← Eesti

3-1-1-7-08

Obsah (9)§ 296§ 74§ 294§ 288§ 22§ 255§ 181§ 2681§ 177

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-7-08 Otsuse kuupäev 29. aprill 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pik

§ 296lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 24.

oktoobri

  1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-12185 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.P. kaitsja vandeadvokaat Valentina Manjuk, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  2. veebruar 2008, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. juuni
  5. a ja Viru Ringkonnakohtu
  6. oktoobri
  7. a kohtuotsused P.P. süüditunnistamises

§ 296lg 1 järgi.

2. Tunnistada P.P. süüdi

§ 296lg 1 - § 25 lg 2 järgi, jättes talle mõistetud karistus muutmata.

  1. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu otsus muutmata.
  2. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Viru Maakohtu
  4. juuni
  5. a otsusega tunnistati P.P. süüdi

§ 296lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust.

Karistusseadustiku § 68 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg

  1. -
  2. märts 2006, s.o 2 päeva. Lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74alusel tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata.

  1. P.P. tunnistati süüdi selles, et tegutsedes autokooli sõiduõpetajana sai ta
  2. märtsil 2006 Eesti Riikliku Autoregistri X büroo Y osakonna (edaspidi ARK) juures eelneva kokkuleppe alusel J.S-lt 1500 krooni, mis oli mõeldud altkäemaksuks J.S.-i sõidueksamit vastuvõtvale eksamineerijale. Eelnevalt lubas P.P. J.S-le, et kõik on korraldatud ja raha maksmisel saab J.S. juhiloa. Saadud rahast võttis P.P. 500 krooni endale vaevatasuks abistamise ja vahendamise eest. Ülejäänud 1000 krooni andis süüdistatav ARK spetsialistile V.P-le selle eest, et V.P., kasutades enda ametiseisundit, loeks J.S.-i
  3. märtsi
  4. a sõidueksami sooritatuks ning võimaldaks J.S-le juhtimisõigust tõendava dokumendi kohese väljastamise. V.P. ebaseaduslike toimingute tulemusena kanti J.S.-i koolitustunnistusele B-kategooria juhtimisõiguse olemasolu tõendavad kirjed.
  5. Sama otsusega tunnistati V.P. süüdi

§ 294lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

Karistusseadustiku § 68 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg

  1. -
  2. märts 2006, s.o 2 päeva. Lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmisest V.P. vabastati tingimisi kaheaastase katseajaga

§ 74alusel.

Karistusseadustiku § 49 alusel võeti V.P-lt 18 kuuks ära õigus tegeleda mootorsõidukijuhtide õpetamisega ja eksami vastuvõtmisega. 4. V.P. tunnistati süüdi selles, et tema, olles ARK spetsialist, s.o ametiisik

§ 288lg 1 mõttes, võttis eksamineerijana 23.

märtsil 2006 oma tuttava P.P. vahendusel J.S-lt sõidueksami sooritamise eest 1000 krooni selle eest, et luges J.S.-i eksami sooritatuks ja lubas välja anda juhtimisõigust kinnitava dokumendi. Saanud raha, jättis ta sõidueksami tulemuse liikluseksami kaardile märkimata, vaatamata sellele, et tegi mootorsõidukijuhtide koolituskursuste lõpetamise tunnistusele P.P. ja J.S.-i juuresolekul märke isikule juhtimisõiguse andmisest ja saatis J.S.-i ARK töötaja juurde, kes tegi kursuse lõpetamise tunnistusele kande "Lubatud juhtida B-kategooria mootorsõidukit kuni 06.04.2006", mis tõendab Liiklusseaduse § 24 lg 6 ja § 30 lg 2 juhtimisõiguse saanud isiku õigust juhtida mootorsõidukit esmase juhiloa saamiseni. Kirjeldatud teod olid vastuolus ARK direktori

  1. jaanuari
  2. a käskkirja "Esmase juhiloa väljaandmise kord" p-dega 2.4.17, 2.5.2 ja 2.5.3, samuti Majandus-ja kommunikatsiooniministri
  3. juuli
  4. a määruse nr 169 "Mootorsõidukijuhi eksmineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid" (edaspidi Määrus) § 6 lg-ga 6, § 16 lg-ga 1, § 17 lg-ga 1 ja lisa 4 p-ga
  6. Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatava P.P. kaitsja Vassili Vorobjov ja V.P. kaitsja Jevgenia Tušinskaja. 5.1 P.P. kaitsja palus tühistada Viru Maakohtu otsuse ja mõista süüdistatav õigeks. Apellatsiooni kohaselt oli kohtuotsus P.P. suhtes ebaseaduslik, kuna kuriteo toimepanemine tema poolt ei ole tõendatud. Kohtuotsus sisaldab vaid vastuolulisi järeldusi ja puuduvad objektiivsetel tõenditel põhinevad seisukohad. J.S.-i nimele vormistatud eksamikaart nr 0600724 ei sisaldanud eksaminaatori otsust eksami tulemuste kohta ja see oli allkirjastamata. V.P. poolt allkirjastatud tunnistus oli juriidiliselt kehtetu, mida kinnitas ka ARK
  7. septembri
  8. a vastus Viru Ringkonnaprokuratuuri
  9. augusti
  10. a päringule ning Tartu Halduskohtu
  11. oktoobri
  12. a otsus. Eelnimetatud asjaolud tõendavad, et P.P. ei tegelenud altkäemaksu vahendamisega. 5.2 V.P. kaitsja palus tühistada Viru Maakohtu otsuse ja mõista süüdistatav õigeks kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.
  13. Viru Ringkonnakohus tühistas
  14. oktoobri
  15. a otsusega Viru Maakohtu
  16. juuni
  17. a otsuse V.P. süüditunnistamises

§ 294lg 1 ja mõistis ta õigeks tema teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

P.P. süüditunnistamise osas altkäemaksu vahendamises

§ 296lg 1 järgi jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

6.1 Ringkonnakohus leidis, et süüdistusest ega kohtuotsusest ei nähtu, millisele

§-s 294 sätestatud süüteotunnustele vastavad V.P. teod. Tegemist on kaitseõiguse rikkumisega, mis on algust saanud juba puudulikust süüdistusest. Selline süüdistuse puudulikkus välistab isiku süüdimõistmise talle etteheidetavas teos. V.P. käitumises puuduvad ka mõne muu kuriteokoosseisu tunnused, seega tuleb V.P. kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista. Lisaks märkis ringkonnakohus, et süüdistuses ei ole näidatud ega põhjendatud V.P-l ametiseisundi olemasolu

§ 288lg 1 tähenduses.

6.2 P.P. süüditunnistamise osas leidis apellatsioonikohus, et süüdistatav täitis kuriteo objektiivse koosseisu, kuna altkäemaksu andjaga oli kokkulepe raha üleandmiseks eksamineerijale ning selle raha ka altkäemaksuandjalt P.P. sai. Kokkuleppe sõlmimine J.S.-iga, raha vastuvõtmine ja osaline edastamine kinnitab tema otsest tahtlust vahendada altkäemaksu, millega on täidetud ka kuriteo subjektiivne koosseis. Ringkonnakohus jättis seejuures kohtuotsusest välja maakohtu poolt tuvastatuks loetud asjaolu, et P.P. andis 1000 krooni (kaks 500-kroonist rahatähte) V.P-le, selle tõendamatuse tõttu. Raha leiti ARK peaspetsialisti kabinetist, mis ei olnud V.P. kasutuses. DNA ekspertiisi kohaselt ei leitud rahatähtedel ka V.P-le viitavaid jälgi. MENETLUS RIIGIKOHTUS 7. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni P.P. kaitsja vandeadvokaat Valentina Manjuk, kes taotleb otsuse tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kassaator taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks, põhjendades seda järgmiselt. 24. oktoobri 2007. a otsusega tühistas Viru Ringkonnakohus osaliselt Viru Maakohtu 5. juuli 2007. a otsuse ning mõistis V.P. õigeks altkäemaksu võtmises (

§ 294lg 1) tema teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Samuti jättis ringkonnakohus maakohtu kohtuotsusest välja asjaolu, et P.P. andis 1000 krooni (kaks 500-kroonist rahatähte) V.P-le, selle tõendamatuse tõttu. Viidatud asjaolud annavad tunnistust sellest, et P.P. ja V.P. vahel puudus kokkulepe altkäemaksu kohta, mis välistab P.P. vastutuse

§ 296lg 1 järgi.

Kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita J.S.-i ja P.P. vahelise kokkuleppe olemasolu. Seega, mõistes V.P. õigeks, ei teinud ringkonnakohus loogilist järeldust P.P. süü osas. Samuti rikkus ringkonnakohus kriminaalmenetlusõigust, kuna ei analüüsinud apellatsiooni põhjendusi P.P. süüdimõistmise ebaseaduslikkuse kohta. 8. Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kalmer Kask on esitanud kassatsioonivastuse, mille kohaselt on Viru Ringkonnakohtu otsus kriminaalasjas P.P. süüdistuses

§ 296lg 1 järgi seaduslik ja põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Kassatsioonis tõstatatud ja käesoleva kohtuasja lahendamiseks keskne õiguslik küsimus seisneb selles, kas on võimalik tunnistada P.P. süüdi altkäemaksu vahendamises, kui altkäemaksu võtmise süüdistuses kohtu alla antud isik on mõistetud õigeks tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
  2. Altkäemaksu vahendamise kui formaalse kuriteo objektiivse koosseisu moodustab altkäemaksu andja või võtja ülesandel altkäemaksu andmiseks või võtmiseks soodusolukorra loomine, mis väljendub altkäemaksu andmise või võtmise kohta kokkuleppe saavutamisele (nt läbirääkimiste pidamine) või selle täitmisele (nt altkäemaksu eseme üleandmine) kaasaaitamises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. märtsi
  4. a otsus kriminaalasjas nr III-1/1-12/95 - RT III 1995, 5, 51).
  5. Teole kaasaaitaja kui teost osavõtja karistusõigusliku vastutuse alused on ette nähtud karistusseadustiku üldosas ehk

§ 22lg-s 3.

Osavõtja vastutuse põhjendamisel on kohtupraktikas omaks võetud piiratud aktsessoorsuse põhimõte, mille järgi osavõtja vastutuseks piisab tahtlikust, õigusvastasest ja vähemalt katse staadiumi jõudnud põhiteost. Seejuures ei pea olema tuvastatud täideviija isik. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-00 RT III 2000, 24, 261, p-d 6.4 - 6.6 ja
  3. aprilli
  4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-34-03 - RT III 2003, 14, 133, p-d 14.1 ja 16).
  5. Kolleegium märgib, et altkäemaksu vahendamine

§ 296

tähenduses ei ole teise isiku teole kaasaaitamine karistusseadustiku üldosa ehk

§ 22lg 3 tähenduses.

Altkäemaksu vahendamise näol on tegemist iseseisva süüteoga, millest on omakorda võimalik osa võtta või toime panna selle katse. Seega ei ole siin piiratud aktsessoorsuse teooria kohaldatav, kuna altkäemaksu vahendamise toime pannud isik vastutab täideviijana ning tema teo karistatavus tuleneb vahetult karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisust, mitte

§ 22lg-st 3.

13. Vaatamata ülaltoodule leiab kolleegium, et altkäemaksu vahendamise koosseisupärase teo olemusest tulenevalt ei ole võimalik käsitada seda altkäemaksu andmisest ja võtmisest täiesti eraldiseisvana. Nimelt on altkäemaksu vahendamise puhul tegemist nn vajaliku osavõtuga süüteoga. Vajaliku osavõtuga süüteod on sellised, mille puhul on isiku põhiteo objektiivse koosseis realiseerumiseks vaja ka mingi teise isiku lisategu. Lisategu võib olla õiguslikult erineva tähendusega, kuid enamikel juhtudel on ka selline lisategu õigusvastase iseloomuga. 13.1 Kõigepealt on võimalik, et vajaliku osavõtuga süüteo puhul on kõik toimepanijad sama süüteo täideviijateks (

§ 255- kuritegelik ühendus).

Teisalt võivad vajaliku osavõtuga süüteo põhitegu ja lisategu olla vähemalt osaliselt käsitatavad erinevate süütegudena (

§ 181

- alaealise kaasatõmbamine kuriteole, § 268 - ebaseadusliku tegevuse võimaldamine). 13.2 Vajaliku osavõtuga süüteoga on aga tegemist ka juhtudel, mil põhiteo subjekt on mingi karistusõiguslikult kaitstava õigushüve ründaja või kahjustaja, lisateo subjekti vajalikku osavõttu aga ei ole seadusandja kas pidanud vajalikuks kriminaliseerida (

§ 2681

- prostitutsioonile kaasaaitamine) või seda ei saa põhimõtteliselt lugeda etteheidetavaks ja karistatavaks teoks (

§ 177- lapspornograafia).

  1. Altkäemaksu vahenduse kui vajaliku osavõtuga süüteo olemus väljendub järgnevas: 14.1 Esiteks eeldab altkäemaksu vahendamise objektiivne koosseis obligatoorselt kas altkäemaksu andja ja/või võtja esialgset initsiatiivi (näiteks ettepanekut vahendajale sõlmida teise poolega - vastavalt kas altkäemaksu andjaga või altkäemaksu võtjaga kokkulepe altkäemaksu andmiseks või võtmiseks). Kui altkäemaksu andmise ja/või võtmise initsiatiiv lähtus kolmandalt isikult, siis ei saa seda kolmandat isikut käsitada mitte altkäemaksu vahendajana, vaid tema puhul võib tõusetuda küsimus altkäemaksu andmisele ja/või võtmisele kihutamisest. 14.
  2. Kolleegiumi arvates on võimalik altkäemaksu vahendamise katsest rääkida alles siis, kui ka vähemalt üks kahest lisateost - kas altkäemaksu andmine või võtmine on jõudnud katsestaadiumi. 14.3 Altkäemaksu vahendaja enese koosseisupärane tegu võib kooskõlas eelnevalt p-s 10 märgituga seisneda kas altkäemaksu andja ja võtja vaheliste läbirääkimiste pidamises või altkäemaksu eseme altkäemaksu andjalt altkäemaksu võtjani liikumise korraldamises. Seejuures on altkäemaksu vahendamine lõpule viidud altkäemaksu andja nimel ametiisikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu võtmiseks või ametiisiku nimel teisele isikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu andmiseks. Kui altkäemaksu vahendaja ülesanne seisnes altkäemaksu eseme üleandmises, on tegu lõpule viidud vara või muu soodustuse üleandmisega ametiisikule.
  3. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et P.P. oleks J.S. nimel pidanud V.P-ga mingeid läbirääkimisi altkäemaksu võtmiseks. Samuti tuvastas ringkonnakohus, et altkäemaksu ese (raha) ei jõudnud V.P. kätte. Seega leiab kolleegium, et P.P-le ei saa süüks arvata lõpuleviidud altkäemaksu vahendamist ja ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.
  4. Järgnevalt tuleb kaaluda, kas kohtute poolt tuvastatu pinnalt on alust rääkida altkäemaksu vahendamise katsest

§ 296lg 1 - § 25 lg 2 tähenduses.

Kolleegiumi arvates tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Ringkonnakohus on kriminaalasjas kogutud tõendite alusel lugenud tuvastatuks, et P.P. alustas vahetult teo toimepanemist vastavalt oma teoplaanile, sõlmides J.S. kui altkäemaksu andjaga kokkuleppe raha edasiandmise kohta ja võttes talt selleks raha vastu. Kohtuotsuste kohaselt võttis P.P. saadud rahast endale 500 krooni, kaks ülejäänud 500-kroonist märgistatud rahatähte leiti ARK-i hoonest peaspetsialisti kabineti lauasahtlist. P.P. tegutses otsese tahtlusega altkäemaksu vahendamiseks, s.o 1000 krooni V.P-le edasiandmise korraldamiseks. Sellega pani P.P. toime altkäemaksu vahendamise katse, mida tuleb kvalifitseerida

§ 296lg 1 - § 25 lg 2 alusel.

Samas ei pea kolleegium vajalikuks vähendada P.P-le mõistetud karistust.

  1. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 1 tühistab kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
  2. juuni 2007.a ja Viru Ringkonnakohtu
  3. oktoobri
  4. a kohtuotsuse P.P. süüditunnistamises altkäemaksu vahendamises

§ 296

lg 1 järgi ja tunnistab ta süüdi altkäemaksu vahendamise katses

§ 296lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

Muus osas jätab kolleegium Viru Ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.