RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-10-08 2

) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükis XX "Ühiskutsed" koodi 11495 all on märgitud "vulkaniseerija".

§ 1

punktis 2 nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. 9.

§-st 1 tulenevalt peavad soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks olema täidetud nii üldise tööstaaži kui ka soodusstaaži nõue. Vaidlust ei ole selle üle, et T. Lutusel on

§ 1p-s 2 nimetatud 25-aastane üldine tööstaaž.

RPKS § 28 lg 2 p 14 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka ka töötamise aeg füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu. Asjas on tuvastatud, et 1999.-2006. a FIE-na tegutsedes on T. Lutus maksnud sotsiaalmaksu. Vaieldamatult on tööraamatu kannetega tõendatud T. Lutuse töötamine vulkaniseerijana täistööajaga 8 aasta, 11 kuu ja 7 päev jooksul. Vaidlust pole selle üle, et ka FIE-na tegutses T. Lutus aastatel 1999-2006 vulkaniseerijana, kuid pooled on erineval seisukohal selles, kas

§ 1

punktis 2 nimetatud 12 aasta ja 6 kuu pikkuse perioodi hulka saab arvata ka ajavahemiku, mil isik töötas soodustingimustel pensioni õigust andval kutsealal (vulkaniseerijana) füüsilisest isikust ettevõtjana. 10. Vastustaja on järjekindlalt seisukohal, et soodustingimustel vanaduspensionite seadus ja selle alusel kehtestatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelud on mõeldud kohaldamiseks vaid töötaja ja tööandja vahelistes suhetes loodud ametikohtade puhul ega kehti FIE-de suhtes, mistõttu ei saa FIE-na töötanud isikule soodustingimustel vanaduspensioni üldse määrata. Kolleegium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohaga, et ka FIE-le pensioni määramine on soodustingimustel vanaduspensionite seaduse alusel põhimõtteliselt võimalik.

§-st 1 tulenevalt on selle seaduse alusel õigus pensioni saada "isikul, kes on töötanud [---] tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel". See seadus on vastu võetud

1. mail 1992, st ajal, mil Eesti õiguskorras ei kasutatud terminit "füüsilisest isikust ettevõtja". Samas tunnustati Eesti õiguskorras ka enne äriseadustiku jõustumist füüsilise isiku võimalust tegutseda ettevõtjana oma nimel ja oma varaga vastutades. Näiteks
2. jaanuarist 1991 jõustunud Eesti Vabariigi sotsiaalmaksuseadus, sätestades sotsiaalmaksukohustust, kasutas mõisteid "individuaaltöötajad, sealhulgas tegevusloa alusel töötavad üksikisikud". Seega ei saa füüsilisest isikust ettevõtja või üksikettevõtja seaduse tekstis nimetamata jätmist tõlgendada seadusandja valikuna. Samas ei määratle soodustingimustel vanaduspensionite seadus ka, et isikud, kes selle seaduse alusel pensioni saada võivad, oleksid üksnes töötajad töölepingu seaduse mõttes. Isikute ringi, kelle suhtes soodustingimustel vanaduspensionite seadus kohaldub, ei ole määratletud ka seaduse hilisema muutmise käigus, kuid sellestki pole võimalik järeldada, et seadusandja oleks soovinud välistada füüsilisest isikust ettevõtjad soodustingimustel vanaduspensioni saavate isikute hulgast.
3. Kolleegium leiab, et kehtiv õigus ei reguleeri selgelt ja ammendavalt FIE võimalust soodustingimustel vanaduspensioni saada. Kuna kehtivas pensioniõiguses puudub nii keelunorm, mis välistaks FIE-le soodustingimustel vanaduspensioni maksmise, kui ka selge regulatsioon, mis selle õiguse sätestaks, tuleb pensioni saamise õiguse väljaselgitamisel lähtuda selle pensioni eesmärgist. Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega. Kuna soodustingimustel vanaduspensioni maksmisega kompenseeritakse isikule pikaajaline kokkupuude tervist kahjustavate faktoritega, ei ole põhjendatud erinevalt kohelda isikuid, kes on töötanud samasugustes tingimustes sama pika perioodi jooksul, kuid erinevas õiguslikus raamistikus. 12.

§ 1

sätestab, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata

§-s 1 nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Osalise tööaja mõiste avatakse töö- ja puhkeaja seaduses (TPS), mis selle seaduse § 1 lg 1 järgi kohaldub vaid töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (töötajate) suhtes. TPS § 6 kohaselt on osaline tööaeg tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Kehtiv õigus ei defineeri täistööaja mõistet, kuid TPS § 4 lg 1 sätestab, et töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Kehtiv õigus ei reguleeri FIE töö- ja puhkeaega, ei kohusta teda pidama tööaja arvestust ega dokumenteerima töötatud perioode kuupäevaliselt või kellaajaliselt. Seega ei saa

§-s 1 soodustingimustel vanaduspensioni saamise eeldusena sätestatud täistööaja nõuet FIE puhul kohaldada samamoodi nagu töölepingu alusel töötava isiku puhul. Samas ei ole aga soodustingimustel vanaduspensioni ülalnimetatud eesmärgiga kooskõlas jätta see pension määramata FIE-le, kelle puhul on piiavalt tõendatud täistööajaga (riikliku tööajanormiga) võrdse perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes. Täistööaja nõude täidetuse puhul tuleb arvestada ka asjaolu, et TPS § 5 lg 1 p 4 näeb ette lühendatud tööaja töötajatele, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel. Vastavate ametikohtade loetelu ja lühendatud tööaja kestus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määrusega nr
4. Kuna seadusandja pole eraldi sätestanud FIE võimalust soodustingimustel vanaduspensionit saada ega määratlenud täpsemalt sellise õiguse realiseerimise tingimusi, sõltub konkreetse ettevõtja puhul tema FIE-na tegutsetud perioodi arvamine soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku soodusstaaži hulka sellest, kas tema töötamine tervist kahjustavates tingimustes eelpool märgitud ulatuses on tõendatud. Seejuures ei tohiks FIE sattuda töötajast soodsamasse olukorda üksnes seetõttu, et tema tööaja üle ei peeta arvestust või seetõttu, et iseseisva ettevõtjana on tal lisaks otsesele tootmistegevusele ka muid kohustusi, mis ei eelda kokkupuudet tervist kahjustavate mõjuritega. Samas ei tohiks FIE sattuda ka töötajast halvemasse olukorda ainult seetõttu, et tema tööaega ei reguleerita ega kontrollita.
5. Praeguses vaidluses on kaebaja esitanud FIE-na vulkaniseerijana töötamise kohta aastatel 1999 kuni 2006 dokumendid toormaterjali ostu kohta, kaubandusasutuste tõendid valmistoodangu vastuvõtmise kohta ning omakäelise seletuse töötamise kohta vulkaniseerijana. Lisaks andis ta halduskohtus vande all seletuse, milles kirjeldas oma tegevust ja selle ulatust. Halduskohus pidas esitatud tõendeid piisavaks, et arvata FIE-na tegutsetud periood soodusstaaži hulka ning rahuldas kaebuse. Ringkonnakohtu hinnangul polnud täistööajaga tervist kahjustavates tingimustes töötamine piisavalt tõendatud. Kolleegium leiab, et jõudes kogutud tõendite pinnalt halduskohtust erinevale järeldusele, oleks ringkonnakohus pidanud saatma asja halduskohtule uueks arutamiseks, mis võimaldanuks asja lahendamiseks täiendavalt esitada ja hinnata tõendeid.
6. Kolleegium märgib, et töötaja ja FIE võimalused tõendada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalikus ulatuses töötamist tervist kahjustavates tingimustes on erinevad. Seejuures võivad tõendid iga üksikjuhtumi asjaoludest sõltuvalt olla väga erinevad. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et FIE tegevuse tõendamiseks võib olla muu hulgas asjakohane kasutada ekspertiisi või asjatundjate arvamusi, et näiteks tooraine ja toodangu mahu ning tehnoloogia pinnalt tuvastada tootmiseks kulunud aeg. Samuti on võimalik kasutada maksuhaldurilt saadavaid andmeid (näiteks ettevõtja tulu ja käibe kohta).
7. Kassaator on seisukohal, et minimaalses ulatuses sotsiaalmaksukohustust täitev FIE ei tohiks pensionikindlustusstaaži arvestamise seisukohalt olla halvemas olukorras kui alampalka saav töötaja ja seda ka soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Kolleegium leiab, et arvestades soodustingimustel vanaduspensioni maksmise eesmärki (kompenseerida pikaajaline kokkupuude kahjulike mõjuritega), ei saa pelgalt minimaalse sotsiaalmaksukohustuse täitmine FIE-na tegutsedes tagada selle perioodi arvestamist soodustingimustel pensionistaaži hulka. Sotsiaalmaksu tasumine FIE-na tagab vaid selle perioodi arvessevõtmise üldise pensioniõigusliku staaži kindlaksmääramisel.
8. Eeltoodu tõttu tuleb ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tühistada ning saata asi uueks arutamiseks halduskohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtutel välja selgitada, kas on täidetud T. Lutusele soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalikud kõik eeldused, st koguda täiendavaid tõendeid ja tuvastada, kas FIE-na tegutsemise perioodil on ta töötanud selle pensioni saamiseks soodustust andvates tingimustes täistööajaga võrdse aja jooksul. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann