RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-13-08 Otsuse kuupäev 7. mai 2008. a Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

§ 7419lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 21.

novembri

1. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-07-2123 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lääne Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill
3. a RESOLUTSIOON
4. Jätta Pärnu Maakohtu
5. novembri
6. a kohtuotsus L. S. väärteoasjas liiklusseaduse §

§ 7419lg 1 järgi muutmata.

1. Kassatsioon jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Lääne Politseiprefektuuri
3. aprilli
4. a otsusega karistati L. S.-t liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut (9000 krooni) ja sama paragrahvi teise lõike alusel võeti talt lisakaristusena neljaks kuuks ära juhtimisõigus. Lisaks karistati L. S.-it LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut (4800 krooni). Otsuse kohaselt juhtis L. S.
5. detsembril
6. a kell 22:11 Väätsa vallas Pärnu - Rakvere - Sõmeru tee
7. kilomeetril "mootorsõidukit alkoholijoobes ja teekattemärgisega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel ei sõitnud sõiduraja piires ning põhjustas sellega varalise kahju AS HL-le ja tervisekahjustuse K. N.-le." Määratud karistusi põhjendati vajadusega anda olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, signaal, et liiklusrikkumiste puhul on tegemist rangelt karistatavate õiguserikkumistega. Kuigi kohtuvälise menetleja otsusega on määratud eraldi karistused LS §

LS § 7419 lg 1 järgi, on karistuse määramise osas viidatud KarS § 63 lg-le 1 - seega süütegude ideaalkonkurentsi silmaspidavale sättele. 2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale Pärnu Maakohtule esitatud kaebuses vaidlustas menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk L. S.-le määratud karistusi. Muuhulgas juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et väärteootsuse teokirjelduse kohaselt pani L. S.-i LS §

LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime ühe teoga. Samuti on kohtuväline menetleja viidanud KarS § 63 lg-le 1, s.o ideaalkonkurentsi puhul karistuse kohaldamist reguleerivale sättele. Sellest hoolimata on kohtuväline menetleja määranud kaks eraldi karistust. Samuti leiti kaebuses, et kuna otsuse tegi sama ametnik, kes koostas ka väärteoprotokolli, on tegemist ebaseadusliku menetleja otsusega.

1. Pärnu Maakohus tühistas
2. novembri
3. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega L. S.-it karistati LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut (4800 krooni). Kohus leidis, et kohtuväline menetleja on mõlemad väärteod küll õigesti kvalifitseerinud, kuid on jätnud arvestamata, et karistus tuleb KarS § 63 lg 1 järgi määrata üksnes raskemat karistust ettenägeva sätte alusel. Seega oleks tulnud L. S.-le mõista üks karistus LS § 7419 lg 1 järgi. Sel põhjusel tuleb otsus osaliselt tühistada ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et karistusotsuse tegi ametnik, kellel puudus selleks pädevus. Väärteomenetluse seadustik ei keela otsuse tegemist isikul, kes on koostanud väärteoprotokolli. Siiski leidis kohus, et asjatute vaidluste ärahoidmiseks võiks kohtuväline menetleja edasiselt kaaluda sellest hoidumist, et väärteootsuse teeb väärteoprotokolli koostanud ametnik.
4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lääne Politseiprefektuur. Kassatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. 4.1 Kohtuväline menetleja vaidlustab kassatsioonis maakohtu seisukohta, et tegemist oli ideaalkonkurentsiga. Kassaator juhib tähelepanu sellele, et maakohus ei ole enda sellist seisukohta ka põhjendanud. Kohtuväline menetleja leiab, et otsustamisel, kas tegemist on ühe või mitme teoga, tuleb vaadata, kas osateod on ajaliselt ja ruumiliselt tihedas seoses või mitte ning kas need on kantud ühtsest tahtest. Mootorsõiduki joobes juhtimine pannakse toime sõidu alustamisega, seega on joobes juhtimine ja teekattemärgise ületamine kohtuvälise menetleja hinnangul ajaliselt ning ruumiliselt erinevad teod. Lisaks võis joove olla küll ajendiks liiklusõnnetuse põhjustamisele, kuid ei saa olla varalise kahju tekkimise põhjuseks, sest joobes juhtimine ei vii vahetult varalise kahju tekkimiseni. 4.2 Lisaks märgitakse kassatsioonis, et ebaselgeks jääb kohtu seisukoht küsimuses, kas tegemist on menetlusõiguse rikkumisega, kui üldmenetluses teeb otsuse sama kohtuvälise menetleja ametnik, kes koostas väärteoprotokolli. Kohtuotsusest võib välja lugeda, et tegemist on - küll mitte olulise - menetlusõiguse rikkumisega. Kohtuväline menetleja leiab, et selline praktika ei kujuta endast üldse menetlusõiguse rikkumist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium nõustub esmalt kassaatoriga selles, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused selle kohta, miks L. S.-le süüksarvatud teod on omavahelises ideaalkonkurentsis. Samas aga leiab kolleegium, et kõnealuste tegude puhul on tõepoolest tegemist ideaalkonkurentsiga. See tähendab, et L. S. pani talle LS §

LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod toime ühe teoga. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast vältavat delikti. Mootorsõiduki juhtimiseks on igasugune juhi tegevus mootorsõiduki kulgemise suunamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1146-03; RT III 2004, 1, 5). Sellele koosseisule vastavat tegu paneb isik toime senikaua, kui ta joobes olles mootorsõidukit juhib. Joobes juhtimine on küll lõpule viidud kohe, kui juht sõitu alustab, kuid see ei tähenda, et sõiduki järgnev juhtimine ei oleks enam sama tegu - ei oleks enam joobes juhtimine. Väärteoasjas on tuvastatud, et L. S. juhtis autot joobeseisundis kuni liiklusõnnetuse hetkeni. Veelgi enam, L. S. joobeseisund tingiski tema auto kaldumise vastassuunavööndisse. Sellest tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis oli teoks, millega L. S. täitis nii LS § 7417 lg 1 kui LS § 7419 lg 1 koosseisu (vt ka Riigikohtu
3. veebruari
4. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-1-08; RT III 2008, 10, 72). Kriminaalkolleegium märgib, et maakohtu otsusest ei selgu, kas maakohus on kvalifitseerinud teo üksnes LS § 7419 lg 1 järgi või LS §

§ 7419lg 1 järgi. Maakohus on üksnes märkinud, et tulenevalt Kar

S § 63 lg-st 1 tuleb ideaalkonkurentsi puhul mõista üks karistus raskema sanktsiooni järgi. Tegu tuleb siiski kvalifitseerida nii LS §

§ 7419

lg 1 järgi, kuid nende eest võib kohaldada ühte karistust (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-12-06; RT III 2006, 12, 114).
3. Küsimuses, kas sama kohtuvälise menetleja ametnik võib koostada väärteoprotokolli ja teha väärteootsuse, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Väärteomenetluse seadustik ei nõua, et väärteoprotokolli koostaks ja kohtuvälise menetleja otsuse teeksid erinevad ametnikud. Seega ei ole juhul, kui mõlemad nimetatud dokumendid koostab sama ametnik, tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega. Siiski leiab kriminaalkolleegium sarnaselt maakohtule, et oleks soovitatav, kui väärteoprotokolli koostaks ja kohtuvälise menetleja otsuse teeksid erinevad ametnikud. Väärteoprotokolli koostamine tähendab sisuliselt menetlusalusele isikule süüdistuse esitamist, mistõttu tähendab väärteoprotokolli koostamine ka seda, et selle koostaja hinnangul on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et menetlusalune isik on pannud toime väärteo. Seega tagaks see, kui kohtuvälise menetleja otsuse teeb teine ametnik, suurema erapooletuse ning seeläbi otsuse parema aktsepteeritavuse. Korrata tuleb aga seda, et tegemist ei ole väärteomenetluse seadustikust tuleva kohustusega, mille täitmata jätmist saaks lugeda väärteomenetlusõiguse rikkumiseks.
4. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 174 p 1 jätab kriminaalkolleegium kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Kivi