RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-14-08 Otsuse kuupäev 30. aprill 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

§ 7430lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 7.

novembri

1. a otsus väärteoasjas nr 4-07-3063 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H. T. kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2008 RESOLUTSIOON
3. Tühistada Pärnu Maakohtu
4. novembri
5. a otsus H. T. väärteoasjas LS §

§ 7430lg 1 järgi ning saata väärteoasi Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks.

1. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Kohtuvälise menetleja
3. juuni
4. a otsusega karistati H. T.-t LS §

§ 7430

lg 1 järgi selle eest, et tema, juhtides mootorsõidukit, ei peatunud abipolitseiniku antud kohustusliku peatumise märguande peale ning juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. H. T.-t karistati vastavalt rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni ja rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni. LS § 7419 lg 2 alusel võeti talt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks.

1. H. T. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule kaebuse, milles taotles väärteomenetluse lõpetamist tema käitumises väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebaja märkis, et juhtides
2. aprillil
3. a sõiduautot, nägi ta tee ääres teetööliste vestides inimesi, kes arvatavasti hääletasid. Kuna tema hääletajaid peale ei võta, siis sõitis ta edasi enda venna E. T. maja juurde. Varsti sõitis venna õuele sõiduauto, kust väljunud kaks inimest tutvustasid endid abipolitseinikena, kuid ei esitanud mingeid dokumente. Kuna teda süüdistati üksnes mittepeatumises, siis läks H. T. oma venna majja, kus tarvitas alkoholi. Ta ei teadnud, et ei võinud seda teha, sest joobes juhtimist ei olnud keegi talle süüks pannud. Abipolitseinikud kutsusid kohale politsei, kes tuvastas tal joobe ja paigutas ta arestimajja. Kaebaja märkis, et autot juhtides oli ta kaine ning tema süüdistamine peatumismärguande eiramises on ebaõige, sest teda peatanud abipolitseinikel polnud mingeid eraldusmärke ega valgustatud saua. H. T. leidis, et kohtuväline menetleja on KarS § 64 lg-te 1 ja 3 nõudeid rikkudes jätnud talle liitkaristuse teatavaks tegemata.
4. Pärnu Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ja väärteomenetlus H. T. suhtes lõpetati, sest H. T. teos esinevad KarS § 424 sätestatud kuriteo tunnused. Maakohus märkis, et kohtuotsus tuleb jõustumisel saata Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Haapsalu prokuröridele kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Maakohus leidis, et kui kohus, arutades väärteootsuse peale esitatud kaebust, tuvastab väärteoasjas väärteomenetlust välistavate asjaolude esinemise, siis tuleb väärteomenetlus lõpetada. VTMS § 29 lg 1 p 4 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada kui teos on kuriteo tunnused. H. T.-le arvati väärteoprotokolli kohaselt süüks mootorsõiduki juhtimisel abipolitseiniku kohustusliku peatumismärguande eiramine ja mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ja karistusregistri teatise kohaselt oli ta selle teo toimepanemise ajal isikuks, kes on eelnevalt karistatud mootorsõiduki juhtimises eest joobeseisundis. Seega esinevad H. T. teos KarS § 424 sätestatud kuriteo tunnused ja väärteomenetlus tuleb lõpetada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. H. T. kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja samale maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja leiab, et kohus on kogutud tõendite pinnalt teinud ebaõiged järeldused. Kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlused on vastuolulised ja H. T. poolt talle süüksarvatud väärtegude toimepanemine on seega tõendamata. Kaitsja märgib, et maakohus ei võtnud seisukohta H. T.-le määratud liitkaristuse rakendamise kohta.
8. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonivastuse, milles leiab, et kassatsiooni rahuldamiseks puudub alus. Kassaator pole kassatsioonis mingil määral käsitlenud väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel. Kuna väärteomenetluse lõpetamisel sellel alusel tuleb tõendeid uuesti hinnata kriminaalmenetluses, siis puudub vajadus kohtus tuvastatud tõendite hindamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHAD
9. Kaitsja vaidlustab väärteomenetluse raames tuvastatud fakti, et H. T. sõitis alkoholijoobes, toomata aga seejuures oma seisukohtade kinnituseks veenvaid põhjendusi. Kassaatori väide maakohtu poolt liitkaristuse osas seisukoha võtmata jätmise kohta on ainetu, sest liitkaristust pole kohtuväline menetleja H. T. -le määranud ja arvestades KarS § 63 lg-s 3 sätestatut ei olekski talle liitkaristust määrata saanud.
10. Kriminaalkolleegium märgib aga, et maakohus on jätnud käsitlemata H. T. kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses sisaldunud argumendid seoses peatumismärguande eiramisega. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt peab maakohus väärteoasja arutama täies ulatuses ning kontrollima nii kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud õiguslikke kui faktilisi asjaolusid. Maakohtu poolt nimetatud kohustuse rikkumise tõttu on käesolevas asjas jäänud vastuolus VTMS § 133 p-ga 4 otsustamata, kas H. T. poolt abipolitseiniku antud peatumismärguande eiramine täidab LS § 7430 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed koosseisutunnused (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. juuni
12. a otsus asjas nr 3-1-1-49-04, RT III 2004, 17, 207, p 6 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. novembri
14. a otsus asjas nr 31-1-74-07, RT III 2007, 43, 346, p 5). Samuti ei nähtu maakohtu otsuse lõpposast, milliste Väärteomenetluse seadustiku paragrahvide järgi kvalifitseeritud H. T. tegude osas väärteomenetlus lõpetati. Selline rikkumine tuleb lugeda väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Seetõttu tuleb Pärnu Maakohtu otsus tühistada ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.
15. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
16. novembri
17. a otsuse H. T. väärteoasjas LS §

§ 7430lg 1 järgi ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks.

Kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Lea Kivi