Obsah (9)

§ 294§ 315§ 302§ 322§ 330§ 298§ 287§ 166§ 316

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) §-s

1. Oluline on kindlaks teha, millise nõude erikontrolli läbiviimiseks esitasid avaldajad aktsionäride erakorralisele üldkoosolekule
2. märtsil 2007 ja kas erikontrolli läbiviimiseks avalduse esitamine kohtule on põhjendatud.
3. märtsi
4. a avalduses ei olnud märgitud ühtegi põhjendust, miks peaks erikontrolli läbi viima. Aktsionäride
5. märtsi
6. a erakorralisel üldkoosolekul esitas avaldaja D. Kangur taotluse erikontrolli läbiviimise otsustamiseks ning koosoleku päevakorra vastavaks täiendamiseks. Üldkoosolek otsustas päevakorda mitte täiendada. Avaldaja ei põhjendanud üldkoosolekule erikontrolli läbiviimise vajadust.
7. märtsil 2007 saadeti aktsionäridele korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade.
8. mail 2007 toimuva korralise üldkoosoleku päevakorras oli
9. punktina "Aktsionäride A. Staðkevitði, D. Kanguri jt ettepanek erikontrolli läbiviimisest".

§ 294

lg 5 kohaselt esitas nõukogu oma ettepaneku mitte toetada aktsionäride ettepanekut erikontrolli läbiviimise kohta. Nõukogu põhjendas oma otsust sellega, et põhistatud ettepanek on esitatud enne majandusaasta aruande esitamist aktsionäridele. Avaldajate taotluses ei nähtu selget nõuet - ülesannet, mida kontrollida. Erikontroll eeldab TsMS § 604 lg 4 järgi audiitori ülesande täpset sõnastamist. Erikontrolli ülesande täpsel sisul on oluline tähtsus tulenevalt erinevatest aegumistähtaegadest (

§ 315

ja § 327 - juhatuse liikme ja nõukogu liikme vastutus;

§ 302

- üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine;

§ 322lg-d 6-8 - nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamine või tühisus).

Erikontrolli läbiviimiseks ei ole mõjuvaid põhjusi. Avaldajate väited kahjulike tehingute kohta on meelevaldsed. Aktsionäre on igal majandusaastal, kui kinnisvara võõrandati, informeeritud vara müügihinnast. Majandusaasta aruanded on tehtud aktsionäridele kättesaadavaks 2 nädalat enne korralise koosoleku toimumist. Need dokumendid on avalikult kasutatavad äriregistris. Pärast erikontrolli läbiviimise avalduse esitamist kohtule on aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud 100% aktsiakapitalist (sealhulgas ka kõik avalduse esitajad), kiitnud üksmeelselt heaks juhatuse ja nõukogu tegevuse ning jaotanud kasumi. Võimalikud lahkhelid tuleks lahendada kõigi aktsionäride osavõtul. 3. Harju Maakohus jättis 23. oktoobri 2007. a määrusega avaldajate avalduse rahuldamata ning menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus seaduses sätestatud juhtudel määrata huvitatud isiku avalduse alusel muu hulgas juriidilise isiku erikontrolli läbiviimise ja läbiviija (TsMS § 602).

§ 330

lg 1 alusel võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda aktsionäride üldkoosolekul aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli läbiviimise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui üldkoosolek erikontrolli läbiviimist ei otsusta, võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda, et erikontrolli läbiviimist ja erikontrolli läbiviija määraks kohus. Kohus määrab erikontrolli ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmed. Avalduse kohaselt kuulub avaldajatele kokku 24,24% aktsiatest. Avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna D. Kanguri ja A. Staðkevitði 6. märtsil 2007. a puudutatud isiku nõukogu esimehele esitatud avaldus erikontrolli läbiviimise otsustamiseks tugineb oluliselt teistsugustele asjaoludele võrreldes hiljem kohtule esitatud avaldusega. Selline käitumine ei ole kooskõlas

§ 330lg-te 1 ja 2 mõttega.

Aktsionäridel, kes soovivad erikontrolli läbiviimist, tuleb oma taotlust aktsionäride üldkoosolekule põhjendada, tuues seejuures välja konkreetsed asjaolud, mis on tinginud erikontrolli nõude esitamise. Juhul kui aktsionäride üldkoosolek erikontrolli läbiviimist ei otsusta, on võimalik sama nõude põhjendatuse üle otsustada kohtul hagita menetluse raames. Ilmselt võib lubatavaks pidada erikontrolli läbiviimise taotluse täiendavat põhistamist kohtumenetluse raames, kuid kohtu poole pöördunud aktsionärid ei saa tugineda olemuslikult uutele asjaoludele. Aktsiaseltsi juhtimise ja varalise seisundiga seotud küsimuste lahendamine peaks

§-s 290 ja §-s 298 sätestatut arvestades kuuluma eeskätt üldkoosoleku pädevusse. Kohtu sekkumise erandlikkust rõhutab ka

§ 330

lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt otsustab kohus erikontrolli läbiviimise ainult mõjuval põhjusel. Avaldajad D. Kangur ja A. Staðkevitð on

1. märtsil 2007 esitatud avalduses erikontrolli läbiviimiseks viidanud konkretiseerimata kahtlusele, et puudutatud isiku juhtorganite käitumine ei ole kooskõlas puudutatud isiku huvide ning õigusaktidega. Kahtlusi on avalduse kohaselt süvendanud asjaolu, et nii puudutatud isiku juhatus kui ka nõukogu keeldusid korduvalt vastamast avaldajate küsimustele, mis puudutavad aktsiaseltsi majandustegevust ja juhtorganite tegevust, samuti raamatupidamisega seonduvatele küsimustele. Erikontrolli raames palutakse kõnealuses avalduses vaatluse alla võtta puudutatud isiku igapäevase majandustegevuse raamidest väljuvad tehingud, sh suuremahulised vara võõrandmised, tehingud sugulastega ning seotud ettevõtetega. Puudutatud isikule kuulunud vara võõrandamiste kontrollimise vajadusele on avaldajad tuginenud alles kohtumenetluse käigus. Avalduses toodud asjaolude järgi võiks maakohtu arvates erikontrolli läbiviimise aluseks saada puudutatud isiku tehtud tehingud endaga seotud isikule (lähikondsele) Artur Rahamägile kuuluva OÜ-ga VR-Sebastian aastatel 2001-
2. Nii menetlusosaliste väidete põhjal kui ka rahvastikuregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetel oli Artur Rahamägi nimetatud ajavahemikul puudutatud isiku juhatuse liikme (juhataja) Uno Abru tütre abikaasa. Lisaks kuulus A. Rahamägi abikaasa Elo Rahamägi alates
3. märtsist 2002 puudutatud isiku nõukogusse. Asjaolu, et A. Rahamägi ja E. Rahamägi abielu on hiljem (
4. a) lahutatud, ei oma siinkohal õiguslikku tähendust. Samuti ei ole õiguslikult võimalik eristada isikute seotust analüüsides lähikondsuse sisulist ja formaalset aspekti. Muud avaldajate välja toodud asjaolud ei anna koos ega eraldi alust erikontrolli määramiseks. Aktsiaseltsi juhatuse liikme töötasu suurus kajastub äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes, mis on kooskõlas

§ 298lg 1 p-ga 7 aktsionäride üldkoosoleku poolt kinnitatud.

Olemasolevatest tõenditest ei nähtu, et keegi puudutatud isiku aktsionäridest oleks üldkoosolekutel tõstatanud küsimuse juhataja töötasu vastavusest tema ülesannete raskusele ja äriühingu majanduslikule olukorrale. Avaldajate ülejäänud väited puudutatud isiku juhtorganite tegevuse kohta on üldsõnalised ja konkretiseerimata. Võimalik teabe andmise kohustuse rikkumine puudutatud isiku juhatuse poolt ei anna iseenesest alust määrata erikontrolli.

§ 287

lg 1 järgi on aktsionäril õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul kui juhatus keeldub teabe andmisest, annab

§ 287

lg 3 regulatsioon aktsionärile õiguse nõuda, et tema teabenõude õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, alternatiivina võib aktsionär kahe nädala jooksul arvates üldkoosoleku toimumisest esitada hagita menetluses kohtule avalduse, paludes kohustada juhatust teavet andma. Erinevalt osaühingu osanikust (

§ 166

lg 1) on aktsionäril õigus juhatuselt teavet saada üksnes aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäridel on võimalik teha järelevalvet juhatuse tegevuse üle eeskätt nõukogu kaudu (

§ 316). 4.

Avaldajad esitasid Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palusid tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldus erikontrolli läbiviimiseks. Puudutatud isik palus jätta maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. jaanuari
3. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Maakohus leidis õigesti, et aktsionärid ei või esitada erikontrolli läbiviimise taotluses erinevaid aluseid üldkoosolekule ja kohtule.

§ 298

lg 1 p 6 kohaselt kuulub erikontrolli määramine aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevusse.

§ 330

lg 2 kohaselt, kui üldkoosolek erikontrolli läbiviimist ei otsusta, võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda, et erikontrolli läbiviimist ja erikontrolli läbiviija määraks kohus. Kohus otsustab erikontrolli läbiviimise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmed. Esmalt peab erikontrolli määramise taotluse esitama üldkoosolekule ning selles tuleb ära näidata ka mõjuvad põhjused. Seda taotlust peab arutama kõigepealt üldkoosolek ja kui üldkoosolek ei otsusta erikontrolli määramist, alles siis on aktsionäridel õigus pöörduda sama taotlusega kohtu poole. Aktsionäri suhtlemine aktsiaseltsi juhtorganitega, sh erikontrolli läbiviimise taotluse ja teabenõude esitamine ja põhjendamine toimub aktsionäride üldkoosolekul.

§ 330

lg 2 sätestab, et kohus otsustab erikontrolli läbiviimise ainult mõjuval põhjusel. Seega peavad erikontrolli määramise avalduses olema selgelt esitatud asjaolud, et kohtul oleks võimalik tuvastada, kas need on mõjuvad või mitte. Selline taotlus tulnuks teha ka üldkoosolekule. Põhjendatud on puudutatud isiku väide, mille kohaselt üldkoosolekule esitatud avaldus erineb oluliselt kohtule esitatud avaldusest. Ebaõige on avaldajate väide, et üldkoosolekule ei peagi erikontrolli läbiviimise vajadust põhjendama. Selliselt ei ole üldkoosolekul sisuliselt võimalik otsustada erikontrolli läbiviimise vajaduse üle.

§ 330

lg-st 2 tulenevalt on aktsionäri kohustus esitada erikontrolli määramise taotluses asjaolud ja tõendid, mille aluse saab kohus tuvastada, kas erikontrolli määramiseks esineb mõjuv põhjus. Maakohtule esitatud avalduses on märgitud mitmeid asjaolusid ja faktiväiteid, mis vajaksid erikontrolli määramist, kuid puudutatud isik neid ei tunnista ja kinnitas, et asjaolud on esitatud avalduses ebaõigesti. Avaldajad ei ole tõendanud oma väidete õigsust. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ka põhjusel, et avaldajad ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles palusid tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada erikontrolli määramise avaldus. Avaldajad ei ole kunagi väitnud, et kohus ei pea erikontrolli määramiseks tuvastama mõjuvat põhjust. Vastupidi, avaldajad on korduvalt põhjendanud, millised on need asjaolud, mille tõttu on erikontrolli vaja teha. Avaldajad jäävad esitatud mõjuvate põhjuste juurde. Praeguses vaidluses on avaldajatel tekkinud põhjendatud ja konkreetsed kahtlused puudutatud isiku juhtimise heausksuse ja otstarbekuse suhtes, mis on märgitud nii üldkoosolekule esitatud kui ka kohtule esitatud avalduses. Avaldajad kahtlustavad, et juhatus ebaseaduslike tehingutega tekitanud ettevõttele olulist varalist kahju. Olulise varalise kahju tekkimine ettevõtte aktsionäridel on igal juhul mõjuv põhjus erikontrolli määramiseks. Maakohus tuvastas erikontrolli määramise aluseks oleva põhjuse, kui jõudis ebaõigele järeldusele, et avalduses välja toodud asjaoludest võiks erikontrolli läbiviimise aluseks saada puudutatud isiku tehtud tehingud enda lähikondsele A. Rahamägile kuuluva OÜ-ga VR-Sebastian aastatel 2001-2005.

§ 330

lg 2 näeb ette, et kohus otsustab erikontrolli läbiviimise ainult mõjuval põhjusel. Selline õigus on kohtule seadusega antud eesmärgil, et võimaldada ka vähemusaktsionäridel oma seaduslikke õigusi kohtus kaitsta. Kohtuliku kontrolli eesmärk ei ole hinnata, kas erikontrolli läbiviimise taotlus esitati aktsionäride üldkoosolekule täpselt sellisena nagu kohtule, vaid kohus peab otsustama, kas ettevõttes tuleb määrata erikontroll või mitte. Kohus peab sõltumatu organina tuvastama erikontrolli määramiseks mõjuva põhjuse kohtumenetluses eelkõige sisuliselt, mitte formaalselt. Riigikohus leidis

1. detsembri
2. a tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04 tehtud otsuse p-s 36, et hagejana puuduvad vähemusaktsionäridel reeglina võimalused ja vahendid, kontrollimaks kogu aktsiaseltsi väärtust ja selle alusel arvestatud aktsiate väärtust, ning et seda tuleb arvestada poolte vahel tõendamiskoormise jagamisel. Kui vähemusaktsionär esitab kohtule väite, mis võimaldab arvata, et hüvitis ei ole määratud õiglaselt, tuleb põhiaktsionäril tõendada, et hind on määratud õiglaselt. Avaldajad on seisukohal, et väikeaktsionäride huve ja õigusi tuleb kaitsta sarnaselt viidatud lahendile, s.o tõendamiskoormise jagamisel, väikeaktsionäride õiguste kaitsel ja huvide arvestamisel. Võttes arvesse avaldajate esitatud asjaolusid ja puudutatud isiku juhtorgani käitumist, on erikontroll põhjendatud.
3. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu. Ta leiab, et ringkonnakohus märkis õigesti, et erikontrolli taotleval aktsionäril on

§ 330

lg-st 2 tulenevalt kohustus esitada erikontrolli määramise taotluses asjaolud ja tõendid, mille alusel saab kohus tuvastada, kas erikontrolli määramiseks esineb mõjuv põhjus. Avaldajad esitasid maakohtule mitmeid asjaolusid ja faktiväiteid, mida puudutatud isik ei tunnista ja kinnitab, et asjaolud on avalduses esitatud ebaõigesti. Seega tulnuks avaldajatel esitada tõendeid, mis nende väiteid tõendaks. Riigikohtule esitatud faktiväited kahjulike tehingute ja aktsiaseltsile olulise varalise kahju tekitamise kohta on endiselt paljasõnalised. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 695 alusel ning asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2. Kolleegium ei nõustu kohtute järeldusega, et avaldajate maakohtule esitatud taotlus erineb oluliselt taotlusest, mida nad esitasid puudutatud isikule. Avaldajad D. Kangur ja A. Staðkevitð esitasid
3. märtsil 2007 puudutatud isiku juhtkonnale erikontrolli läbiviimise taotluse, milles nad märkisid muu hulgas järgmist: "Erikontrolli läbiviimist nõuame aktsionäridena tuginedes

§ 330

lg-le 1 ning kirjeldatud nõudmiste ajendiks on aktsionäridel tekkinud kahtlused, mille kohaselt aktsiaseltsi juhtorganite käitumine ei ole kooskõlas aktsiaseltsi huvide ning õigusaktidega. Kahtlusi on süvendanud asjaolu, et nii juhatus kui nõukogu keelduvad korduvalt vastamast aktsionäride aktsiaseltsi majandustegevust, samuti juhtorganite tegevust ning raamatupidamist puudutavatele küsimustele. Seetõttu oleme seisukohal, et aktsiaseltsis tuleb läbi viia erikontroll, mille ülesandeks on tuvastada, kas praeguse juhatuse ja nõukogu liikmed on käitunud vastavuses aktsiaseltsi huvidega ning täitnud seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Erikontrolli läbiviimisel tuleb võtta vaatluse alla aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamidest väljuvad tehingud, s.h suuremahulised vara võõrandamised, tehingud sugulastega ning seotud ettevõtetega. Erikontrolli läbiviija esitab aruande erikontrolli tulemuste kohta aktsionäridele ning olenevalt erikontrolli tulemustest otsustavad aktsionärid seejärel järgnevate sammude üle." (Kohtutoimiku V kd, tl 78-79.) Maakohtule

1. aprillil 2007 esitatud avalduses on avaldajad muu hulgas märkinud: "Avaldajatele teadaolevalt on aktsiaseltsi juhatus sõlminud AS Tondi Elektroonika nimel aktsiaseltsile kahjulikke tehinguid oma lähikondsetele kuuluvate äriühingutega - aastaid tegutses AS Tondi Elektroonika ruumides aktsiaseltsi juhataja Enu Arbu väimehe Artur Rahamägiga seotud äriühing VR-Sebastiani OÜ õmblustsehh, milles avaldajatele teadaolevalt töötasid AS Tondi Elektroonika töötajad (kellele maksis palka AS Tondi Elektroonika). Mainitud äriühingult ei küsitud renti, küll aga läks õmblustsehhi toodangu realiseerimisest saadud tulu täies ulatuses OÜ-le VRSebastian. Selliste tehingute eesmärgiks on olnud isikliku tulu teenimine ning lähikondsetele võimaluse andmine teenida tulu AS Tondi Elektroonika arvelt. Sellega seoses on avaldajatel tekkinud kahtlus, et aktsionäridele on tekitatud suures ulatuses kahju. Ühtlasi on avaldajatel alust arvata, et juhtorganid maksavad juhatusele ebamõistlikult suurt tasu." (Kohtutoimiku I kd, tl 5.) Maakohtule
2. augustil 2007 esitatud avalduse täienduses on avaldajad muu hulgas palunud kontrollida kahe kinnistu ning õmblustsehhi varade võõrandamist, mille eest puudutatud isiku juhataja vastuse kohaselt on saadud kokku 13,599 miljonit krooni (kohtutoimiku I kd, tl 97-99). Eeltoodust nähtub, et avaldajad on kohtule esitatud avalduses täpsustanud oma varasema taotlust, sh põhjendusi erikontrolli läbiviimise vajaduse kohta. Nii on nad näiteks selgitanud, mida nad mõtlevad tehingute all sugulastega ning seotud ettevõtetega. Selline taotluse täpsustamine on lubatav ja mõislik, sest enne kohtumenetluse algatamist ei pruugi avaldajatele olla piisavalt kättesaadav erikontrolli taotluse esitamiseks vajalik teave. Muu hulgas võivad aktsionärid saada erikontrolli läbiviimise taotluse esitamiseks täiendavat ja vajalikku teavet aktsiaseltsi vastusest, milles keeldutakse erikontrolli läbiviimisest.
3. Kolleegium selgitab, et

§ 330

lg 2 järgi peab kohus erikontrolli läbiviimise taotluse lahendamisel otsustama, kas esinevad mõjuvad põhjused taotluse rahuldamiseks. Erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele eesmärgiga selgitada, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorganite vastu. Samuti võib erikontroll hõlmata aktsiaseltsi asutamist, aktsiakapitali muutmist ning aktsiaseltsi aastaaruande kohta tekkinud küsimusi, mida ei ole võimalik lahendada

§-s 287 ettenähtud teabenõude esitamisega. Erikontrolli tulemuseks on aktsionäride üldkoosolekule esitatav ülevaade, mis peab võimaldama aktsionäridel langetada otsuseid aktsiaseltsi huvide ja õiguste kaitseks. Erikontrolli taotlevad aktsionärid ei pea iseenesest tõendama omi väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli läbiviimise taotlust. Rahuldamata tuleb jätta ilmselgelt põhjendamatud taotlused ning taotlused, mis ei võimaldaks aktsiaseltsil omi huvisid ja õigusi kaitsta (näiteks kui võimalikud nõuded on aegunud). Avaldajad on oma taotlust igakülgselt motiveerinud. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kuivõrd erikontrolli läbiviimise taotluse lahendamise menetlus on hagita menetlus, siis TsMS § 477 lg 5 teise lause järgi on kohtul kohustus vajaduse korral nõuda avaldajalt tõendite esitamist või koguda tõendeid omal algatusel. Juhul kui aktsionärid on esitanud erikontrolli läbiviimise taotluse aktsiaseltsi juhatusele enne aktsionäride üldkoosolekut, ei pea nad

§ 330lg 1 mõtte kohaselt esitama uut taotlust aktsionäride üldkoosolekul.

Seadus ei kehtesta erikontrolli läbiviimise taotluse kohustuslikku vormi. Aktsionäril ei ole õigust taotleda erikontrolli küsimuste osas, millele aktsiaseltsi juhatus peab talle aktsionäride üldkoosolekul vastama teabenõude alusel VÕS § 287 järgi. 11. Maakohtu määrusega on tuvastatud, et puudutatud isik tegi aastatel 2001-2005 A. Rahamägile kuuluva OÜ-ga VR-Sebastian tehinguid ning et A. Rahamägi oli nimetatud ajavahemikul puudutatud isiku juhatuse liikme tütre abikaasa. Lisaks märkis maakohus, et õiguslikku tähendust ei oma asjaolu, et nimetatud abielu hiljem lahutati. Kohtud ei ole põhjendanud, miks need asjaolud ei ole mõjuvad põhjused rahuldamaks taotlust läbi viia eelnimetatud tehingute osas erikontroll. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus lahendama avaldajate taotluse maakohtule esitatud ulatuses, kontrollima avaldajate esitatud põhjendusi ning hindama, kas need annavad alust erikontrolli läbiviimiseks. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu