingu järgi, millega OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo müüs õhusõiduki AS-le SEB Liising, pidi omandiõigus õhusõidukile minema üle pärast ostuhinna täielikku tasumist. AS SEB Liising tasus lennuki müügihinna alles 16. septembril 2003. Sellest hoolimata müüs ta lennuki selle ostmisega samal päeval, 12. septembril, järelmaksuga müügilepinguga tagasi OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo. Seega ei olnud AS SEB Liising lennuki tagasimüümise hetkel veel omanikuks saanud ning samuti ei olnud ta vahepeal kantud omanikuna tsiviilõhusõidukite registrisse. Seega ei pidanud AS SEB Liising enda käitumise puhul oluliseks kannet tsiviilõhusõidukite registris ning see annab alust arvata, et ta ei saanud pidada seda määravaks ka teiste isikute puhul. 14. Neil põhjustel leiab Riigikohtu halduskolleegium, et AS SEB Liising osales ise endale kahju tekitamises. Kolleegium leiab, et AS SEB Liising oleks sellises olukorras pidanud üle kontrollima, kas OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo on õhusõiduki omanikuks saanud ning mitte tuginema üksnes tsiviilõhusõidukite registri kandele. Kolleegium leiab, et selline tegevus oleks tekkinud kahju täielikult ära hoidnud. AS-lt SEB Liising kui vastavas valdkonnas tegutsevalt äriühingult saaks sellist käitumist ka mõistlikult eeldada. Kolleegium leiab, et ehkki VÕS § 139 lg 1 reguleerib grammatiliselt võttes üksnes juhtumit, kus kahju osaliselt tekkis kannatanust tulenevatel asjaoludel ning võimaldab selles ulatuses kahjuhüvitist üksnes vähendada, tuleb sätet tõlgendada selliselt, et see võimaldab kahjuhüvitist vähendada ka nullini. Vastasel juhul puuduks võimalus lahendada õiglaselt juhtumeid, kus kannatanu oma tegevusetusega laskis endale kahju tekitada ning põhjuslikku seost ei saa täielikult välistada, kuid kannatanu oleks saanud kahju tekkimist täielikult ära hoida. Kolleegiumi hinnangul tuleb käesolevas asjas jätta AS-le SEB Liising kahjuhüvitis välja mõistmata, kuna ta oleks oma tegevusega saanud täielikult kahju tekkimise ära hoida, ning tuginemine omaniku määramisel üksnes tsiviilõhusõidukite registri kandele, arvestades vastavat õiguslikku regulatsiooni, AS SEB Liising tegevusvaldkonda ning tema enda hilisemat käitumist, ei olnud mõistlik. 15. Lennuameti kassatsioonkaebus rahuldatakse. Kuna kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele juba ülaltoodud põhjustel, ei pea Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks võtta seisukohta ülejäänud kassatsioonkaebuses tõstatatud küsimuste suhtes. AS SEB Liising kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistatakse. Jõusse jääb Tallinna Halduskohtu otsus, mille motiivid asendatakse käesoleva otsuse motiividega. Lennuametile tagastatakse kautsjon. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque