Obsah (10)

§ 287§ 290§ 298§ 313§ 272§ 294§ 304§ 330§ 306§ 166

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 287 lg 1 alusel, milles palus esitada kõik viimase viie majandusaasta aktsionäride üldkoosolekute ja nõukogu koosolekute protokollid ja otsused, samuti soovis ta teavet ettevõtte kasumiaruande ning ettevõtte varade ja kohustuste kohta. Puudutatud isik vastas

1. mail 2007 avaldaja teabenõudele üksnes osaliselt, keeldudes paljudele küsimustele vastamast. Teabenõudele vastamisest keeldumist põhjendas puudutatud isiku juhatus väitega, et kõigile küsimustele vastamine põhjustaks puudutatud isikule olulist kahju (väidetav konkurentsi kahjustamine). Avaldaja esitas teabenõude puudutatud isikule veelkord
2. juunil 2007, milles palus esitada vastused kõigile
3. mail 2007 esitatud teabenõude küsimustele
4. juuniks
5. Puudutatud isik teatas
6. juunil 2007 avaldajale, et ta keeldub teabenõudele vastamast.
7. juunil 2007 toimus puudutatud isiku aktsionäride üldkoosolek, kus avaldaja esitas eriarvamuse, milles märkis, et kuna talle ei ole antud majandusaasta aruande kohta kogu teavet, mida avaldaja on küsinud puudutatud isiku juhatuselt, siis ei ole võimalik üldkoosolekul arutada ega otsustada majandusaasta aruande kinnitamist ega kasumi jaotamist. Avaldaja leiab, et tema teabenõue on põhjendatud ning teabe andmisest keeldumiseks pole alust, sest teabe andmine avaldajale kui aktsionärile ei tekita kahju puudutatud isiku kui aktsiaseltsi huvidele. Harju Maakohus leidis
8. mai
9. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-06-29505, et puudutatud isiku juhatusel oli kohustus anda teavet aktsionäridele, avaldaja õiguseellase AS Alexela Terminal avaldus teabe saamiseks jäi rahuldamata vaid põhjusel, et õiguseellane oli aktsiad juba avaldajale võõrandanud ning seetõttu oli tema õigus teavet saada lõppenud. Avaldaja leidis veel, et teabenõudele vastamine ei saa konkurentsi kahjustada, kuivõrd tegemist on eelkõige minevikku ja majandusaasta aruannet puudutavate andmetega.
10. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Ta leidis, et avaldajal ei ole

§ 287lg 3 järgi õigust pöörduda kohtu poole.

Seda saab ta teha vaid siis, kui avaldaja on eelnevalt pöördunud aktsiaseltsi juhatuse poole üldkoosolekul ja viimane on keeldunud teabe andmisest. Aktsionäride 5. juuni 2007 üldkoosoleku protokollis puuduvad märked teabenõude esitamise kohta, avaldaja on üksnes esitanud eriarvamuse. Avaldaja ja puudutatud isik on pidanud kirjavahetust, kuid see ei ole seotud avaldaja õigusega saada informatsiooni üldkoosolekul. Teabe küsimata jätmine üldkoosolekul on kohustusliku kohtueelse korra järgimata jätmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 1 järgi, mistõttu tuleb avaldus jätta läbi vaatamata. Kuna avaldaja teabenõudel on võlasuhte iseloom, peab teabenõude esitamisel lähtuma mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest. Avaldaja soovib saada kogu puudutatud isiku igapäevast majandustegevust hõlmavat dokumentatsiooni, mis ei ole

§ 287lg 1 eesmärk.

Avaldaja ei ole ka põhjendanud, milleks on teabe saamine vajalik. Kuna avaldaja ja puudutatud isik on konkurendid, keelab konkurentsiseaduse (KonkS) § 4 lg 1 p 4 konkurentsi kahjustava teabe vahetamise nende vahel. Avaldaja nõutud teabe andmine võib tekitada kahju puudutatud isiku huvidele ja tuua endaga kaasa ka Konkurentsiameti poolt võimaliku kriminaalmenetluse algatamise. Avaldaja on muuhulgas esitanud puudutatud isikule küsimusi, mis eeldavad subjektiivset laadi hinnanguid, mis

§ 287

mõttes ei ole teave.

§ 287lg 1 peab teabe all silmas fakte.

Avaldaja soovib sisuliselt teavet, mida puudutatud isik peaks andma erikontrolli käigus. Juhatuse liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. Avaldaja omandas puudutatud isiku aktsiad

1. novembril 2006 ehk alles pärast puudutatud isiku
2. a majandustulemuste kindlakstegemist. Puudutatud isik on juba osaliselt avaldaja küsimustele vastanud. Puudutatud isik palus asja menetluse peatada, kuna avaldaja on esitanud Harju Maakohtule hagi puudutatud isiku aktsionäride
3. juuni
4. a erakorralise koosoleku otsuse tühisuse tunnustamiseks. Seega sõltub avaldaja õigus pöörduda kohtusse, nõudmaks teabe andmist, sellest, kas aktsionäride üldkoosolek üldse toimus.
5. Harju Maakohus jättis
6. novembri
7. a määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse kohaselt on aktsionäril

§ 287

lg 1 järgi õigus saada üldkoosolekul juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, või esitada hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma. Seega ei ole seaduses reglementeeritud, millal tuleb teabenõue esitada, kas samal üldkoosolekul või enne seda. Reglementeeritud on juhatuse kohustus võtta esitatud teabenõude kohta seisukoht hiljemalt üldkoosolekul. Mõistlikkuse ja hea usu põhimõtteid järgides tulebki aktsionäril oma teabenõue esitada mõistliku aja jooksul enne välja kuulutatud üldkoosoleku toimumise aega, et anda aktsiaseltsi juhatusele võimalus tutvuda teabenõudega ja võtta selle kohta seisukoht.

§ 287

lg 1 ei keela äriühingu juhatusel teabenõudele vastata juba enne üldkoosolekut, kuid see ei ole kohustuslik. Vastama peab hiljemalt üldkoosolekul. Ka ei ole juhatusel kohustust vastata teabenõudele kirjalikult. Piisab, kui suulised vastused kajastuvad üldkoosoleku protokollis. Avaldaja järgis

§-s 287 sätestatud kohtuvälise lahendamise korda (pöördus teabenõudega aktsiaseltsi juhatuse poole ja ootas ära välja kuulutatud aktsionäride üldkoosoleku toimumise).

§ 287

eesmärgiks ei saa olla avaldaja kui puudutatud isiku aktsionäri küsimustes sisalduvas mahus informatsiooni, dokumentide, algdokumentatsiooni, ülevaadete, kinnituste, nimekirjade, hindamisaktide, eskiisprojektide, täpsustuste, äriplaanide, analüüside, arvamuste ja muu taolise saamine.

kohaselt on aktsiaseltsis kui äriühingus, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks, nimetatud väärtpaberitega määratud neid omandanud isiku (aktsionäri) õigused aktsiaseltsi suhtes.

§ 290

kohaselt teostavad aktsionärid oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, milline on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolek valib nõukogu, mille liikmed planeerivad aktsiaseltsi tegevust ja korraldavad selle juhtimist ning teevad järelevalvet juhatuse tegevuse üle (

§ 298lg 1 p 4 ja § 316).

Seega kehtiva seaduse kohaselt aktsionärid ei võta ega saagi võtta osa aktsiaseltsi igapäevasest tegevusest ja nende õigused on äriühingu suhtes piiratud. Teabe saamine saab olla aktsionärile vajalik vaid selleks, et võtta aktsionäride üldkoosolekul vastu õigeid otsuseid ja hinnata oma investeeringut. Aktsionäril puudub õigus sekkuda äriühingu igapäevasesse tegevusse ja seetõttu ongi tema õigus

§ 287lg 1 alusel piiratud nii ajaliselt kui ka sisuliselt.

Nimetatud sätte mõtte kohaselt on aktsionäril õigus esitada üldkoosolekul (nii kirjalikult kui ka suuliselt) küsimusi, aga ka tutvuda nende dokumentidega, mille esitamine on seadusega ette nähtud (majandusaasta aruanne, üldkoosoleku protokollid, aktsiaraamat). Muude dokumentidega tutvumist, nendest ärakirjade/väljavõtete saamist, analüüside/arvamuste jmt saamist ei ole aktsionäril õigus nõuda ja nende esitamise kohustust juhatusel ei lasu. Selline aktsionärile teabe andmise kohustuse tõlgendus on kooskõlas ka

§ 313

lg-ga 1, mille kohaselt on aktsiaseltsi juhatus kohustatud hoidma aktsiaseltsi ärisaladust, samuti puudutatud isiku viidatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-lepingu) ja konkurentsiseaduse sätetega. Seega oli puudutatud isiku juhatusel õigus osaliselt keelduda nõutud teabe andmisest. Juhul kui aktsionäril on mõjuvad põhjused, et saada enam teavet aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundi kohta, kui seda võimaldab

§ 287

, ja ta omab seejuures piisavalt aktsiaid, on tal õigus kooskõlas

§-ga 330 nõuda aktsionäride üldkoosolekul erikontrolli tegemist ning sellest keeldumise korral pöörduda vastava avaldusega kohtusse. Arvestades asjaolu, et avaldaja omab puudutatud isiku aktsiakapitalist veidi enam kui 1/5, peaks tal olema õigus mõjuval põhjusel nõuda erikontrolli tegemist. Menetletavale teabenõudele osaliselt vastamisest keeldumisega ei rikkunud puudutatud isiku juhatus

§ 272, mille kohaselt tuleb aktsionäre kohelda võrdsetel asjaoludel võrdselt.

Avaldaja teabenõudele osaliselt vastamisest keeldumine ei tõenda ega sellest ei saa eeldada, et teise aktsionäri poolt samas mahus teabenõude esitamisel oleks juhatus sellele täies ulatuses positiivselt vastanud. Asjaolu, kas ja kui, siis milliste asjaolude alusel on puudutatud isik äriühinguna ja teised äriühingud, mille juhtimises osalevad aktsionäri juhtorganite liikmed, konkurendid, ei ole asja lahendamisel esmase tähtsusega. Nimelt ongi sellise võimaliku vastuolu ärahoidmiseks kehtivas seadusandluses reguleeritud aktsionäride õiguste piirangud osalemiseks aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses ja sellest teabe saamisel. Tutvumine seaduses ettenähtud dokumentatsiooniga ei ole ega saagi olla vastuolus konkurentsiseadusega ja kuulub iga aktsionäri õiguste hulka. 4. Avaldaja esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada avaldus, kohustada puudutatud isik avaldama avalduses märgitud teavet ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja leidis määruskaebuses, et maakohus tõlgendas valesti

§-i 287, mille kohaselt aktsionäri õigus saada teavet ei piirdu majandusaasta aruande, üldkoosoleku protokolli ja aktsiaraamatuga, vaid see hõlmab kogu aktsiaseltsi tegevuse kohta käivat teavet. Maakohus oleks pidanud analüüsima aktsionäri teabenõudes esitatud küsimusi ning põhjendama iga küsimuse juures, kas puudutatud isiku väide tema huvidele tekitatava olulise kahju kohta on põhjendatud või mitte. Kohus ei saa jätta rahuldamata aktsionäri avaldust, milles palutakse kohustada juhatust teavet andma, ilma et ta hindaks sisuliselt poolte esitatud väidete ja vastuväidete alusel küsitavat teavet. Seega ei saanud maakohus teha järeldust, et puudutatud isikul on

§ 313

lg 1 alusel õigus keelduda teabe andmisest, ilma et ta oleks analüüsinud ja põhjendanud, miks ja milline avaldaja poolt juhatuselt nõutav teave ning mis alusel tuleb lugeda ärisaladuseks. Maakohus on valesti tõlgendanud

§-s 330 sätestatud erikontrolli korraldamise nõudeõigust koostoimes

§-s 287 sätestatud teabe saamise õigusega. Erikontrolli nõutakse eelkõige siis, kui on tekkinud vajadus, et vastava ala spetsialist annaks põhjaliku õigusliku, majandusliku ja raamatupidamisliku analüüsi, mille tulemusena antakse ka erialane hinnang, kas aktsiaseltsi juhtimise ja varalise seisundiga on kõik korras või on tehtud vigu. Sellise täiendava nõudeõiguse olemasolu ei saa asendada või välistada aktsionäri teabe saamise õigust. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. jaanuari
3. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega. Ringkonnakohtu arvates ei saa maakohtu määrusest järeldada nagu piirduks aktsionäri õigus teavet saada vaid majandusaasta aruande, üldkoosoleku protokolli ja aktsiaraamatu ärakirja saamise õigusega. Maakohus viitas sellele, et aktsionäril on õigus esitada üldkoosolekul (nii kirjalikult kui suuliselt) küsimusi, aga ka tutvuda nende dokumentidega, mille esitamine on seadusega ette nähtud. Seega hõlmab

§ 287

nii

§ 294

lg-t 5,

§ 304

lg-t 3 ja 4 kui ka

§-i 234, kuid on sisult laiem ja lubab lisaks eeltoodud dokumentide saamise õigusele esitada üldkoosolekul küsimusi. Selle õiguse puudutatud isiku juhatus oma vastustega ka avaldajale tagas. Põhjendatud ei ole avaldaja seisukoht, et maakohus oleks pidanud igat küsimust eraldi analüüsima.

§ 287

lg 2 annab aluse keelduda teabe andmisest, kui taotletav teave: ületab aktsionäri pädevuse seltsi juhtimisel, kuna aktsionär kontrollib juhatuse tegevust vaid nõukogu kaudu (

§ 298

lg 1 p 4, § 316); rikub aktsiaseltsi õigust tema ärisaladusele ja ausale konkurentsile (

§ 313lg 1 ja Konk

S § 4 lg 1 p 4); on samane teabega, mida peaks aktsiaselts esitama erikontrolli käigus (

§ 330

). Avaldaja taotletud ulatuses info saamine ei saa olla

§ 287eesmärgiks, sest aktsionäri õigused äriühingu suhtes on piiratud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Avaldaja esitas Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrus tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse kohaselt tõlgendas ringkonnakohus valesti

§-s 287 sätestatud aktsionäri teabe saamise õigust ja selle õiguse kohtuliku kaitse ulatust, samuti ei välista erikontrolli läbiviimise otsustamise nõudeõigus aktsionäri teabe saamise õigust. Küsimused, mis avaldaja puudutatud isiku juhatusele esitas, on majandusaasta aruande põhjal koostanud tunnustatud audiitor ja need puudutavad

1. a majandusaastat, seetõttu ei saa vastuste esitamine konkurentsi kahjustada.
2. Puudutatud isik palub jätta ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 695 alusel ning asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
4. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 654 lg-s 5 sätestatud kohustust võtta põhjendatud seisukoht poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, selgitades lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kohtud on üldsõnaliselt leidnud, et avaldaja on esitanud puudutatud isikule küsimusi, millele viimane ei pidanud vastama. TsMS § 42 lg 8 ja § 654 lg 5 järgi oleksid kohtud pidanud selgitama, missugust teavet avaldaja nõudis, ning iga küsimuse juures hindama puudutatud isiku kohustust vastata. Samuti oleks tulnud selgitada, missugustele asjakohastele küsimusetele on puudutatud isik nõuetekohaselt vastanud ja missugustele jätnud vastamata.
5. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja puudutatud isiku aktsionär osalusega 20,0014%. Avaldaja esitas puudutatud isiku juhatusele
6. mail 2007 ja
7. juunil 2007, seega enne aktsionäride üldkoosoleku toimumist
8. juunil 2007 vastamiseks ulatusliku küsimustiku, millele puudutatud isik on avaldaja andmetel vastanud enne üldkoosoleku toimumist osaliselt. Avaldaja andmetel esitas ta nõude teabe saamiseks ka üldkoosolekul, puudutatud isiku väitel ei ole üldkoosoleku protokollis märget, et avaldaja oleks üldkoosolekul esitanud puudutatud isiku juhatusele küsimusi. Asja materjalidest lähtuvalt lisati avaldaja eriarvamused üldkoosoleku protokollile. Eriarvamuste p 9 kohaselt ei antud avaldajale üldkoosolekul majandusaasta kohta kogu teavet, mida ta oli

§ 287

lg 1 alusel küsinud.

§ 287

lg 1 kohaselt on aktsionäril õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et teabe saamine saab olla aktsionärile vajalik üksnes selleks, et võtta aktsionäride üldkoosolekul vastu õigeid otsuseid ja hinnata oma investeeringut. Kolleegium kordab

1. detsembri
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04 väljendatud seisukohta, et aktsiate omamine annab aktsionärile äriseadustiku kohaselt põhimõtteliselt võimaluse osaleda nii aktsiaseltsi juhtimises kui ka kasumi jaotamises või kasu saamises aktsiate ostu- ja edasimüügi hinna vahe arvel ning kuigi äriseadustiku järgi on väikeaktsionäride võimalused mõjutada aktsiaseltsi igapäevast juhtimist ning kasumi jaotamist piiratud, on igal aktsionäril

§ 287

lg 1 kohaselt õigus saada üldkoosolekul juhatuselt aktsiaseltsi tegevuse kohta informatsiooni. Kolleegium leiab, et

§ 287

lg 1 annab aktsionärile õiguse saada teavet, mis aitab tal kujundada oma otsust nii üldkoosolekul hääle andmisel kui ka teiste äriseadustikuga lubatud aktsionäri õiguste teostamisel, sh aktsiate müümisel. Teabe andmine kuulub

§ 306järgi aktsiaseltsi juhatuse juhtimisülesannete hulka.

Kui see on oluline aktsionäri õiguste teostamiseks, võib

§ 287

lg-st 1 tulenev õigus saada teavet hõlmata lisaks äriühingu enda tegevusele ka äriühingu suhteid klientide ja tarnijatega või õiguslikke ja ärilisi suhteid äriühinguga seotud ettevõtetega. Seda, kas teabenõue on oluline äriseadustikus ettenähtud aktsionäri õiguste teostamisel, saab otsustada igal üksikjuhul eraldi. Kui konkreetne peab antav teave olema, sõltub muu hulgas taotluse enda konkreetsusest. 11. Aktsiaseltsi juhatus võib

§ 287

lg 2 kohaselt keelduda aktsionärile teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Seda, kas aktsiaseltsi huvi võib olla kahjustatud, ei saa hinnata mitte juhatuse subjektiivse arvamuse alusel, vaid tuleb kaaluda kõigi asjaolude ja mõistliku äritava seisukohalt. Kui põhjalikult juhatus üldkoosolekul teabe andmisest keeldumist selgitama peab, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Juhatuse paljasõnaline viide konkurentsiga seotud asjaoludele ei ole piisavaks aluseks teabe andmisest keeldumisele. Keeldumiseks on piisav põhjus, kui on olemas reaalne oht kahju tekkimiseks. Kahju all ei tuleks mõista mitte üksnes kahju VÕS § 128 lg 2 mõttes, vaid ka iga kaalukamat äriühingu huvide kahjustamist. Kolmandate isikute huvide kahjustamine ei anna õigust teabe andmisest keelduda. Teabenõude olemusest ja

§ 287

lg 1 mõttest tuleneb, et juhul, kui juhatus on

§ 287

lg 2 järgi keeldunud teabe andmisest, võib aktsionär nõuda kohtu kaudu teavet

§ 287

lg 3 alusel ka siis, kui ta on teabenõude esitanud enne aktsionäride üldkoosoleku toimumist ning juhatus on keeldunud enne üldkoosolekut talle õigustamatult teavet andmast. Sellisel juhul tuleb teabenõue lugeda esitatuks üldkoosolekule ning

§ 287

lg-s 3 nimetatud kahe nädala pikkust tähtaega kohtule avalduse esitamiseks tuleb hakata lugema üldkoosoleku toimumisest. 12. Kolleegium peab ekslikuks kohtute seisukohta, et aktsionär peab teabenõude esitama mõistliku aja jooksul enne välja kuulutatud üldkoosoleku toimumise aega, et anda aktsiaseltsi juhatusele võimalus tutvuda teabenõudega ja võtta selle kohta seisukoht.

§ 290lg 1 kohaselt teostavad aktsionärid oma õigusi aktsionäride üldkoosolekul.

Üldkoosolekul osalemine on üks tähtsamaid võimalusi aktsionärile aktsiaseltsi tegevuses osalemiseks ja juhatus peab olema võimeline üldkoosolekul päevakorraga seotud küsimustele vastama ka juhul, kui ta ei ole enne nendega tutvunud. Teabenõue ei pea olema põhjendatud ning seda ei ole vaja enne üldkoosolekut juhatusele esitada. Küsimuste varasem esitamine võib keerukamate küsimuste puhul olla soovituslik, sellisel juhul tuleb juhatusel teabenõudele vastata hiljemalt üldkoosolekul. Juhatusel lasub kohustus üldkoosoleku ettevalmistamiseks ning vajadusel tuleb tal üldkoosolekule kaasata päevakorra punktidega seotud küsimustele vastamiseks asjatundjaid ja varustada ennast vajalike lisamaterjalidega. Ka vaatamata piisavale ettevalmistusele võib siiski tekkida olukord, kus aktsiaseltsi juhatus ei ole võimeline kõikidele esitatud küsimustele vastama, seda näiteks juhul, kui küsimused on väga detailsed või ootamatud. Sellisel juhul võib lugeda juhatuse teabe andmise kohustuse täidetuks, kui ta on üldkoosolekul andnud kogu informatsiooni, mida ta teab või mõistlikult võttes peaks teadma ning kui ta viivituseta pärast üldkoosolekut vastab aktsionärile ülejäänud osas. Vastamata osas on aktsionäril võimalik uuesti esitada teabenõue või teha täpsustav järelepärimine. Samuti võivad pooled kokku leppida vastamises pärast üldkoosolekut. Vastus aktsionäride üldkoosolekul esitatud teabenõudele ei pea olema kirjalik ning juhul, kui tegemist on väga paljude küsimustega, võib vastuse anda ka mitmele küsimusele korraga. Juhatus peab teavet andes käituma heas usus, antav teave peab olema täielik ja küsimusele vastav. Teabe andmisest keeldumise korral

§ 287lg 2 alusel peab juhatus sellest informeerima teavet soovinud aktsionäri.

Juhul kui juhatus annab aktsionärile ebaõiget teavet ja see tekitab aktsionärile kahju, võivad juhatuse liige ja aktsiaselts vastutada aktsionärile kahju tekitamise eest. 13. Kolleegium selgitab veel, et tulenevalt aktsionäri ja aktsiaseltsi omavahelise õigussuhte iseloomust, ei hõlma aktsionäri õigus, erinevalt osaühingu osaniku õigusest teabele

§ 166lg 1 järgi, õigust tutvuda osaühingu dokumentidega.

Dokumentidega tutvumist võimaldab aktsionärile

§-s 330 sätestatud erikontrolli instituut (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04).
3. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul käsitleda avaldaja esitatud küsimusi üksikult ning otsustada, kas huvitatud isiku juhatusel on teabe andmise kohustus

§ 287lg 1 järgi ning kas juhatus on ühele või teisele küsimusele vastanud.

Kui juhatus on keeldunud mõnele avaldaja asjakohasele küsimusele vastamast, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas keeldumine oli põhjendatud

§ 287lg 2 järgi.

Henn Jõks, Villu Kõve, Tambet Tampuu