RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud

ti Vabariigi nimel 3-3-1-13-08 6. mai 2008

istuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Priit Raua (Raud) kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse

1. juuni
2. a kirjas sisalduva otsuse tühistamiseks ja Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni
3. juuni
4. a otsuse tühistamiseks kaebajat puudutavas osas Tallinna Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a otsus haldusasjas nr 3-06-2521 Priit Raua kassatsioonkaebus
7. aprill 2008 Tallinna Linnavalitsuse esindaja Kaialiisa Koolberg RESOLUTSIOON Rahuldada Priit Raua kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
8. märtsi
9. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
10. novembri
11. a otsused haldusasjas nr 3-06-2521 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Priit Raua kaebuse kohaselt elab ta üürnikuna omandireformi käigus tagastatud eluruumis Tallinnas Kauna tn 5-1 ning on
13. septembril 1994 arvele võetud munitsipaaleluruumi üürimise taotlejana kui tagastatud eluruumi üürilepingu alusel kasutav isik. Samal ajal võeti samas nimekirjas arvele Priit Raua isa Rein Raud ja vend Tiit Raud.
14. mail 1997 toimunud Kristiine Linnaosa Valitsuse asustamata eluruumide avalikul enampakkumisel omandas P. Raua vend T. Raud eluruumi aadressil Tuisu 2A-
16. Tallinna Kesklinna Valitsuse
17. juuni
18. a kirjaga teatati P. Rauale, et
19. juunil 2006 toimunud linnaosa eluasemekomisjoni koosolekul arutati nende isikute eluasemeprobleemi, kes on osalenud ja omandanud eluruumi teistes linnaosades korraldatud enampakkumisel. Tulenevalt asjaolust, et
20. mail 1997 toimunud asustamata eluruumide avalikul enampakkumisel omandas T. Raud eluruumi, kustutatakse P. Raud munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikute nimekirjast. Kirjas leiti viidetega eluruumide erastamise seaduse (

) § 5 lg 1 p-le 3 ja Tallinna Linnavolikogu

1. oktoobri
2. a määrusega nr 56 kinnitatud "Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra (Kord) p-le 14.1, et kui isik on osalenud eluruumide erastamise kohustatud subjekti läbiviidud enampakkumisel ja omandanud seal eluruumi, on ta juba saanud õigushüve seaduses sätestatud eelisõiguse kasutamisega ning sellega on faktiliselt langenud ära tema arvel olemise põhjus.
3. P. Raud esitas kaebuse, milles taotles Tallinna Kesklinna Valitsuse
4. juuni 2006 kirjas sisalduva otsustuse ja selle aluseks oleva Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni
5. juuni
6. a otsuse tühistamist kaebajat puudutavas osas. Kaebuse kohaselt tunnistati tema suhtes kehtetuks varasem otsustus kanda ta eluruumi üürimist taotlevate isikute nimekirja, mille kohta viimati tuli kinnitus
7. a, ilma, et oleks selgitatud selle põhjendusi ning seda, kuidas on arvestatud kaebaja usaldust varasema soodsa otsuse kehtimajäämisse. T. Raua eluruumi omandamine leidis aset juba
8. a. Küsimuse lahendamisel eirati hea halduse põhimõtteid, jättes kaebaja menetlusse kaasamata ja viivitades ebamõistlikult pikalt küsimuse lahendamisega. Samuti leidis kaebaja, et T. Raua poolt eluruumi omandamine võeti otsuse aluseks ebaõigesti, sest see ei seostu kaebajaga.
9. Tallinna Halduskohtu
10. märtsi
11. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) ORAS § 121 lg-st 7, mille kohaselt on tagastatud eluruumi üürnik ja temaga koos elavad isikud kohustatud sama paragrahvi
12. lõike alusel uue eluruumi saamisel nende kasutuses oleva eluruumi vabastama, ning

§ 5

lg 1 p-st 3, mille kohaselt eluruumi ostmise

õigus on omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi üürnikul tingimusel, et üürnik ja kõik temaga koos elavad isikud nimetatud eluruumi vabastavad, ilmneb seadusandja kindel tahe, et üks nn "sundüürnik" saab koos oma perekonnaliikmete või koos elavate isikutega kasutada seadusest tulenevaid võimalusi (õigushüvesid) sundüürniku staatusest vabanemiseks üks kord. Sama tuleneb ka Korrast, mille p 6 kohaselt kirjutavad avaldusele eluruumi üürimiseks alla kõik täisealised perekonnaliikmed, kes avaldavad soovi saada üürile ühine eluruum. (Korra p 3.2.1 kohaselt võetakse tagastatud eluruumide üürnikena arvele isikud, kes kasutavad üürilepingu alusel eluruumi, mis on tagastatud ORAS kohaselt tingimustel, et eluruumi kasutamist on alustatud enne selle tagastamist ja avaldus eluruumi üürimiseks on esitatud enne

1. märtsi 2003.) Nimetatud allakirjutamise nõue on kehtestatud just selleks, et kõik pereliikmed oleksid teadlikud ja nõus, et neile eraldatakse üks eluruum, mille järel nad seni kasutatud eluruumi peavad vabastama; 2) asjassepuutuvad õigusaktid ei räägi leibkonnast (millele viitab kaebaja), vaid üürnikust ja temaga koos elavatest isikutest. Kaebaja rahvastikuregistri järgne aadress on olnud alates
2. detsembrist 1988 kuni käesoleva ajani Kauna 5-1 ja tema venna T. Raua rahvastikuregistri järgne aadress oli Kauna 5-1
3. aprillist 1989 kuni
4. jaanuarini
5. Ka on nad esitanud ühiseid, mõlema poolt allkirjastatud avaldusi ühise eluruumi üürimiseks (tl 36-38). Seega elasid kaebaja ja tema vend Kauna 5-1 perekonnana. Kuna T. Raud sai avalikul enampakkumisel eluruumi omanikuks, pidi kaebaja tema perekonnaliikmena seni kasutatud pinna vabastama. Nii kaebajale kui ka tema vennale, kes olid arvele võetud eluruumi üürimist taotlevate isikutena, laienes Korra p 13.1 järgi kohustus teatada eluasemekomisjoni sekretärile eluruumi üürimist taotleva isikuna arvel olemise põhjuse äralangemisest või muutumisest ühe kuu jooksul muutuse toimumisest arvates. Kaebaja ei ole seda nõuet täitnud; 3) käesoleval juhul on eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt kustutamise alusena õigesti viidatud Korra p-le 14.1 (eluruumi saamist taotleva isikuna arvel olemise põhjuse äralangemine), kuid välistatud pole, et samasisulise otsuse tegemisel saanuks lähtuda ka Korra p-dest 14.3 ja 14.4 (isiku poolt tegelikkusele mittevastavate andmete esitamine, Korra punktis 13.1 ja 13.2 sätestatud kohustuste mittetäitmine), kuna kaebaja ei ole täitnud p-s 13.1 viidatud teavitamiskohustust ning tegelikkusele mittevastavate andmete esitamisena saab käsitada P. ja T. Raua
6. ja
7. a ühisavaldusi eluruumi üürimiseks olukorras, kus T. Raud sundüürnikuna oli juba ühe eluruumi omandanud ja tema elukohaks ei olnud enam Kauna 5-
8. Kui kaebaja püüab väita, et Kauna 5-1 üürnik on kogu aeg olnud tema, mitte T. Raud, siis on tegelikkusele mittevastavate andmete esitamine leidnud aset juba
9. a, mil enampakkumisel osales T. Raud isikuna, kes ei olnud tagastatud maja üürnik. Seega oli Tallinna Kesklinna Valitsusel igal juhul seaduslik alus kaebaja üürimist taotlevate isikute arvelt kustutamiseks; 4) vaidlusalune otsus ei olnud diskretsiooniotsus, sest Korra p 14 sõnastusest tuleneb selgelt, et arvelt kustutamine on haldusorgani kohustus, kui esinevad sättes toodud alused. Järelikult on kaebaja väited usalduse mittearvestamisest, eri huvide kaalumata jätmisest ja nende otsuses kajastamata jätmisest põhjendamatud. HMS §-dest 6, 36 ja 40 tulenevate isiku menetlusse kaasamise ja ärakuulamise nõuete ning selgitamiskohustuse rikkumine (olukorras, kus kaebaja oli põhjendamatult seisnud eluruumi saamist taotleva isikuna arvel ligi kümme aastat mh ka vastustaja tegematajätmiste tõttu, polnud tegemist kiireloomulise küsimusega, mille lahendamiseks tuli menetlusosalise õigusi eirata) ei toonud antud juhul kaasa ebaõiget otsustust; 5) Korra p 15 järgi toimub isikute kustutamine eluruumide üürimist taotlevate isikute arvelt linnaosa eluasemekomisjoni otsusega. Antud juhul on eluasemekomisjoni otsus ja kirjalik teade selle kohta nõuetekohaselt motiveeritud, kuna toodud on nii haldusakti andmise faktiline kui ka õiguslik alus. Et eluasemekomisjoni otsust on nimetatud ekslikult ettepanekuks ja teate selle kohta saatis kaebajale mitte eluasemekomisjoni sekretär, nagu nõuab Korra p 16, vaid linnaosa vanema asetäitja, ei anna HMS § 58 kohaselt alust otsuse tühistamiseks, kuna see ei saanud mõjutada asja otsustamist.
10. P. Raud esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldataks.
11. Tallinna Ringkonnakohtu
12. novembri
13. a otsusega jäeti P. Raua apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis järgmist: 1) Korra p 14 alap 1 kohaselt kustutatakse isikud eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt eluruumi saamist taotleva isikuna arvel olemise põhjuse äralangemise korral. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et sellise põhjuse äralangemisena tuleb käsitada kaebuse esitajaga koos elanud T. Raua poolt

§ 5

lg 1 p-s 3 sätestatud õiguse kasutamist - asustamata eluruumide avalikul enampakkumisel eluruumi omandamist.

§ 5

lg 1 p 3 kohaselt on asustamata eluruumi ostmise

õigus uues, kapitaalselt remonditud või rekonstrueeritud elamus, samuti eelmise üürniku lahkumise, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruumi puhul esimese eelistusena omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi või tööandja eluruumi üürnikul tingimusel, et üürnik ja kõik temaga koos elavad isikud nimetatud eluruumi vabastavad. Selle sätte

märgiks on anda omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi üürnikule ja temaga koos elavatele isikutele võimalus saada omandireformi käigus eluruumi omanikuks ning selle õiguse kasutamise tingimusena nähakse ette nende poolt kasutatava omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi vabastamine. Üürniku või muu temaga koos elava isiku poolt

§ 5

lg 1 p-s 3 sätestatud võimaluse kasutamise korral on erastamise kohustatud subjekt taganud kõigile tagastatud eluruumis koos elavatele isikutele võimaluse jätkata ühise eluruumina muu eluruumi kasutamist. Kuna seadus sätestab sellise õiguse kasutamise tingimuseks nende isikute poolt õigustatud subjektile tagastatud eluruumi vabastamise, on sellise õiguse kasutamise korral nende isikute puhul ära langenud Tallinna linna omandis oleva eluruumi üürimise taotlemise Korra p-s 3.2 nimetatud põhjus; 2) halduskohus on tuvastanud, et T. Raua poolt asustamata eluruumi omandamise ajal elasid kaebuse esitaja ja T. Raud koos tagastatud eluruumis aadressil Kauna tn 5-1, tuginedes rahvastikuregistri andmetele (tl 33-34) ning asjaolule, et nende avalduste alusel on nad

1. septembril 1994 ühiselt arvele võetud munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikutena kui tagastatud maja üürnikud ning nad on esitanud ühiseid avaldusi munitsipaalomandis oleva korteri üürilesaamiseks (tl 36-38). Ringkonnakohus nõustus selle hinnanguga. Eeltoodud põhjusel nõustus ringkonnakohus ka seisukohaga, et kaebuse esitajal tekkis kohustus tagastatud eluruum vabastada; 3) ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga ka selles, et Korra p 14 alap-s 1 toodud asjaolu esinemisel on haldusorganil kohustus kustutada isik eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt. Seetõttu ei saa sellise otsuse tühistamist nõuda väitega, et selle tegemisel rikuti kaalutlusreegleid. Kui on tuvastatud viidatud sättes nimetatud aluse esinemine, ei saanud ka muud võimalikud menetlusvead (sh uurimispõhimõtte ja ärakuulamise õiguse eiramine) mõjutada asja otsustamist. Haldusmenetluses on küll rikutud HMS § 40 lg-t 1 ja jäetud ärakuulamine teostamata, ent see ei saanud mõjutada asja lahendamise tulemust; 4) kaebuse esitaja viited HMS § 64 lg-s 3 sätestatud nõuete rikkumisele on asjakohatud. Vaidlustatud otsuse näol ei ole tegemist kaebuse esitaja suhtes soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamisega, mida reguleerivad HMS § 64 lg 3 ja § 67 lg
2. Munitsipaaleluruumi üürileandmist taotleva isiku arvelevõtmine munitsipaaleluruumi taotlejana ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming isiku taotluse lahendamisel linna omandis oleva eluruumi üürileandmiseks, kuivõrd selle arvelevõtmisega ei võeta lõplikku seisukohta isiku taotluse suhtes. Eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmisest ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et sõltumata arvelevõtmisel tähtsust omavate asjaolude püsimisest saavutab ta taotletud hüve - eluruumi üürimise. Ka asjaolu, et isiku arvelt kustutamine toimub pikka aega pärast sellekohase aluse ilmnemist, ei anna isikule õigust tugineda arvelt kustutamise vaidlustamisel õiguspärase ootuse põhimõttele. Menetluse jooksul ei saa isikul tekkida põhjendatud ootust soodsa, kuid õigusvastase lõpptulemuse suhtes üksnes seetõttu, et haldusorgan ei ole vastavatele asjaoludele seni tähelepanu pööranud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
3. P. Raud esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kassatsioonkaebuses leitakse: 1) asjaolu, et P. Rauaga on koos elanud tema vend T. Raud, ei anna alust lugeda T. Rauda selles elamus asuva eluruumi üürnikuks (üürilepingu pooleks). Üürniku täiskasvanud perekonnaliige ja üürnik ei ole samased mõisted. Üürnikustaatus on kaebaja isal R. Raual ja tema ei ole kasutanud

§ 5

lg 1 p-s 3 sätestatud õigust asustamata eluruumi ostmiseks.

§ 5

lg 1 p-s 3 sätestatud õigus kehtib üksnes sundüürniku suhtes ORAS § 121 tähenduses; 2) ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et nimekirjast kustutamine on menetlustoiming. Tegemist on haldusaktiga. Selle kehtetuks tunnistamisel oleks pidanud arvestama usalduse kaitset ja viima läbi ärakuulamise tulenevalt HMS § 67 lg-st 1 ja § 40 lg-st

1. Vaidlustatud otsusest ei selgu ka selle põhjendusi. P. Raua kuulumist nimekirja kinnitati 2002, s.o pärast seda, kui T. Raud oli juba eluruumi omandanud.
2. Tallinna Kesklinna Valitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata. Vastuses leitakse, et kõik isikud, kes eluruumi tagastamise hetkel kasutasid, tuleb lugeda sundüürnikeks, olenemata sellest, kelle nimele on sõlmitud üürileping. See, kes neist kasutab

§ 5lg 1 p-st 3 tulenevat õigust, on perekonna siseküsimus.

Lahendamisele kuulub perekonna eluasemeprobleem, mitte iga eraldiseisva pereliikme eluasemeküsimus. Kaebaja arusaama järgi ei saaks kaebaja kui üürniku täiskasvanud perekonnaliige ka ise taotleda linnalt õigushüve, kuna selline õigus on vaid isikul, kes oli üürilepingu pooleks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9.

§ 5

lg 1 p 3 sätestab, et eluruumi ostmise

õigus on asustamata eluruumi puhul uues, kapitaalselt remonditud või rekonstrueeritud elamus (v.a käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 nimetatud juhul), samuti eelmise üürniku lahkumise, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruumi puhul: esimese eelistusena - omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi või tööandja eluruumi üürnikul tingimusel, et üürnik ja kõik temaga koos elavad isikud nimetatud eluruumi vabastavad; teise eelistusena - füüsilistel isikutel. Nimetatud säte annab koos vabastamiskohustusega eluruumi ostmise

õiguse selgesõnaliselt üksnes üürnikule. Kolleegium osundab, et

märk anda eluruumi ostmise

õigus

§ 5

lg 1 p 3 alusel esimese eelistusena üksnes üürnikule ilmneb ka võrdlusest Eluruumide erastamise seaduse teiste sätetega. Nimelt nimetavad näiteks

§ 4

lg 1 ja § 5 lg 1 p 1 selgelt, kes võivad peale üürniku veel olla eluruumi omandamise õigustatud subjektiks.

§ 4

lg 1 sätestab, et eluruumi erastamise õigustatud subjektiks on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele.

§ 5

lg 1 p 1 sätestab, et eluruumi ostmise

õigus on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel. 10. Seetõttu leiab Riigikohtu halduskolleegium, et

§ 5

lg 1 p 3 alusel on eluruumi ostmise

õigus esimese eelistusena üksnes üürnikul. Vastavalt tekib kohustus eluruum

§ 5

lg 1 p 3 alusel vabastada samuti vaid juhtumil, kui eluruumi ostueesõiguse on realiseerinud üürnik. Halduskohus ega ringkonnakohus ei ole käsitlenud küsimust, kas T. Raud omandas eluruumi

1. aastal kui tagastatud eluruumi üürnik. T. Rauda ei saa pidada
2. aastal eluruumi üürnikuks üksnes seetõttu, et ta elas koos kaebajaga koos tagastatud eluruumis ning et ta on koos kaebajaga võetud arvele munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna kui tagastatud maja üürnik ning et ta on koos kaebajaga esitanud ühiseid avaldusi munitsipaalomandis oleva korteri üürilesaamiseks.
3. aastal kehtinud Elamuseaduse § 28 lg 1 järgi kohustus üürilepingu järgi eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustus kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Elamuseaduse §-d 35-36 reguleerisid üürniku perekonnaliikmete majutamist ning perekonnaliikmete õigusi ja kohustusi. Seega ei ole õige pidada iga tagastatud eluruumis elavat isikut selle eluruumi üürnikuks

§ 5lg 1 p 3 mõttes.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb tuvastada, kes oli

1. aastal T. Raua poolt eluruumi ostmise ajal Kauna tn 5-1 üürnikuks ehk üürilepingu pooleks.
2. Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et
3. aastal T. Raua poolt eluruumi omandamise ajal oli tagastatud eluruumi üürnikuks tema, siis on P. Raud õigesti eluruumi üürimise taotlejate nimekirjast välja arvatud. Riigikohtu halduskolleegium nõustub siinkohal ringkonnakohtu seisukohaga, et käesoleva kohtumenetluse esemeks olev otsus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming. Seetõttu ei ole asjakohased kassaatori väited haldusakti kehtetuks tunnistamise nõuete rikkumise kohta. Kui aga asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et
4. aastal T. Raua poolt eluruumi omandamise ajal oli Kauna tn 5-1 eluruumi üürnikuks keegi teine, mistõttu eluruumi omandamisega T. Raua poolt ei tekkinud teistel Kauna tn 5-1 elanud isikutel kohustust eluruumi vabastada, siis võib P. Raua väljaarvamine munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikute nimekirjast Tallinna Kesklinna Valitsuse toodud põhjendustel olla õigusvastane.
5. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada aga ka seda, et P. Raua kaebus üürimist taotlevate isikute nimekirjast väljaarvamise vaidlustamiseks kuulub rahuldamisele üksnes juhul, kui tuvastatakse P. Raua subjektiivne õigus selles nimekirjas olemiseks selle aja seisuga, mil toimus nimekirjast väljaarvamine. Seega tuleb kaebuse rahuldamiseks tuvastada ka see, kas P. Raud oli ajal, mil ta arvati nimekirjast välja, Kauna tn 5-1 üürnik.
6. P. Raua kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule, kellel tuleb tuvastada, kes olid Kauna tn 5-1 üürnikud
7. aastal, mil T. Raud omandas teise eluruumi, ja
8. aastal, mil P. Raud arvati välja munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikute nimekirjast. Neist asjaoludest sõltub, kas kaebus kuulub rahuldamisele või mitte. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann