Obsah (10)

§ 664§ 659§ 637§ 475§ 476§ 3§ 692§ 695§ 691§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 602 kohaselt võib kohus juriidilise isiku sundlõpetamise korral määrata likvideerija. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 41 lg 4 kohaselt võivad likvideerijad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. Ka ÄS § 209 lg 3 kohaselt võivad likvideerijad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Osaühingu tegevuse jätkamine on võimalik ÄS § 217 lg 1 järgi juhul, kui osaühingu lõpetamine on põhikirjas ette nähtud või osanike poolt otsustatud. Sundlõpetatud ja likvideerimisel oleva äriühingu tegevuse jätkamine ei ole kooskõlas sundlõpetatud äriühingu likvideerimise eesmärgiga. Taotletud kannet ei saa teha, sest kandeavaldus on vastuolus seadusega. Sundlõpetatud ja kohtulikul likvideerimisel olev ühing ei saa taotleda tegevuse jätkamise kande tegemist äriregistrisse osaniku otsuse alusel. 3. C. Adamson Lillep esitas maakohtu registriosakonna 3. septembri 2007. a määruse peale määruskaebuse, milles leidis, et sundlõpetamine täidab kehtivas õiguses 2 eesmärki:

1. a)lõpetamine karistusena mingi süüteo toimepanemise eest;
2. b)lõpetamine kreeditoride ja muude kolmandate isikute õiguste kaitseks. Tegevuse jätkamise kandest keeldumine peab täitma sundlõpetamise eesmärki. Kuna OÜ Ceraman (likvideerimisel) puhul oli sundlõpetamise eesmärgiks võimalike kreeditoride huvide kaitse, siis ei ole selle aluse äralangemisel äriühingu lõpetamine ratsionaalne. Äriseadustik ei välista sundlõpetatud äriühingu tegevuse jätkamist. TsÜS § 3 kohaselt tõlgendatakse seaduse sätet koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Majandusaasta aruande esitamata jätmisel on sundlõpetamise eesmärgiks kreeditoride huvide kaitse. Praeguseks on OÜ Ceraman (likvideerimisel) kohtule esitanud tõendid, et tal on vara tegevuse jätkamiseks, varast jätkub võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja kreeditoride huvid on seega kaitstud. Sundlõpetatud äriühingute tegevuse jätkamist on lubatud ka varasemas kohtupraktikas (nt osaühingu HARUANE, endine ärinimi OÜ Võsu Parking, registrikood 10339461, tegevuse jätkamise kanne 12. septembril 2006). C. Adamson Lillep palus tühistada kandemääruse ja teha äriregistrisse OÜ Ceraman (likvideerimisel) tegevuse jätkamise kanne. 4. Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi võttis määruskaebuse 11. oktoobri 2007. a määrusega menetlusse ning jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas kaebuse kohtunikule. 5. Harju Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus leidis, et määruskaebus on põhjendamata ning kaebuses toodud väited ei anna alust 3. septembri 2007. a määruse muutmiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. detsembri 2007. a määrusega määruskaebuse läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt kontrollib ringkonnakohus

§ 664

lg 1 kohaselt menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

§ 659

alusel kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 637

lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu, ning lg 2 järgi ka siis, kui kaebusel puudub pädeva isiku allkiri. TsÜS § 41 lg 2 sätestab, et likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused, ja lg 3 kohaselt on likvideerijal juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija vastutab oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liige. Seega tuleb C. Adamson Lillepi määruskaebus jätta läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. C. Adamson Lillep palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi sisuliseks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus oma määruses asunud seisukohale, et kandeavalduse ja määruskaebuse on esitanud likvideerimisel olev OÜ Ceraman, keda määruskaebuse esitamisel esindas C. Adamson Lillep. Tegelikult olid kandeavaldused, millega taotleti tegevuse jätkamise kannet, esitanud kaks isikut ühiselt: likvideerimisel olev OÜ Ceraman (esindaja likvideerija) ja selle osanik C. Adamson Lillep. Määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule aga on esitanud C. Adamson Lillep (esindaja Jüri Truuts), mitte OÜ Ceraman (likvideerimisel). Seega ei pidanud C. Adamson Lillepil (ega tema esindajal J. Truutsil) olema volitusi likvideerimisel oleva OÜ Ceraman nimel tegutsemiseks. C. Adamson Lillep on OÜ Ceraman (likvideerimisel) osanik - OÜ Ceraman (likvideerimisel) registriasjas huvitatud isik. OÜ Ceraman (likvideerimisel) tegevuse jätkamine on C. Adamson Lillepi huvides, kuna sellest sõltub tema osaluse säilimine osaühingus Ceraman (likvideerimisel), st tema isiklik vara.

§ 475lg 1 p 10 kohaselt on registriasjad hagita asjad.

Hagita asi algatatakse

§ 476kohaselt kohtu omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

Praegusel juhul algatati hagita asi C. Adamson Lillepi avalduse alusel, mis esitati koos likvideerija allkirjastatud OÜ Ceraman (likvideerimisel) avaldusega Harju Maakohtu registriosakonnale

1. augustil
2. Seega oli C. Adamson Lillep registriasjas avaldaja ja tal on õigus esitada registriasjas tehtud kandemääruse peale määruskaebus. Ringkonnakohus rikkus määruse tegemisel

§ 3

, kuna tõlgendas valesti huvitatud isiku mõistet, kellel on õigus kohtusse pöörduda, ja pidas määruskaebuse esitajaks likvideerimisel olevat OÜ-d Ceraman. Juhul kui Riigikohus leiab, et

ja ÄS koostoimes ei võimalda C. Adamson Lillepil esitada kaebust oma varaliste õiguste kaitseks, palub C. Adamson Lillep põhiseaduse § 15 alusel tunnistada vastavad

ja ÄS sätted kehtetuks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu

§ 692

lg 1 p 2 alusel tühistada.

§ 695

kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlemisele Riigikohtus üldjuhul kassatsioonimenetluse kohta sätestatut. Asjas ei ole vaja asjaolusid tuvastada ning ringkonnakohus ei ole rikkunud

§-s 669 sätestatut. Seega on

§ 691

p 5 alusel võimalik teha uus määrus, millega jätta Harju Maakohtu kohtunikuabi

1. septembri
2. a kandemäärus muutmata. C. Adamson Lillepi määruskaebuse rahuldab kolleegium osaliselt.
3. Ringkonnakohus leidis, et C. Adamson Lillepil ei ole õigust OÜ-d Ceraman (likvideerimisel) esindada, sh teha äriühingu nimel menetlustoiminguid kohtus, ning jättis tema määruskaebuse läbi vaatamata. Apellatsioonikohus jättis tähelepanuta, et määruskaebuse
4. septembri
5. a kandemääruse peale esitas C. Adamson Lillep enda nimel, mitte aga OÜ Ceraman (likvideerimisel) nimel. Seega jättis ringkonnakohus määruskaebuse viitega

§ 637lg 1 p-le 4 alusetult läbi vaatamata.

1. Sundlõpetatud äriühingu tegevuse jätkamisega seonduvalt märgib kolleegium järgmist. ÄS § 217 lg-st 1 tulenevalt võivad osanikud kuni vara jagamise alustamiseni osanike vahel otsustada osaühingu tegevuse jätkamise juhul, kui osaühingu lõpetamine on põhikirjaga ette nähtud või kui osaühingu lõpetamine on osanike poolt otsustatud. ÄS § 217 lg-st 1 ei tulene, et sundlõpetatud äriühing võiks oma tegevust jätkata. Praegusel juhul kustutati osaühing Ceraman (likvideerimisel)
2. juunil 2003 äriregistrist ÄS § 60 lg 2 alusel majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ning seejärel ennistati äriregistrisse ja algatati osaühingu likvideerimismenetlus. ÄS § 60 lg 4 kohaselt otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse. Kolleegium leiab, et ÄS § 60 lg-s 4 sätestatuga analoogselt on äriühingu sundlõpetamisega tegemist ka juhul, kui äriühing on majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutatud ja seejärel äriregistrisse ennistatud ning algatatud on likvideerimismenetlus. Likvideerimine toimub ka sellisel juhul sundlõpetamise raames. Kolleegium leiab, et seadus ei näe ette võimalust, et sundlõpetatud äriühing, sh äriühing, mis on majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutatud ning seejärel äriregistrisse ennistatud ja mille likvideerimismenetlus on algatatud, võiks tegevust jätkata. Kolleegium leiab, et sundlõpetatud äriühingu tegevuse jätkamine ei oleks ka kooskõlas sundlõpetamise eesmärgiga, milleks praegusel juhul on lõpetada sellise äriühingu tegevus, kes vaatamata hoiatusele ei esitanud majandusaasta aruannet. Kolleegium märgib täiendavalt, et likvideerimise käigus rahuldatakse võlausaldajate nõuded, ülejäänud vara jagatakse osanike vahel. Samuti on osanikul võimalus asutada uus äriühing ja tegelda jätkuvalt ettevõtlusega.
3. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause kohaselt tagastada.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve