RIIGIKOHUS ÜLDKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-59-07 30. aprill 2008 Eesistuja Märt

) § 381 lg 3 kohaselt Vabariigi Presidendi nõusolek süüdistamisakti koostamiseks.

§ 381lg 3 kohast otsust pole Vabariigi President vastu võtnud.

Vabariigi Presidendi otsuses anti nõusolek kaebaja kriminaalvastutusele võtmiseks, millest järeldub, et president on andnud nõusoleku üksnes süüdimõistva otsuse tegemiseks. Presidendil pole pädevust nõustuda kellegi kriminaalvastutusele võtmisega; 4) regulatsiooni, millised on kohtuniku ametikohustuste täitmise peatamisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed, kehtiv õigus ei sisalda. Kohtute seadus (KS) ega avaliku teenistuse seadus ei näe ette võimalust peatada töötasu maksmine ametis olevale kohtunikule. Kohtunikule, kelle ametikohustuste täitmine on peatatud, pole avaliku teenistuse seaduse kitsendavad põhimõtted kohaldatavad kohtuniku erilise staatuse tõttu, mis on seotud ka arvukate töökoha piirangutega (KS § 49). Kohtunikule palga maksmise peatamine jätab ta ilma ainsast võimalikust sissetulekust. Justiitsminister kaebusega ei nõustunud ja väitis järgmist: 1) ükski seadus ei reguleeri kohtuniku teenistussuhte peatumise üldaluseid ega tagajärgi, mistõttu KS § 8 lg 2 ja ATS § 12 lg 3 p 3 alusel tuleb selles küsimuses juhinduda avaliku teenistuse seadusest ja nimelt ATS § 107 lg-st 2 ja § 108 p-st 10. Kohtuniku ametikohustuste täitmise peatamine

§ 381

lg 3 alusel tähendab ametikohustuste täitmisest vabastamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja see on samastatav ajutiselt teenistusülesannetest vabastamisega ATS § 108 p 10 mõttes; 2) ametipalga ja lisatasu säilitamine teenistussuhte peatumisel peab olema sätestatud seaduses. ATS ei näe ette ametipalga ja lisatasude säilitamist, kui teenistussuhe peatub ATS § 108 p 10 alusel. Presidendi otsusega peatati kaebaja ametivolitused. Justiitsministri käskkiri on dokument, mis annab raamatupidajale aluse palga väljamakseid mitte teha. Kohtuniku ametipalga maksmise peatamise küsimus ei ole antud ühegi teise ametiasutuse pädevusse, mistõttu on tegemist justiitsministri pädevusse kuuluva küsimusega; 3) kaebaja viide töötamise piirangule ei ole asjakohane. KS § 95 lg 4 näeb ette, et kui distsiplinaarkolleegium kõrvaldab kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest, võib distsiplinaarkolleegium kohtuniku palka vähendada kuni poole võrra. Ei saa pidada mõistlikuks olukorda, kus distsiplinaarmenetluse ajaks võib palka vähendada, kriminaalmenetluse ajaks aga palga maksmist peatada ei saa; 4) käskkiri edastati kaebajale e-postiga. Vaidlustamisviite puudumine on vormiviga, mis käskkirja sisulist õiguspärasust haldusmenetluse seaduse § 57 lg 2 järgi ei mõjuta.

1. Halduskohtule esitatud kaebuses palus A. Šuvalov ka kohaldada esialgset õiguskaitset, milleks kohustada Justiitsministeeriumi tagama eelarvevahendid A. Šuvalovi senisest palgast 1/2 väljamaksmiseks. Tallinna Halduskohus jättis
2. juuli
3. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. A. Šuvalov esitas selle kohtumääruse peale Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määrus ja kohustada Justiitsministeeriumi esialgse õiguskaitse korras tagama kriminaalmenetluse ajaks eelarvevahendid A. Šuvalovile senisest palgast 1/2 väljamaksmiseks. Tallinna Ringkonnakohus palus
4. augustil 2006 A. Šuvalovit esitada andmed ja võimalusel tõendid A. Šuvalovi praeguse majandusliku olukorra kohta, kuna esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatakse sisuliselt vajadusega tagada kaebaja majanduslik kindlustatus. A. Šuvalov esitas ringkonnakohtule pangakonto väljavõtte ja abikaasade eelmise aasta ühise tuludeklaratsiooni. Tallinna Ringkonnakohtu
5. augusti
6. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus ei pidanud A. Šuvalovi majanduslikku seisundit selliseks, mis tingiks esialgse õiguskaitse kohaldamist.
7. Tallinna Halduskohus tõlgendas kaebaja nõuet kohustamisnõudena ametipalga säilitamiseks ja maksmiseks või muu samaväärse hüvitise maksmiseks ning jättis
8. novembri
9. a otsusega kaebuse rahuldamata järgmistel motiividel: 1) avalike teenistujate, sh kohtunike palga saamise nõudeõiguse aluseks on ATS § 37 lg 1, mille kohaselt on teenistujal õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Kohtute seaduses sätestatakse vaid kohtunike palgamäär. Kohtuniku õigus saada palka tuleneb vahetult seadusest, tema ametisse nimetamise otsusest ja ametikohustuste täitmisele asumisest ega vaja realiseerumiseks eraldi haldusakti andmist. Palga saamise nõudeõigus lõpeb automaatselt ametist vabastamisega ja palga maksmise lõpetamise kohta ei ole tarvis koostada eraldi haldusakti. Samamoodi katkeb palga saamise õigus teenistussuhte peatudes ning jätkub teenistussuhte taastudes. Halduspraktikas koostatakse nn palgakäskkirju, milles fikseeritakse seadusest tulenev palgamäär, kuid need on haldusõiguse mõttes internsed aktid, millest ei sõltu kohtuniku õiguste tekkimine, peatumine või lõppemine. See tähendab, et kohtuniku õigus saada palka ning selle õiguse peatumine ja lõppemine ei tulene palga kohta antud käskkirjast, vaid teenistuskohustuste täitmisele asumisest, ametikohustuste täitmise peatamisest või lõppemisest, mistõttu vaidlustatud käskkiri ei ole ega saagi olla aluseks kaebaja palgasaamisõiguse peatumisele. Nimetatud dokument on üksnes haldusesisest tähtsust omav akt, millega jaotatakse raamatupidamises eelarvevahendeid ning millel puudub siduv toime kaebaja suhtes. Kui kaebaja teenistussuhe ei ole tegelikult peatunud, siis on tal õigus saada palka vaatamata justiitsministri vastupidise sisuga käskkirjale. Sellepärast tuleb kaebaja nõuet tõlgendada kohustamisnõudena ametipalga säilitamiseks ja maksmiseks pooles ulatuses või muu samaväärse hüvitise maksmiseks; 2) väär on kaebaja seisukoht, et Vabariigi Presidendi nõusolek tähendab, et president on päri üksnes süüdimõistva otsuse tegemisega kaebaja suhtes. Vabariigi President on põhiseaduse § 153 lg-st 1 tulenevat pädevust kasutades andnud nõusoleku kaebaja kriminaalvastutusele võtmiseks ehk tema kohta süüdistusakti koostamiseks kriminaalmenetluse seadustiku mõttes.

§ 381

terminikasutusele otseselt mittevastava, kuid sisult siiski põhiseadusega kooskõlas oleva sõnastuse kasutamine on vormiviga, mis on põhimõtteliselt kõrvaldatav ega too kaasa otsuse sisulist õigusvastasust ja kehtetust; 3)

§ 381

lg 3 kohaselt peatab Vabariigi Presidendi nõusolek ametiisiku kohta süüdistusakti koostamiseks selle isiku ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuniku ametikohustuste täitmise peatamine tähendab, et peatub kohtuniku teenistussuhe riigiga. Palka makstakse ametikohustuste täitmise eest, mis tähendab, et palga maksmiseks aja eest, mil kohtunik ametikohustusi ei täida, peab olema seaduslik alus. Ühestki õigusaktist ei tulene ametniku või kohtuniku õigust saada palka aja eest, mil ta ei täida ametikohustusi käimasoleva kriminaalmenetluse tõttu. ATS § 107 lg 2 sätestab, et teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule seaduses sätestatud juhtudel ja korras ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitist. Asjakohased ei ole kaebaja väited, et ATS § 107 lg-t 2 tuleb kohaldada vaid ATS §-s 108 ettenähtud alustel ning et kaebajale ei ole teatavaks tehtud sama seaduse § 111 lg-s 1 sätestatud käskkirja ega korraldust teenistussuhte peatamise kohta. Kaebaja teenistussuhe on peatunud ATS § 108 p 10 järgi, s.o muul juhul, mil ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Kaebaja ametikohustuste täitmine peatati Vabariigi Presidendi otsusega kooskõlas

§ 381

lg-ga 3, mis on ATS § 111 lg 1 suhtes eriregulatsioon ning millest tulenevalt ei vaja teenistussuhte peatumine lisaks Vabariigi Presidendi otsusele täiendavat vormistamist käskkirja või korraldusega; 4) kohtunikule võib küll tema tööd iseloomustava konfliktsituatsiooni tõttu osaks langeda erinevaid kahtlusi, kuid see ei õigusta töötasu säilitamist kriminaalmenetluse ajal. Vaatamata teenistussuhte peatumisele säilib kohtunikul kohtuniku staatus ja ta ei või KS § 49 kohaselt väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl, kuid ka see asjaolu ei anna alust kohelda kohtunikku erinevalt teistest avalikest teenistujatest ning tema suhtes ATS § 107 lg-t 2 mitte kohaldada. Ka ametnikel, kelle suhtes seadusest tulenevat töökohapiirangut ei kehti, on kriminaalmenetluse ajal tõenäoliselt raske muud tööd leida; 5) väär on kaebaja seisukoht, et kaebajale tulnuks pakkuda võimalust täita kriminaalmenetluse ajal õigusemõistmiseväliseid ülesandeid. Tulenevalt KS §-dest 2, 3, 6, 9, 37, 45, 56 on kõik kohtuniku ametiülesanded vältimatult seotud õigusemõistmisega; 6) analoogiaks KS § 95 lg-ga 4 puudub alus, sest distsiplinaarmenetluse algatamine toimub teistel juhtudel ja teistsugustel tingimustel kui kriminaalsüüdistuse esitamine kohtunikule. Pole põhjust eeldada, et seadusandja on juhuslikult jätnud tähelepanuta, et kohtute seaduses puudub kriminaalmenetluse osas KS § 95 lg-ga 4 sarnane norm. Ilmselgelt põhjendamatu süüdistusakti koostamise peab välistama Vabariigi Presidendi nõusolek ja sellele eelnev menetlus Riigikohtu üldkogus. See ei tähenda, et kohtunikku saaks juba kriminaalmenetluse ajal käsitada süüdiolevana, kuid lükkab ümber kaebaja käsituse, nagu ohustaks alusetud kriminaalsüüdistused kohtunikke enam kui muid ametiisikuid; 7) seega on palga mittesäilitamine seadusandja teadlik valik, millest kohus saaks kõrvale kalduda vaid normi põhiseadusevastasuse korral. Kohtuniku sissetulekuta jätmine kriminaalmenetluse ajaks võib koostoimes süütuse presumptsiooni põhimõttega (PS § 22 lg l) olla vastuolus seadusandja kohustusega sätestada kohtuniku sõltumatuse tagatised (PS § 147 lg 4). Samas räägib palga mittemaksmise kasuks avalik huvi vältida tasustamist ajal, mil kohtunik ei täida oma ametikohuseid. Faktil, et kohtu poolt kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud kohtunik (kurjategija) on kogu kriminaalmenetluse aja, mis võib kesta aastaid, saanud riigi käest mittemidagitegemise eest kohtuniku palka (maksumaksja raha), mis on tavainimese (maksumaksja) töötasust kordi kõrgem, oleks ühiskonnas tohutult negatiivne kõlapind, see riivaks teravalt rahva õiglustunnet ning madaldaks õiguskaitseasutuste usaldusväärsust ja autoriteeti. Avalik huvi kaalub siin üles PS § 147 lg 4 riive; 8) eeltoodust nähtuvalt ei ole kaebajal õigust palka saada. Justiitsminister ei ole õigusvastaselt sekkunud kaebaja teenistussuhtesse ega rikkunud tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja õigus nõuda palga maksmist taastub alates õigeksmõistva otsuse või kriminaalmenetlust lõpetava määruse jõustumisest ning seda õigust ei väära vaidlustatud käskkirja ebamäärane sõnastus, millega on peatatud kaebajale palga maksmine kuni "kriminaalmenetluse asjaolude selgumiseni". 6. A. Šuvalov esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellant väitis järgmist: 1) KS § 99, mis sätestab ammendavalt kohtuniku ametist vabastamise alused, ei näe ette võimalust vabastada kohtunik ametist ajutiselt. Seetõttu ei ole võimalik ajutiselt peatada kohtunikule ka ametipalga maksmist; 2) kui apellatsioonikohus leiab, et kohtuniku volitusi on võimalik peatada ATS § 108 p 10 alusel, siis eeldab volituste peatamine ikkagi ATS § 111 p-s 1 sätestatud pädeva isiku käskkirja või korralduse vormistamist. Teenistussuhet peatava haldusakti puudumisel on ka ametipalga väljamaksmise peatamine õigusvastane; 3) kui apellatsioonikohus leiab, et palga mittesäilitamine tuleneb seadusest, siis palub apellant jätta vastav säte kohaldamata selle vastuolu tõttu põhiseadusega. Kohtuniku staatusega isiku jätmine sissetulekuta on vastuolus seadusandja kohustusega sätestada kohtuniku sõltumatuse tagatised (PS § 147 lg 4) koostoimes süütuse presumptsiooni põhimõttega (PS § 22 lg 1). Kaebaja suhtes kehtib töökohapiirang, talle pole pakutud võimalust täita õigusemõistmiseväliseid ülesandeid ning kohtuotsuses märgitud "mittemidagitegemine" ei sõltu kaebajast. Justiitsminister palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Minister väitis, et ekslik on kaebaja arvamus, et kohtuniku teenistussuhte ajutine peatumine on võimatu. Näiteks peatub teenistussuhe kohtuniku töövõimetuslehel viibimise ajaks.

§ 381

lg 3 kohaselt peatab Vabariigi Presidendi otsusega antud nõusolek kohtuniku ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Seega on kohtunik vabastatud sel ajavahemikul ametikohustuste täitmisest ning ametikohustustest vabastamine on samastatav ajutiselt teenistusülesannetest vabastamisega ATS § 108 p 10 mõttes. Halduskohus leidis õigesti, et

§ 381

lg 3 on ATS § 111 lg 1 suhtes eriregulatsioon, et teenistussuhte peatamine ei vaja presidendi otsusele lisaks täiendava käskkirja vormistamist ning et vaidlusalune käskkiri ei ole aluseks ei kaebaja palga maksmise ega teenistussuhte peatumisele.

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. aprilli
3. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata järgmiste põhjendustega: 1) apellatsioonkaebuse väited ei anna esimese astme kohtu otsuse muutmiseks alust. Halduskohus on asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud tuvastanud õigesti ega ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega ega korda selle põhjendusi; 2) halduskohus leidis õigesti ja põhjendas asjakohaselt, miks kohtuniku õigus saada palka ning selle õiguse peatumine ja lõppemine tuleneb mitte palga kohta antud justiitsministri käskkirjast, vaid kohtuniku teenistuskohustuste täitmisele asumisest, ametikohustuste täitmise peatumisest või lõppemisest. Kuna kaebaja vaidlustatud justiitsministri käskkirjal kui haldusesisesel aktil puudub siduv toime kaebaja jaoks, siis ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust, kas ja millal see kaebajale teatavaks tehti. Kaebaja soov on, et talle jätkataks palga (või muu samaväärse hüvitise) maksmist. Kaebuse eesmärgist tulenevalt tõlgendas kohus õigesti esitatud nõuet kohustamisnõudena ametipalga säilitamiseks või muu samaväärse hüvitise maksmiseks ning leidis põhjendatult, et kaebajal puudub kohtuniku ametipalga saamise õigus tema suhtes alustatud kriminaalasja menetlemise ajal; 3) apellandi viidatud KS § 99 ei ole asjassepuutuv säte, kuivõrd see reguleerib kohtuniku ametist vabastamise aluseid ja korda. Kaebajat ei ole kohtunikuametist vabastatud, vaid tema volitused ja teenistussuhe on

§ 381lg 3 ja ATS § 108 p 10 alusel peatunud.

Apellandi seisukoht, et ATS § 108 p 10 ei ole asjas kohaldatav ja et

§ 381

mõttes on presidendi nõusoleku tagajärjed üksnes kriminaalõiguslikud ega peata kohtuniku ametivolitusi, on ekslik. Kohtute seadus ei sätesta süüdistusakti koostamiseks antud nõusoleku tagajärgi kohtuniku volitustele ja teenistussuhtele, kuid näeb § 8 lg-s 2 ette, et juhtudel, mida kohtute seaduses ei ole sätestatud, kohaldatakse kohtunikule avaliku teenistuse seaduse sätteid. ATS § 108 p 10 räägib teenistussuhte peatumisest juhul, kui ametnik on teenistusülesannete täitmisest seaduse alusel ajutiselt vabastatud. KS § 55 lg 1 järgi nimetab esimese ja teise astme kohtuniku ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu. Seega algavad kohtuniku volitused presidendi poolt ametisse nimetamisega ning kohtuniku nõudeõigus palga saamiseks tekib tema kohtuteenistusse määramisel. KS § 3 lg 3 sätestab, et esimese ja teise astme kohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.

§ 381

lg 3 näeb ette, et presidendi otsusega antud nõusolek peatab kohtuniku ametikohustuste täitmise. Eeltoodu tähendab, et presidendi nõusolek süüdistusakti koostamiseks peatab kohtuniku volitused ning toimetatava kriminaalmenetluse ajaks volituste peatumisega peatub seaduse alusel ka kohtuniku teenistussuhe. Kuna volituste peatumisele järgneb teenistussuhte peatumine (ametiülesandeid saab täita vaid kehtiva volitusega kohtunik), siis ei vaja see enam eraldi täiendava haldusaktiga vormistamist; 4) halduskohus märkis õigesti, et kohtunikule kriminaalmenetluse ajaks palga säilitamist ei näe ette ükski õigusakt ning et tegemist on mitte õigusliku lüngaga, vaid seadusandja teadliku valikuga. Vastuseks apellandi väitele, et seonduvalt kohtunikule kehtestatud ametikitsendustega on kohtuniku staatusega isiku jätmine sissetulekuta vastuolus seadusandja kohustusega sätestada kohtuniku sõltumatuse tagatised koostoimes süütuse presumptsiooni põhimõttega, jääb ringkonnakohus

1. jaanuari
2. a otsuses nr 2-3/97/04 avaldatud seisukoha juurde, et kuivõrd kohtunik ei täida ametikohustusi ajal, kui Vabariigi Presidendi nõusolekul on peatunud tema ametikohustuste täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni, ja lähtudes ametikitsenduste piirangute kehtestamise eesmärgist, võib kohtunik nagu ka muu ametnik teha sel ajal muud tööd, mis ei ole seotud töötamisega kohtus ega riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Seega võib kohtunik, kelle volitused ja teenistussuhe on kriminaalmenetluse tõttu peatunud, teha ka muud kui vaid õppe- ja teadustööd ning kindlustada seeläbi sissetuleku. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. A. Šuvalov esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada justiitsministri
4. juuni
5. a käskkiri nr 233-k ja kohustada Justiitsministeeriumi maksma talle välja ametipalk aja eest, mil ametikohustuste täitmine on peatatud. Kassaator väidab järgmist: 1) ebaõige on kohtute seisukoht, et A. Šuvalovi teenistussuhe on peatunud ATS § 108 p 10 alusel Vabariigi Presidendi otsuse vastuvõtmisest ja tulenevalt ATS §-st 107 on justiitsminister õigesti käskkirjaga peatanud A. Šuvalovile palga väljamaksmise. A. Šuvalov on kohtunik ja kohtuniku ametikohustuste täitmisega seonduvat reguleerivad kohtute seadus ja kriminaalmenetluse seadustik.

§ 381

lg 1 järgi peatab Vabariigi Presidendi nõusolek süüdistusakti koostamiseks kohtuniku ametikohustuste täitmise kohtuotsuse jõustumiseni. Avaliku teenistuse seadus ei reguleeri ametikohustuste täitmise peatumist kriminaalmenetluse tõttu. Kohtud tõlgendasid laiendavalt ATS § 108 p 10, kui leidsid, et kriminaalmenetlusele allutatud kohtuniku teenistussuhe peatub ATS § 108 p 10 alusel. Teenistussuhte peatumine ATS § 108 p 10 alusel eeldab vastava käskkirja vormistamist ATS § 11 lg 1 alusel. A. Šuvalovile teadaolevalt pole tema suhtes vormistatud käskkirja teenistussuhte peatamise kohta; 2) kohaldades ebaõigesti ATS § 108 p 10 ja § 107, on justiitsminister ja kohtud jõudnud ekslikule järeldusele, et ametipalga maksmiseks kohtunikule ajal, mil tema ametikohustuste täitmine on peatunud, puudub seaduslik alus. Kohaldamisele kuuluvad kriminaalmenetluse seadustik ja kohtute seadus ei sätesta, et ametikohustuste täitmise peatumisega kaasneb ametipalga maksmise peatamine; 3) ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et teenistussuhte peatumise ajal võib kohtunik nagu iga muu ametnik teha tööd, mis pole seotud töötamisega kohtus või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Ametikohustuste täitmise ajutine peatamine

§ 381

lg 1 alusel ei vabasta kohtunikku kohustusest järgida kohtuniku ametipiiranguid muu töö või tegevuse tegemisel. Ametipiirangutega kohtunikule ametikohustuste täitmise peatumisel palga maksmise peatamine võrduks isiku jätmisega sissetulekuta, mis on vastuolus seadusandja kohustusega sätestada kohtuniku sõltumatuse tagatised. 9. Justiitsminister on seisukohal, et kassatsioonkaebus pole põhjendatud, ja väidab järgmist: 1) ebaõige on seisukoht, et kohtuniku ametikohustuste täitmisega seonduvat reguleerib üksnes kohtute seadus ja kriminaalmenetluse seadustik. KS § 8 lg 2 järgi kohaldatakse avaliku teenistuse seadust kohtunikele üksnes juhtudel, mida kohtute seadus ei reguleeri. Kohtute seadus ei piira juhtumeid, millal avaliku teenistuse seadust kohaldada ja millal mitte kohaldada. Kuna kohtute seadus ei reguleeri teenistussuhte peatumise aluseid, siis tuleb lähtuda avaliku teenistuse seadusest; 2) ametikohustuste täitmise peatamine

§ 381lg 3 järgi on ühtlasi teenistussuhte peatamine ATS § 108 p 10 alusel.

Kohtuniku ametikohustuste täitmine on peatunud Vabariigi Presidendi otsuse alusel ja justiitsministri täiendava haldusakti vormistamine pole vajalik; 3) ATS § 107 lg-st 2 tulenevalt säilitatakse teenistussuhte peatumise ajaks ametipalk või makstakse muud hüvitist üksnes seaduses sõnaselgelt ettenähtud juhtudel. Seadus ei sätesta, et seda tehakse, kui teenistussuhe on peatunud ATS § 108 p 10 alusel. Tuleb aga arvestada, et ATS § 108 p 10 alused võivad tuleneda erinevatest õigusaktidest.

§ 381

ja ka kohtute seadus ei näe ette palga säilitamist, kui kohtuniku ametikohustuste täitmine peatatakse kriminaalmenetluse ajaks.

1. Riigikohtu halduskolleegiumi
2. jaanuari
3. a määrusega anti asi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 67 lg 1 alusel läbivaatamiseks halduskolleegiumi kogu koosseisule. Halduskolleegiumi
4. jaanuari
5. a määrusega anti asi HKMS § 70 lg 1 p 2 alusel läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. HKMS § 70 lg 1 p 2 näeb ette, et asi antakse lahendada Riigikohtu üldkogule, kui see on tähtis seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast. RIIGIKOHTU ÜLDKOGU SEISUKOHT
6. A. Šuvalov pole seadnud kahtluse alla Vabariigi Presidendi otsust anda nõusolek süüdistusakti koostamiseks ega tema ametikohustuste täitmise peatamise õiguspärasust. Asjaolu, et A. Šuvalov pole vaidlustanud Vabariigi Presidendi otsust, ei takista tal oma väidetavalt rikutud õiguse kaitsmist halduskohtus.
7. A. Šuvalov taotles halduskohtus justiitsministri käskkirja tühistamist. Halduskohus ja ringkonnakohus leidsid, et justiitsministri käskkiri on üksnes haldusesisene akt, millega jaotatakse raamatupidamislikult eelarvevahendeid ning millel puudub siduv toime kaebaja jaoks. Halduskohus ja ringkonnakohus tõlgendasid kaebaja nõuet kohustamisnõudena ametipalga säilitamiseks ja maksmiseks või muu samaväärse hüvitise maksmiseks. A. Šuvalov ei ole kaebuse sellisele tõlgendamisele vastu vaielnud. Tema kaebuse väidetest ning ka esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt oli kaebus ühelt poolt suunatud sellele, et saavutada jätkuv kindlustamine elatusvahenditega. Teisalt aga soovis kaebuse esitaja kohtulikku kaitset olukorras, kus tema õigusi rikub talle seadusest tuleneva hüve - palga - maksmise peatamine. Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas (vt näiteks halduskolleegiumi
8. mai
9. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-22-05 ja
10. mai
11. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-00) on korduvalt rõhutatud halduskohtu kohustust tõlgendada esitatud kaebusi ning aidata kaebajal valida kaebuse liik, mis aitab tal paremini soovitud eesmärki saavutada. Kuna kaebaja üheks eesmärgiks oli elatusvahendite saamine teenistussuhte peatamise ajaks, on üldkogu arvates põhjendatud A. Šuvalovi nõude tõlgendamine kohustamisnõudena.
12. Praeguse vaidluse puhul tuleneb alus kohtuniku ametikohustuste täitmise peatumiseks

§ 381lg-st 3.

Kohtunike teenistusküsimusi reguleerivaks eriseaduseks on kohtute seadus. Palga ega muu hüvitise maksmise kohustust kriminaalmenetluse ajaks kohtuniku ametikohustuste täitmise peatumise korral ei sätestata kohtute seaduses ega kriminaalmenetluse seadustikus.

1. ATS § 107 lg 2 kohaselt säilitatakse ametnikule teenistussuhte peatumise ajaks ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitist vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Tulenevalt KS § 8 lg-st 2 ning ATS § 12 lg 3 p-st 3 laieneb ATS § 107 lg 2 ka kohtunikele. ATS § 107 lg-st 2 tuleneb, et teenistussuhte peatumise korral on palga või muu hüvitise mittemaksmine reegel, millest tehakse erandid seaduses sätestatud juhtudel. Avaliku teenistuse seadus ega ükski teine seadus ei sätesta võimalust maksta kohtunikule palka või muud hüvitist kriminaalmenetluse ajaks ametist kõrvaldamise juhtudel. Seega ei võimalda kehtiv õigus rahuldada A. Šuvalovi kaebust.
2. Kaebuse esitaja on kohtuasjas osutanud, et kohtuniku ametikohustuste täitmise peatumisel palga väljamaksmise peatamine võrdub isiku sissetulekuta jätmisega, mis on vastuolus seadusandja kohustusega sätestada kohtuniku sõltumatuse tagatised. Põhiseaduse § 147 lg 4 kohaselt sätestab kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi seadus. Nii on kohtunikele võrreldes teiste riigiametnikega sätestatud erikord ametisse nimetamise, ametist vabastamise ja tagandamise, kohtunikele esitavate nõuete ja nende suhtes kehtivate ametikitsenduste kohta. Teenistussuhte eripära peab tagama kohtuotsuse autoriteedi ja õigusemõistmise sõltumatuse. Tallinna Ringkonnakohus leidis
3. aprilli
4. a otsuses haldusasjas nr 3-06-1451, et kohtuniku ametipiirangud ei kehti ajal, mil tema volitused ja teenistussuhe on kriminaalmenetluse tõttu peatunud, ja et A. Šuvalov võib kindlustada endale sissetuleku, tehes ka muud tööd peale õppe- või teadustöö. Üldkogu ei nõustu ringkonnakohtu sellise järeldusega. Üldkogu on arvamusel, et KS §-s 49 sätestatud kutsetegevuse piirangud laienevad kohtunikule ka ajal, mil tema ametikohustuste täitmine on peatatud. Kohtuniku teenistussuhte peatumine ei tähenda kohtuniku ametist vabastamist. Põhiseaduse § 147 lg 2 ja KS § 101 järgi saab kohtunikku ametist tagandada üksnes kohtuotsusega ning kuni süüdimõistva otsuseni kehtib kohtuniku suhtes sõltumata tema ametikohustuste peatumisest KS § 49 lg 1, mis keelab kohtunikul väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl.
5. Kohtunike sõltumatuse üheks tagatiseks on nende tasustamise tagamine seadusega. Kohtuniku ametipalk on sätestatud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusega. Samuti on seadusandja pidanud vajalikuks reguleerida kohtuniku palga vähendamist kohtuniku distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamise korral (KS § 95 lg 4). Analoogne regulatsioon kohtuniku suhtes algatatud kriminaalmenetluse tõttu tema teenistusest kõrvaldamise ajaks puudub.
6. Eeltoodut arvesse võttes sõltub üldkogu arvates asja lahendamine sellest, kas regulatsioon, mis ei võimalda maksta kohtunikule palka ajal, mil tema teenistussuhe on peatunud

§ 381lg 3 alusel, on põhiseadusega kooskõlas.

18. Tulenevalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg-st 3 lahendab üldkogu kolleegiumi poolt üleantud asja kõigis asjassepuutuvates küsimustes, kohaldades samal ajal asja liigile vastavat menetlusseadustikku ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust. Kuna üldkogul tuleb A. Šuvalovi kassatsioonkaebuse lahendamisel võtta seisukoht ka selle kohta, kas kohtute seadus, avaliku teenistuse seadus ja kriminaalmenetluse seadustik on põhiseaduspärased osas, milles need ei võimalda maksta kohtunikule palka või muud hüvitist aja eest, mil tema ametikohustused on

§ 381

lg 3 alusel peatunud, kaasab üldkogu PSJKS § 10 lg 1 alusel menetlusse Riigikogu, õiguskantsleri ja justiitsministri. Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu