RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-12-08 23. aprill 2008 Eesis

) § 12 lg-ga 1 ja § 11 lg 2 p-ga 3 avalikustati planeeringu algatamise korralduse resolutiivosa 4. mail 2004 ajalehes Postimees ning oli samast kuupäevast alates kättesaadav Tallinna veebilehel. Kaebaja on omandireformi õigustatud subjekt, kuid mitte kinnisasja omanik ning teda ei pidanud

§ 12lg 4 järgi aktist eraldi teavitama.

Seega oli korraldus teatavaks tehtud

1. mail 2004 ja kaebetähtaeg lõppes
2. juunil
3. Seega esitati
4. jaanuari
5. a kaebus tähtaega rikkudes. Üleriigilises päevalehes avaldamisega tagatakse ka

§ 16

lg-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Ka HMS § 31 lg 1 p 1 sätestab, et kui dokument on vaja kätte toimetada rohkem kui sajale isikule, avaldatakse dokumendi resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes või seadusega sätestatud juhul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuna kaebaja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule esitanud taotlust kaebetähtaja ennistamiseks, tuleb menetlus tühistamisnõude osas lõpetada.

1. Määruskaebuses ringkonnakohtule väitis K. Kurrel, et kuna kaebus on tähtaegne ka tühistamisnõude osas, puudub vajadus taotleda tähtaja ennistamist. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal et teda kui maa tagastamise õigustatud subjekti tulnuks eraldi teavitada detailplaneeringu algatamisest ning ta ei kuulunud nende isikute hulka, kes pidid planeeringu algatamisest teada saama meedia kaudu.
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. detsembri
4. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et tühistamiskaebus esitati tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks pole põhjendusi ega taotlust esitatud. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjekt pole isik, keda

§ 12

lg-st 4 või §-st 44 tulenevalt tuleb eraldi teavitada, st ta pole kinnisasja omanik ega enne 1. novembrit 1991 tekkinud maakasutusõiguse omanik. Kaebuse esitaja on seega planeerimisseaduse mõttes huvitatud isik, kelleni teave peab jõudma

§ 12lg-s 1 sätestatud viisil.

Ringkonnakohus möönis, et kaebajal on tihe side vaidlusaluse maaga ja vastustaja oleks võinud teda teavitada tõhusamalt kui teatega ajalehes. Ringkonnakohus osundas ka õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktile 49 ja HMS §-le 41, millest tuleneb, et kui maa tagastamist ei saa otsustada ettenähtud tähtaja jooksul, tuleb õigustatud subjekti teavitada põhjustest ja võimalikust otsustamise ajast. Käesoleval juhul vaidlustatud korralduse isikule mittesaatmist ei saa ringkonnakohtu arvates aga pidada raskeks rikkumiseks ega tõlgendada soovina kaebeõigust piirata. Vaidlustatud korralduse andmise ajal ei peetud kohtupraktikas (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02) põhimõtteliselt võimalikuks planeeringu algatamise vaidlustamist. Sellisele võimalusele osundati alles Riigikohtu
3. oktoobri
4. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-44-
5. Ringkonnakohus leidis, et huvitatud isiku tõhusama informeerimise võimaluse kasutamata jätmine võib olla põhimõtteliselt tähtaja ennistamise aluseks. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et detailplaneeringu algatamisest kohtusse pöördumise ajaks oli möödunud peaaegu kaks aastat ning kolmas isik on teinud planeeringu algatamise korraldusest lähtuvalt juba olulisi kulutusi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Määruskaebuses Riigikohtule palub K. Kurrel tühistada ringkonnakohtu määruse, lugeda kaebus tähtaegseks ja võtta menetlusse ka tühistamisnõude osas. Määruskaebuse esitaja on järjekindlal seisukohal, et ei pidanud korraldusest teada saama ajakirjanduse vahendusel ning kaebetähtaeg ei hakanud kulgema akti resolutsiooni ajakirjanduses avalikustamisest. Tegelikkuses sai kaebaja aktist teada alles Tallinna Maa-ameti
7. detsembri
8. a kirjast, milles detailplaneeringu algatamise korraldusele viidati. Seejärel leidis ta Tallinna linna veebilehelt ka akti teksti ning vaidlustas akti 30päevase tähtaja jooksul. Omandireformi õigustatud subjektile, kelle õigusi akt rikub, ei ole korraldust teatavaks tehtud ning rikutud on ka HMS § 40 lg-st 1 tulenevat kohustust võimaldada menetlusosalisel esitada oma seisukohti. Määruskaebuse esitaja hinnangul rikub detailplaneeringu algatamine kaebaja õigusi sõltumata lõpptulemusest. Kuna detailplaneeringu üheks eesmärgiks on tagastatava katastriüksuse moodustamine, saab see toimuda alles pärast detailplaneeringu kehtestamist. Algatatud detailplaneeringuga otsustatakse sisuliselt tagastamisele kuuluva maa suurus. Riigikohtu praktikast tulenevalt on erandlikult võimalik vaidlustada ka detailplaneeringu algatamise korraldust, kui selline akt rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.
9. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastuses rõhutatakse, et kohtud on soovitanud kaebajal esitada tähtaja ennistamise taotlus koos ennistamiseks mõjuvate põhjuste äranäitamisega, mida kaebaja pole teinud. Vastustaja leiab, et kaebaja polnud isik, keda oleks tulnud planeerimismenetlusse planeerimisseaduses sätestatust erinevalt kaasata ja teavitada planeeringu algatamisest seaduses sätestatust intensiivsemalt.
10. Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise SA märgib kirjalikus vastuses, et toetab Tallinna Linnavalitsuse seisukohta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles K. Kurrel detailplaneeringu algatamise korralduse tühistamist ja linnavalitsuse kohustamist kaebajale detailplaneeringuga hõlmatud maa tagastamiseks. Riigikohtus käib vaidlus tühistamiskaebuse tähtaegsuse üle.
12. Kaebuse esitaja on omandireformi õigustatud subjekt, kes taotleb planeeringualasse jääva maa tagastamist. Ta on soovinud esitada kaebuse Tallinna Linnavalitsuse
13. aprilli
14. a korralduse nr 863-k tühistamiseks ning leidnud kogu senise kohtumenetluse kestel järjekindlalt, et kaebus on tähtaegne. Kaebaja väidab, et kõnealusest aktist sai ta teada alles Tallinna Maa-Ameti
15. detsembri
16. a kirjast, misjärel tutvus
17. detsembril 2005 Tallinna linna veebilehel akti sisuga. Kaebuse halduskohtule esitas K. Kurrel
18. jaanuaril
20. HKMS § 9 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et üldjuhul hakkab tühistamiskaebuse puhul 30-päevane vaidlustamistähtaeg kulgema haldusakti teatavakstegemisest. Alates
21. septembrist 2006 kehtiv HKMS § 9 lg 9 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Vaidlust ei ole selle üle, et planeeringu algatamise korraldust pole K. Kurrelile eraldi teatavaks tehtud. Haldusasja pooled on aga erineval seisukohal selles, kas detailplaneeringu algatamise korraldusest teavitamine planeerimisseaduses ette nähtud viisil oli piisav, kas K. Kurrelit kui omandireformi õigustatud subjekti tulnuks korraldusest teavitada seaduses ettenähtust intensiivsemalt ja kas omandireformi õigustatud subjektile korralduse saatmata jätmine mõjutas kaebetähtaja kulgemahakkamist. 12.

12 lg 1 näeb ette, et kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Vastavaks ajaleheks planeerimisseaduse tähenduses on detailplaneeringu puhul vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht ja regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mis on kohaliku omavalitsuse poolt määratud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks (

§ 11lg 2 p 3).

Käesolevas asjas on tuvastatud, et detailplaneeringu algatamise korraldus avalikustati üleriigilise levikuga päevalehes Postimees 4. mail 2004 ja Tallinna linna veebilehel.

§ 12

lg 4 sätestab, et kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.

§-st 44 tulenevalt laienevad planeerimisseaduses sätestatud kinnisasja omaniku õigused planeeringu koostamisel ka enne

1. aasta
2. novembrit tekkinud maakasutusõiguse omanikule. Halduskohus ja ringkonnakohus leidsid, et kuna korraldus on planeerimisseaduse nõuete kohaselt teatavaks tehtud
3. mail 2004, lõppes tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg
4. juunil 2004 ning kaebus on tühistamisnõude osas esitatud tähtaega rikkudes. Kohtud asusid seisukohale, et K. Kurrel omandireformi õigustatud subjektina ei kuulunud nende isikute hulka, keda pidanuks

§12

lgst 4 tulenevalt planeeringu algatamisest tähtkirjaga teavitama, kuna ta polnud ei kinnisasja ega maakasutusõiguse omanik.

1. Kolleegium ei nõustu kohtute sellise lähenemisega. Kolleegiumi varasemas praktikas on korduvalt rõhutatud vajadust isikuid seaduses sätestatust intensiivsemalt teavitada, kui on ette näha, et üksnes seaduses sätestatud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid (
2. oktoobri
3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02 p 13,
4. mai
5. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-31-03 p 26,
6. septembri
7. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-47-05). Kolleegium on pidanud vajalikuks teavitada seaduses sätestatust intensiivsemalt detailplaneeringu kehtestamisest isikut, kes on hoonete omanikuna esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse ja kellel on maa tagastamise õigustatud subjektiga kokkulepe tagastatava ja erastatava maa piiride osas (
8. septembri
9. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-47-05). Samuti pole kolleegium pidanud piisavaks ja kohaseks teavitamise viisiks maa riigi omandisse jätmise otsuse avaldamist Ametlikes Teadaannetes (
10. jaanuari
11. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-07) või maa enampakkumisega erastamise teate avaldamist üleriigilises päevalehes isiku suhtes, kes pole maa enampakkumisega erastamisel huvitatud isik, vaid sama maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt (
12. oktoobri
13. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02). Kuna K. Kurrel on tunnistatud planeeringualasse jääva maa osas omandireformi õigustatud subjektiks, siis võib planeeringu algatamine puudutada tema huve. Seaduses sätestatust intensiivsemat teavitamise kohustust isikute osas, kelle huve planeeringu algatamine puudutab, toetab planeerimismenetluse puhul ka kohtupraktikas rõhutatud põhimõte, et isikud tuleb kaasata planeerimise võimalikult varases staadiumis (vt näiteks kolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02).
14. Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et tähtaeg Tallinna Linnavalitsuse
15. aprilli
16. a korralduse nr 863-k vaidlustamiseks ei saanud kulgema hakata enne, kui kaebajal oli pärast Maaameti kirja kaudu korraldusest teadasaamist võimalik tutvuda ka selle korralduse sisuga. Kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt esitas K. Kurrel pärast planeeringu algatamise korraldusest
17. detsembril 2005 teadasaamist ning
18. detsembril 2005 korralduse sisuga tutvumist kaebuse halduskohtule
19. jaanuaril
20. Seega on tühistamiskaebus esitatud kaebajale kohasel viisil teatavaks tegemata korralduse sisuga tutvumisest seda liiki kaebuste esitamiseks HKMS § 9 lg-s 1 ette nähtud 30-päevase tähtaja jooksul. Ka otsuses haldusasjas nr 3-3-1-82-07 leidis kolleegium akti puhul, mida polnud teatavaks tehtud: "Kui haldusakti väljanõudmine ja selle vaidlustamine toimub 30 päeva jooksul, siis puudub vajadus tähtaja ennistamise järele".
21. Käesolevas asjas esitatud tühistamiskaebuse tähtaegsuse väljaselgitamisele lisaks ei ole kohtud pööranud tähelepanu sellele, kas tühistamiskaebus on kaebaja eesmärgi saavutamiseks üldse sobiv õiguskaitsevahend. Halduskolleegium on eelpool viidatud lahendites (näit halduskolleegiumi
22. veebruari
23. a otsus haldusasjas 3-3-1-8-02) leidnud, et planeeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt. Samas on neis lahendites rõhutatud, et erandlikult on ka menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (halduskolleegiumi
24. veebruari
25. a otsus haldusasjas 3-3-1-8-02,
26. oktoobri
27. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-05). Seejuures on peetud erandlikult võimalikuks ka planeeringu algatamise otsuse või korralduse vaidlustamist.
28. Eeltoodu tõttu tuleb tühistada halduskohtu määrus tühistamisnõude osas ja ringkonnakohtu määrus ning saata asi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule. K. Kurreli kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb halduskohtul võtta esmalt seisukoht, kas Tallinna Linnavalitsuse
29. aprilli
30. a korraldus nr 863-k oli haldusakt, mille vaidlustamiseks sai kaebaja esitada tühistamiskaebuse või on tal võimalus esitada teist liiki kaebus. Seejuures tuleb välja selgitada, kas täidetud on sellise kaebuse menetlusse võtmise eeldused. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque