RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud KOHTUMÄÄRUS 3-3

) § 10 lg 1 alusel Svensky Kaubanduse AS-le juustu ülekandevaru 11 156 kg ja üleliigne laovaru 19 050 kg, margariini ülekandevaru 0 kg ja üleliigne laovaru 31 537 kg ning seenekonservide ülekandevaru 4 977 499 milliliitrit ja üleliigne laovaru 0 milliliitrit. Põllumajandusministri

1. detsembri
2. a käskkirjaga nr 285 muudeti
3. oktoobri
4. a käskkirja ja määrati mh juustu Fetaki (KN kood 0406 90 33) ülekandevaru suurus 3284 kg ja üleliigse laovaru suurus 16 094 kg, juustu Bayerngold (KN kood 0406 90 39) ülekandevaru suurus 0 kg ja üleliigse laovaru suurus 4465 kg, (ülejäänud juustude KN kood 0406 40 90; KN kood 0406 90 13; KN kood 0406 90 84 ja KN kood 0406 90 87 ülekandevaru suuruseks vastavalt 2501 kg, 525 kg, 536 kg ja 886 kg ning üleliigse laovaru suuruseks määrati kõigi nende puhul 0 kg, samuti oli seenekonservide KN kood 2003 üleliigne laovaru 0 milliliitrit), margariini (KN kood 1517 10 90) ülekandevaru suurus 15 109 kg ja üleliigse laovaru suurus 16 428 kg.
5. Maksu- ja Tolliameti (MTA)
6. novembri
7. a maksuteatega nr 16.2.2-9/10 määrati Svensky Kaubanduse AS-le üleliigse laovaru tasu suuruseks 608 180 krooni. MTA
8. septembri
9. a otsusega nr 295 muudeti maksuteadet ja üleliigse laovaru tasu suuruseks jäi 515 454 krooni. MTA
10. jaanuari
11. a otsusega nr 12-4/31 muudeti maksuotsust nr 295 ja üleliigse laovaru tasu suuruseks jäi 509 207 krooni
12. Svensky Kaubanduse AS kaebuses halduskohtule paluti tühistada põllumajandusministri
13. oktoobri
14. a käskkiri ja
15. detsembri
16. a käskkiri juustude Fetaki ja Bayerngold ning margariini osas ja teha põllumajandusministrile ettekirjutus uue otsuse tegemiseks eelnimetatud kolme kaubagrupi osas. Samuti paluti tühistada õigusvastastel käskkirjadel tuginev MTA
17. jaanuari
18. a otsusega muudetud
19. novembri
20. a maksuteade (sh
21. septembri
22. a muudatused). Kaebuse esitaja leidis järgmist: 1) põllumajandusminister ei võtnud üleliigse laovaru määramisel arvesse kõiki asjaolusid. Svensky Kaubanduse AS ei saanud enne Euroopa Liiduga (EL) ühinemist soetatud kauba müügist spekulatiivset tulu, kuna kaup müüdi pärast ühinemist sama hinnaga. Suurema koguse ostmine vahetult enne EL-ga ühinemist oli tingitud üksnes sellest, et suurema koguse ostmisel saadi kaup soodsamalt; 2) üleliigse laovaru tasu seadus on vastuolus põhiseadusega (PS), seaduse tagasiulatuva jõu keelu põhimõttega. Seadus avaldati Riigi Teatajas vaid 5 päeva enne jõustumist, see on ebamõistlikult lühike aeg seadusega kohanemiseks. Samuti seati õiguslike tagajärgede saabumine sõltuvusse juba aset leidnud asjaoludest. Metoodika, mille puhul ei arvestata isegi keskmise ettevõtja kasvutempot, piirab ettevõtlusvabadust; 3) põllumajandusministri
23. aprilli
24. a määrus põllumajandustoodete deklareerimise nõuetest rikub õigusselguse põhimõtet.
25. Tallinna Halduskohtu
26. septembri
27. a otsusega asjas nr 3-04-415 jäeti Svensky Kaubanduse AS kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis järgmist: 1) üleliigse laovaru tasu seaduse kehtestamisega ei rikutud kaebaja õiguspärast ootust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
28. septembri
29. a otsuses asjas nr III-4/A-5/94 ei välistata täielikult ebasoodsa mõjuga normide tagasiulatuvat kehtestamist. Praegusel juhul on seaduse eesmärk võrdsete konkurentsitingimuste tagamine nii Eesti kui ka teiste EL liikmesriikide ettevõtjatele; 2) rahalise kohustuse kehtestamine oli põhimõtteliselt ettenähtav, sest Eesti seadus kui protseduuriliste sätete kogum konkretiseerib materiaalõiguslikku alust - EL määrusi. Kaebajal oli võimalik eeldada, et Eesti ühinemisel EL-ga tuleb asuda täitma EL õigusakte. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga oli ette teada, see oli pikemaajaline protsess, ka ajakirjanduses käsitleti küsimusi, mis ootasid ees ettevõtjaid Eesti ühinemisel EL-ga; 3) ettevõtlusvabaduse riive on kooskõlas põhiseadusega, riive aluseks on avalik huvi. Ettevõtjate võrdne konkurents kaalub üles kaebaja ettevõtlusele sätestatud piirangud; 4) laovaru deklareerimise tähtaeg oli mõistlik ega pole põhiseadusega vastuolus. See ei ole ebaproportsionaalne, võrreldes haldusvõimule antud tähtajaga; 5) asjaolu, et laovaru kindlakstegemisel lähtutakse
30. a
31. maile eelneva nelja viimase aasta seisu keskmisest, ei lähe vastuollu EL määrusega. Kuigi kaebaja arvates ei näita juhuslik ajamoment majanduslikku sisu ja tegelikku laoseisu, leiab kohus, et

§ 10

lg 2 annab võimaluse üleliigse laovaru suuruse korrigeerimiseks; 6)

§ 6

lg-s 1 nimetatud kordaja 1,2 ei ole õigusvastane.

§ 10

lg 2 kohaselt saab laovaru mahu suurenemist arvesse võtta vaid neil käitlejail, kes tegelevad toidutoorme või toidu tootmise või töötlemisega; 7) põllumajandusministri

1. aprilli
2. a määrus nr 66 ei ole vastuolus õigusselguse põhimõttega. Ministeeriumi kodulehel asus põllumajandustoote laovaru deklareerimise infosüsteemi kasutusjuhend. Kaebajale pidi olema arusaadav, et tõendid tuli lisada paberkandjal deklaratsioonile; 8) ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramisel võetakse arvesse vaid käitleja toiminguid, mis tehti enne Eesti Euroopa Liiduga ühinemist. Kaebaja ei ole esitanud selliseid asjaolusid, mis tingiksid ülekandevaru suurendamist; 9) EL õigusest ei saa järeldada, et hindama peaks üksnes reaalset kaubandushäirete tekitamist; üleminekumeetmed on vajalikud turuhäirete ohu vältimiseks.
3. Vaidlustatud haldusaktide andmise ajal kehtis

järgmises sõnastuses: § 6: "

§ 10

lg 2 sätestas asjaolud, mida võib käitleja põhjendatud taotluse korral ülekandevaru suurendamisel arvesse võtta: tootmis- ja töötlemismahu kasvu; põllumajandustoote lõppvalmimistähtaega; asjaolu, et laovarud on tekkinud enne

1. a kolmandat kvartalit; ekspordivõi müügimahu vähenemist käitlejast mitteolenevatel asjaoludel või muid käitlejast mitteolenevaid asjaolusid. Käitleja tootmis- ja töötlemismahu kasvu võis arvesse võtta juhul, kui see on toimunud eelneva aasta jooksul ja see kajastub käitleja viimase poole aasta tootmis- või töötlemistulemustes. Sellisel juhul võis käitleja ülekandevaru suurust suurendada võrdeliselt tootmis- või töötlemismahu protsentuaalse kasvuga.
2. Riigikohtu halduskolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsusega asjas nr 3-3-1-33-06 jäeti

§ 6

lg 1 kohaldamata EL õigusega vastuolu tõttu ja soovitati Eesti seadusandjal kehtestada uus regulatsioon. Nimetatud asjas oli nagu praeguses asjaski tegemist Euroopa Komisjoni

1. novembri
2. a määruse nr 1972/2003/EÜ Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisel põllumajandustoodetega kauplemise suhtes võetavate üleminekumeetmete kohta (edaspidi Euroopa Komisjoni määrus nr 1972/2003/EÜ). Riigikohtu halduskolleegium oli seisukohal, et kordajat 1,2 kasutav Eesti metoodika ei taga seaduse kohaldamisel sellist olukorda, kus käitlejat koheldakse vajadusel erinevalt, et õiglaselt kindlaks teha asjaolusid, mille käigus võisid konkreetsel juhul tekkida sellised varud, mis kujutavad endast võimalikku ohtu EL ühisturule tervikuna. Ülekandevaru arvutamisel piirab automaatselt rakendatav kordaja 1,2 võimalust arvestada konkreetsete asjaoludega, mille käigus varud tekkisid (Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ art 4 lg 2 punkt c). Riigikohtu halduskolleegium leidis, et kohaldada ei saa ka

§ 10

lg-t 1 ja §-i 7, sest need viitavad

§ 6lg 1 alusel arvestatud ülekandevarule.

Üleliigse laovaru tasu seaduse § 6 lg 2 osas märkis kolleegium, et seal sisalduv nõue ei ole Euroopa õigusest tuletatav. Üleliigse laovaru tasu seaduse § 10 lg 2 kohta leidis Riigikohtu halduskolleegium, et sätestatud metoodika ei ole vajalikul määral läbipaistev, lubamaks ettevõtjal selle alusel oma käitumist juhtida. Täiendavaid asjaolusid võidakse arvestada pärast eelkäsitletud kordaja 1,2 automaatset rakendamist

§ 10

lg 2 kohaselt üksnes juhul, mil käitleja esitab vastavasisulised põhjendused kas deklaratsioonis või sellele lisatud taotluses. Seejuures pole ettevõtjal teavet, millised asjaolud võiksid põhjendada suuremat laovaru ja milliste tõenditega tuleb neid asjaolusid tõendada. Eesti riigil tuli vastava süsteemi väljatöötamisel käitlejatele selgitada, millised asjaolud on üleliigse laovaru määramisel olulised ning miks ja millistel asjaoludel ettevõtjaid erinevalt koheldakse. Kolleegiumi arvates ei olnud piisavalt põhjendatud, miks üleliigse laovaru tasu seadusega koheldakse tootjat/töötlejat erinevalt vahendajast/müüjast. Halduskolleegium arvas, et ebavõrdne kohtlemine ei tulene üheselt EL määrustest. Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ art 4 lg 4 kohaselt (täiendatud

1. veebruaril 2004), võivad liikmesriigid kasutada üleliigse laovaru hoidjate identifitseerimiseks süsteemi, mis baseerub riskianalüüsil, mis arvestab iseäranis laovaru hoidja tegevuse tüübiga, ladustamisseadmete võimalustega ja tegevuse aktiivsusega. Kolleegium leidis, et Eesti seadusandjal oleks olnud võimalik üleliigse laovaru küsimust paindlikumalt lahendada, arvestades ka konkreetse käitleja eripära.
2. Svensky Kaubanduse AS
3. oktoobri
4. a apellatsioonkaebuses paluti Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada uue otsusega kaebus. Svensky Kaubanduse AS tõi lisaks halduskohtus esitatud argumentidele juurde Riigikohtu
5. oktoobri
6. a otsuse nr 3-3-1-33-
7. Apellant leidis, et ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramisel ei saa aluseks võtta juhuslike kuupäevade seisuga laovarusid, mis ei tõenda tegelikku seisu, samuti ei ole õige rakendada kordajat 1,2, mis ei arvesta käitleja majandustegevuse eripära.

§ 10lg-s 2 sätestatud metoodika ei ole vajalikul määral läbipaistev.

Oluline on välja selgitada, kas laovaru on äriühingu majandustegevuses tavapärane või omandatud spekulatiivsel eesmärgil. Svensky Kaubanduse AS ei ole saavutanud konkurentsieelist teiste äriühingute ees.

1. Põllumajandusminister tunnistas
2. novembri
3. a käskkirjaga nr 212 osaliselt kehtetuks
4. oktoobri
5. a käskkirja nr 328 (arvestades
6. detsembri
7. a käskkirjaga nr 285 tehtud muudatusi) ja tühistas selle punkti 1 alapunkti 3 juust Fetaki kohta tagasiulatuvalt alates
8. oktoobrist
10. Maksu- ja Tolliamet tunnistas
11. detsembri
12. a otsusega nr 6-2/404 kehtetuks MTA
13. novembri
14. a maksuteate nr 16.2.2.-9/10 ja
15. jaanuari
16. a otsuse nr 12-4/
17. Sellest tulenevalt taotles MTA ringkonnakohtus maksuteadete osas kohtumenetluse lõpetamist. Ringkonnakohtu otsusega nii ka toimiti.
18. Riigikogus võeti
19. jaanuaril 2007 vastu üleliigse laovaru tasu seaduse muutmise seadus, mis jõustus
20. veebruaril
21. Seaduse § 6 lg-d 1 ja 2 jäid muutmata, kuid täiendavalt lisati § 6 lg 3 järgmises sõnastuses: "Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud käitleja, kes on enne
22. a
23. maid sellel tegevusalal tegutsenud vähem kui neli aastat, kuid vähemalt aasta, ülekandevaru on
24. a
25. mail käitleja valduses olev põllumajandustoote laovaru, mille suurus arvutatakse
26. a-le eelnenud kas viimaste tegutsemisaastate
27. mai seisude keskmisena või viimase tegutsemisaasta
28. mai seisuna, mida suurendatakse 1,2 korda." § 10 lg-t 2 muudeti selliselt, et käitleja ülekandevaru on võimalik suurendada ka
29. a-le eelnenud aasta jooksul toimunud müügimahu kasvu tõttu. § 23 lg 2 võimaldab lisaandmete esitamise korral (ettevõtja täiendava deklaratsiooni alusel) ülekandevaru suurendada ka juhul, kui
30. a-le eelnenud aastal toimunud tootmis-, töötlemis- või müügimahu kasv jätkus ajavahemikul
31. mai 2004 kuni
32. mai
33. Seaduse järgi kohaldatakse ülekandevaru suurendamise võimalusi ettevõtja suhtes, kes on ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramise kohtus vaidlustanud ja kelle suhtes ei olnud Riigikohtu otsuse tegemise ajaks
34. oktoobriks 2006 jõustunud kohtulahendit.
35. Põllumajandusministri
36. märtsi
37. a käskkirjaga nr 94 määrati Svensky Kaubanduse AS-le juustu Fetaki ülekandevaru suuruseks 3284 kg ja üleliigse laovaru suuruseks 16 094 kg. Sama käskkirjaga muudeti põllumajandusministri
38. oktoobri
39. a käskkirja nr 328 (koos
40. detsembri
41. a käskkirjaga nr 285 ja
42. novembri
43. a käskkirjaga nr 212 tehtud muudatustega) ning määrati juustu Bayerngold (KN kood 0406 90 39) ülekandevaru suuruseks 3688 kg ja üleliigse laovaru suuruseks 777 kg. Margariini (KN kood 1517 10 90) ülekandevaru suuruseks 20 246 kg ja üleliigse laovaru suuruseks 11 291 kg.
44. Svensky Kaubanduse AS esitas põllumajandusministri
45. märtsi
46. a käskkirja nr 94 peale
47. aprillil 2007 kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebus võeti menetlusse haldusasjas nr 3-07-
48. Praeguseks on selles asjas menetlus peatatud (
49. detsembril 2007) kuni Tallinna Halduskohtu eelotsuse küsimuses asjas nr 3-07-902 Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni.
50. Tallinna Ringkonnakohtu
51. mai
52. a otsusega haldusasjas nr 3-04-415 tühistati Tallinna Halduskohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata Svensky Kaubanduse AS kaebus Maksu- ja Tolliameti
53. novembri
54. a maksuteate nr 16.2.2-9/10 ja
55. jaanuari
56. a otsuse nr 12-4/31 tühistamiseks ning lõpetati MTA haldusaktide osas menetlus. MTA-lt mõisteti Svensky Kaubanduse AS kasuks välja menetluskulud 20 000 krooni (menetluskulude väljamõistmine rahuldati osaliselt, sest kulude suurus ei olnud põhjendatud) ning tagastati Svensky Kaubanduse AS-le tema eest tasutud riigilõiv vastavalt 5000 ning 4990 krooni. Samuti lõpetati menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 24 lg 1 p 4 alusel Svensky Kaubanduse AS kaebuses põllumajandusministri
57. oktoobri
58. a käskkirja nr 328 ja
59. detsembri
60. a käskkirja nr 285 tühistamiseks juustu Bayerngold üleliigseks laovaruks 3688 kg ja margariini üleliigseks laovaruks 5137 kg määramise osas (kuivõrd põllumajandusminister on
61. märtsi
62. a käskkirjaga nr 94 muutnud neid laovarusid, vähendades neid vastavalt 82,6% ja 31,3% võrra). Selles osas tühistati HKMS § 46 lg 1 p 5 alusel ka halduskohtu lahend ja mõisteti Põllumajandusministeeriumilt Svensky Kaubanduse AS kasuks välja menetluskulud 10 000 krooni (arvestades laovaru suuruse vähendamist ja asja keerukust). Muus osas jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata, halduskohtu otsus muutmata ja menetluskulud Svensky Kaubanduse AS kanda. Selles osas leidis ringkonnakohus järgmist: 1) riigi tegevus kaebajale juustu Fetaki ülekandevaru suuruse ja üleliigse laovaru suuruse määramisel on olnud heitlik; 2) Riigikohtu
63. oktoobri
64. a otsuse asjas nr 3-3-1-33-06 seisukohad ei ole praeguses asjas siduvad. Nimetatud otsuses käsitleti ülekandevaru määramist

§ 6

lg 1 alusel ja kontrolliti selle sätte kooskõla Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ art 4 lg-ga 2. Praegusel juhul määrati ülekandevaru aga

§ 6lg 2 alusel.

Siin on võimalik ettevõtjaga seonduvaid asjaolusid tunduvalt paindlikumalt arvestada, sest

§ 6

lg 2 ei näe ette kordaja 1,2 rakendamist, mida Riigikohus luges Euroopa õiguse vastaseks; 3) asjakohane on Riigikohtu seisukoht, et üleliigse laovaru tasu kehtestamine oli üldjoontes ettenähtav, sest selle õiguslikud alused johtusid varem vastu võetud EL õigusest, mis pidi mõistlikult tegutsevale ettevõtjale teada olema; 4) Svensky Kaubanduse AS suhtes kohaldatud üleliigse laovaru tasu seaduse sätted on kooskõlas põhiseaduse ja EL õigusega ning võimaldasid Põllumajandusministeeriumil piisaval määral arvestada Svensky Kaubanduse AS majandustegevusega seotud asjaoludega mille käigus varud tekkisid; 5) kuna kaebaja oli tegutsenud juustude Fetaki, Bayerngold ja margariini alal vähem kui neli aastat, pidi ta

§ 6lg 2 alusel tõendama, et tema valduses olev üleliigne varu seisuga 1.

mai 2004 oli vastavuses tavapärase laovaru suurusega. Svensky Kaubanduse AS seda tõendanud ei ole; 6) põllumajandusministri käskkirja

1. märtsi
2. a redaktsioonist lähtub, et Svensky Kaubanduse AS-le määratud juustude Fetaki ja Bayerngold ning margariini ülekandevaru ja üleliigne laovaru määrati, arvestades kaebaja poolt

§ 23

lg 3 alusel Põllumajandusministeeriumile esitatud deklaratsiooni; 7) Svensky Kaubanduse AS tegevus tõi kaasa turumoonutuse riski ja konkurentsieelise teiste käitlejate suhtes, kellel laovaru puudus. Asjaolu, et kaebaja müüs varud edasi soodushinnaga, ei tähenda, et tal ei olnud üleliigset laovaru ega potentsiaalset konkurentsieelist. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS, TALLINNA HALDUSKOHTU EELOTSUSE TAOTLUS JA SELLEST TULENEV

1. Svensky Kaubanduse AS kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus osas, mis jättis jõusse Tallinna Halduskohtu otsuse, ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada põllumajandusministri
2. oktoobri
3. a käskkiri nr 328 ja
4. detsembri
5. a käskkiri nr 285, samuti mõista välja Svensky Kaubanduse AS kasuks tema kantud menetluskulud. Kassatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt: 1) Svensky Kaubanduse AS ettevõtlusvabaduse riive ei ole põhiseadusega kooskõlas, kuna abinõu ei ole vajalik ega mõõdukas. Abinõud tuleb rakendada iga ettevõtja tehingute tegelikku sisu arvestades. Kuigi ettevõtja pidi ette nägema, et üleliigse laovaruga tekib maksukohustus, eeldas mõistlik ettevõtja, et üleliigse laovaru tasu regulatsioon saab olema mõistlik ning iga ettevõtja majandustulemusi arvestav; 2) kuigi põllumajandusministri
6. detsembri
7. a käskkirjas nr 285 määrati üleliigne laovaru

§ 6lg 2 alusel, lähtuti ülekandevaru suuruse arvutamisel siiski kordajast 1,2.

Ülekandevaru määrati sisuliselt

§ 6lg 1 alusel erisusega, et käitlemisperiood oli lühem.

Seetõttu on Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-33-06 asjakohane; 3) ringkonnakohtu seisukoht, et ainuüksi laovaru olemasolu kujutas endast turumoonutuste ohtu, on põhjendamatu ja sellel puudub seaduslik alus. Kassaator on pidevalt väitnud ja tõendanud, et laovaru oli tavapärane ja ettevõtluseks vajalik; 4) haldusmenetluse seadus (HMS) ei reguleeri olukorda, kus juba tühistatud asjas, kus ka menetlus on kohtu poolt lõpetatud, tehakse uuesti haldusakt, mis taaskehtestab teatud ulatuses tühistamisele eelnenud olukorra, ega seda, kuidas sellisel juhul isiku õiguspärast ootust arvestada. HMS § 67 lg 1 sätestab, et kui haldusakt tunnistatakse kehtetuks isiku kahjuks, tuleb kaaluda ka isiku usaldust ja avalikku huvi, praegusel juhul põllumajandusministri
3. märtsi
4. a käskkirjas nr 94 selline huvide kaalumine puudus; 5) ei ole selge, millises ulatuses vaatas ringkonnakohus asja läbi juust Fetaki osas, otsuse punktis 14 leidis ringkonnakohus, et kaebus väljub antud asja piiridest, sama otsuse punktis 18 analüüsib aga kohus Fetaki laovaru. Samuti räägib ringkonnakohtu otsus põllumajandusministri
5. märtsi
6. a käskkirjast nr
7. Ringkonnakohus on seega osaliselt tuginenud haldusaktile, mis esitati haldusmenetluse ebajärjepidevuse tõestamiseks, kuid mille peale kaebuse esitaja ei olnud veel kaebust esitanud (see tehti
8. aprillil 2007 eraldi menetluses). Sellega rikuti õigusliku ärakuulamise põhimõtet tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 669 lg 1 p 1 tähenduses; 6) menetluskulude vähendamine on põhjendamata. Praeguses asjas on tegemist väga keerulise vaidlusega, mis on seotud EL õigusega.
9. Vastustaja Põllumajandusministeerium palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus jõusse. Oma vastuväiteid põhjendab ministeerium järgmiselt: 1) kohus on materiaalõigusnorme õigesti kohaldanud ja õigesti hinnanud esitatud tõendeid.

§ 6

lg-s 2 sätestatud ülekandevaru määramise metoodika on vajalik, sobiv ja mõõdukas abinõu ega riku ettevõtlusvabadust; 2) metoodika, mille kohaselt tehakse üleliigne laovaru kindlaks

1. a
2. mai ja sellele eelnenud nelja aasta seisuga, tuleneb Euroopa Komisjoni
3. jaanuari
4. a määruse nr 60/2004/EÜ, mis kehtestab üleminekumeetmed suhkru sektoris seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia liitumisega Euroopa Liiduga (Euroopa Komisjoni määrus nr 60/2004/EÜ) art 8 lg-st
5. Selleks, et andmed riigi ja ettevõtja tasandil oleks võrreldavad, rakendatakse sama metoodikat ka ettevõtjate suhtes. Eesti ettevõtjatele kohaldatav metoodika on põhimõtteliselt sama, mida Euroopa Komisjon rakendab Eesti riigi suhtes. Euroopa Komisjon on teinud
6. mai
7. a määrusega nr 832/2005/EÜ kindlaks mh Eestile määratud suhkru ülemäärase koguse ja selgitab selle määruse preambuli
8. põhjenduses, et Euroopa Komisjoni määruse nr 60/2004/EÜ art 6 lg 1 p c kohaselt (analoogne Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ art 4 lg 2 p-ga c) arvestatakse laovarude tekkimise asjaoluna eriti varude vähenemist selle ajavahemiku jooksul. Seega ei ole käsitletud säte soodustav ja õigusi andev; 3) Eesti metoodika arvestab käitleja majandustegevuse sesoonsete muutustega, on kooskõlas Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ eesmärkidega ega kehtesta selles sätestatust rangemat regulatsiooni, pigem vastupidi, sest ülekandevaru määramisel nähakse ette koefitsient 1,2, mille võrra suurendatakse kõigi käitlejate ülekandevaru, et tagada majanduskasvu arvestamine; 4) üleliigse laovaru tasu seaduse üldine eesmärk on võrdsete konkurentsitingimuste tagamine EL ettevõtjatele ühisturul pärast Euroopa Liidu laienemist. Eesti seaduse üldsuunised tulenevad EL õigusest: Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ art 4 lg 2 kohaselt peab arvestama ühinemisele eelnevate aastate varude keskmisega. Siseriiklikult ei ole vaja ega saagi hinnata abinõu, mis tuleneb EL õigusest, põhimõttelist vajalikkust. Metoodika on proportsionaalne kitsamas mõttes ja võtab arvesse ettevõtja eripära; 5) ettevõtlusvabadus on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigus, mis ei ole absoluutne ja mida võib piirata, kui selleks on avalik huvi (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
9. aprilli
10. a otsus asjas nr 3-4-1-4-02 ja
11. märtsi
12. a otsus asjas nr 3-4-1-1-99). Ettevõtjate võrdne konkurents EL ühisturul kaalub üles üleliigse laovaru tasu seadusega aset leidva kaebaja ettevõtlusvabaduse mõningase piirangu; 6) põllumajandusminister on vaidlustatud käskkirja
13. novembril 2006 muutnud seoses Riigikohtu
14. oktoobri
15. a otsusega asjas nr 3-1-3-33-
16. Vaidlustatud käskkiri on tunnistatud kehtetuks juustu Fetaki ülekandevaru ja üleliigse laovaru osas, kuna need määrati

§ 6lg 1 metoodika ja kordaja 1,2 kohaselt.

Üleliigse laovaru tasu seaduse

1. veebruaril 2007 jõustunud redaktsiooni järgi määrati
2. märtsi
3. a käskkirjaga juustu Fetaki osas uus ülekandevaru ja üleliigne laovaru, kuid see käskkiri ei ole praeguse haldusasja esemeks. Praeguse asja esemeks on juustu Bayerngold ja margariini ülekandevarud, mille leidmisel ei ole kasutatud kordajat 1,
4. Juustu Bayerngold vahendamisega alustas Svensky Kaubanduse AS
5. a märtsis. Aprillis vähenes müügimaht võrreldes märtsiga 83% ja mais 2004 võrreldes aprilliga veel ligi 25%. Margariini vahendamisega alustas Svensky Kaubanduse AS
6. a detsembris. Margariini müügimaht
7. a aprillis oli märtsi omast 12,6% väiksem ja mais vähenes see võrreldes aprilliga veel 7,5%. Samal ajal soetati margariini märtsis ja aprillis 2004 suures mahus (vastavalt 41 880 kg ja 43 488 kg) ja maht vähenes pärast Euroopa Liiduga ühinemist
8. a mais ja juunis (vastavalt 21 264 kg ja 21 720 kg). Svensky Kaubanduse AS deklaratsioonist nähtub, et
9. a
10. maile eelnenud aja jooksul müügimahu kasvu ei toimunud, samuti ei ole ilmnenud käitlejast mitteolenevaid asjaolusid, mis lubaksid ülekandevaru suurendada; 7) ühisturukorraldust mõjutav kaubandushäirete oht on Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ preambuli esimese põhjenduse järgi märkimisväärne siis, kui uutesse liikmesriikidesse tuuakse enne nende ühinemist tooteid spekulatsiooni eesmärgil. Spekulatsiooni mõiste on sisustatud kohtujurist La Pergola ettepanekus Euroopa Kohtu
11. novembri
12. a otsusele kohtuasjas C-27/96: Danisco Sugar. Spekulatiivse eesmärgina käsitatakse põllumajandustoodete kogumist enne liitumist ja nende ühisturul müümist pärast liitumist, kauplemine on sageli kunstlik ja tooted ei kuulu riigi tavapäraste varude hulka; 8) oluline ei ole reaalselt tekitatud kaubandushäire, vaid kaubandushäire tekitamise oht. Vajalik pole tegeliku konkurentsi kahjustava tagajärje kindlakstegemine. See tuleneb EL põllumajanduse valdkonna riigiabi eripärast, mille kohaselt loetakse ükskõik kui väikese riigiabi andmist võimalikuks ohuks, mis rikub konkurentsi ja mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust; 9) tavapärases olukorras soetavad ettevõtjad endale üksnes nii suured toorainevarud, kui on vaja nende tegevuse järjepidevuse tagamiseks; 10) ringkonnakohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb üleliigsete laovarudega seotud asjade puhul kulude põhjendatuks hindamisel lähtuda keskmise maksuasja kuludest, milleks on 30 000 krooni.
13. Vastustaja MTA palub kassatsioonkaebus rahuldamata jätta ja jagab Põllumajandusministeeriumi seisukohti ega pea vajalikuks neid täiendavalt korrata.
14. Tallinna Halduskohus peatas
15. novembril 2007 määrusega tema menetluses olevas asjas nr 307-902 menetluse selleks, et küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Tegemist oli ka Euroopa Komisjoni määruses nr 1972/2003/EÜ käsitletud põllumajandustoodete üleliigse laovaru määramisega. Muuhulgas küsis Tallinna Halduskohus Euroopa Kohtult järgmist: "(küsimus nr 2.1.) Kas Euroopa Liidu õigus, eelkõige Komisjoni määruse nr 60/2004/EÜ art 6 lg 1 koosmõjus Komisjoni määruse nr 832/2005/EÜ preambula põhjendusega 3, samuti Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ art 4 lg-d 1 ja 2 välistavad ettevõtja üleliigse laovaru suuruse kindlakstegemise selliselt, et automaatselt arvestatakse üleliigsest laovarust maha (loetakse ülekandevaruks) ettevõtja
16. a
17. maile eelnenud tegutsemisaastate, kuid mitte rohkem kui nelja tegutsemisaasta keskmine laovaru
18. mai seisuga, mida suurendatakse 1,2 korda? Kui vastus on jaatav, siis kas vastus oleks teistsugune, kui ülekandevaru ja üleliigse laovaru suuruse määramisel on võimalik arvestada ka ettevõtja tootmis-, töötlemis- või müügimahu kasvu, põllumajandustoote lõppvalmimistähtaega, laovarude tekkimise aega, samuti ettevõtjast mitteolenevaid muid asjaolusid? (küsimus nr 2.2) Kas Euroopa Liidu õiguse, eelkõige Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ eesmärgiga on kooskõlas
19. mai
20. a seisuga ettevõtja valduses olnud kogu põllumajandustoote laovaru lugemine ettevõtja üleliigseks laovaruks? (küsimus nr 2.3) Kui ettevõtja asus vastava põllumajandustoote käitlemisega tegelema vähem kui 1 aasta enne
21. maid 2004, siis kas EL õigus, eelkõige Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ art 4 ja Euroopa Komisjoni määruse nr 60/2004/EÜ art 6 välistavad selle, et nimetatud ettevõtja ise peab tõendama, et
22. a
23. mail tema valduses oleva põllumajandustoote laovaru suurus on vastavuses tema tavapäraselt toodetava, müüdava, muul viisil tasu eest või tasuta üleantava või soetatava põllumajandustoote laovaru suurusega? (küsimus nr 2.4) Kas Euroopa Komisjoni määruste nr 1972/2003/EÜ ning nr 60/2004/EÜ eesmärgiga on kooskõlas üleliigse laovaru tasu sissenõudmine ka juhul, kui ettevõtjal tuvastatakse
24. mai
25. a seisuga üleliigne laovaru, kuid ettevõtja tõendab, et ta üleliigse laovaru turustamisest pärast
26. maid 2004 hinnavahe näol reaalset kasu ei saanud?"
27. Põllumajandusministeeriumi
28. novembri
29. a Riigikohtule esitatud taotluses palutakse praeguses asjas menetlus peatada ja taotleda Euroopa Kohtult eelotsust. Alternatiivina palutakse menetlus peatada kuni Tallinna Halduskohtus asjas nr 3-07-902 tehtud Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni. Tallinna Halduskohtu Euroopa Kohtule esitatav eelotsuse küsimus, mis on sarnane praeguses haldusasjas lahendamisel oleva õigusliku küsimusega, on praeguse haldusasja sisulist lahendamist mõjutavaks oluliseks asjaoluks. Lisaks leiab Põllumajandusministeerium, et ka praeguses haldusasjas võiks esitada eelotsuse taotluse Euroopa Kohtule ja selleks ajaks menetluse peatada. Euroopa Kohtule esitatavad küsimused võiksid olla järgmised: "1) Kas sellised siseriiklikud õigusnormid, mille alusel määratakse ettevõtja sellise põllumajandustoote, mille käitlemisega ta on tegelenud enne
30. a
31. maid vähem kui ühe aasta, ülekandevaru suuruseks kogu selle põllumajandustoote käitlemisega tegelemise aja kuu alguse (esimese kuupäeva) laovarude keskmine, mida on suurendatud ajavahemiku
32. a
33. maist kuni
34. a
35. maini keskmise laovaru suhet sama aja müügimahu kasvu väljendava suhtarvu kasvu võrra, on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ artikli 4 lõigetega 1, 2 ja 4? 2) Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas määruse nr 1972/2003/EÜ kohaselt kindlaks tehtud üleliigse laovaru puhul on üleliigse laovaru tasu määramist ja maksmist välistavaks asjaoluks asjaolu, et ettevõtja ei saanud põllumajandustoote üleliigse laovaru turule viimisest pärast Eesti Euroopa Liiduga liitumist hinnavahe näol reaalset kasu, kuna põllumajandustoote hind pärast Eesti Euroopa Liiduga liitumist ei tõusnud?"
36. Vastustaja MTA toetas Riigikohtu istungil Põllumajandusministeeriumi taotlust.
37. Riigikohtu halduskolleegiumi istungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. Svensky Kaubanduse AS leidis, et põllumajandusministri
38. oktoobri
39. a käskkirja nr 328 redaktsiooni on mitu korda muudetud, mistõttu on esialgsest haldusaktist alles jäänud vaid "kest," mida on täidetud vähemalt kolme erineva sisuga. Muudatused kujutavad endist aga iseseisvaid haldusakte. Selline halduspraktika ei ole mõistlik. Svensky Kaubanduse AS esitas menetluskulude nimekirja ja väljamõistmise taotluse. Õigusabikulude kandmist tõendavate dokumentide alusel paluti kassatsioonkaebuse rahuldamisel vastustajalt välja mõista 24 930,45 krooni.
40. Svensky Kaubanduse AS oma seisukohas Põllumajandusministeeriumi
41. novembri
42. a taotluse kohta leiab, et praeguses asjas ei ole ilmtingimata vajalik asja peatamine seoses eelotsuse taotluse esitamisega Euroopa Kohtule. Seda järgmistel põhjustel: 1) praegune vaidlus puudutab

§ 6

lg 2 regulatsiooni, küsimused Euroopa Kohtule on tingitud aga

§ 6

lg 1 rakendamisest; 2) vaidlustatud haldusaktil on sellised puudused, mis tingivad selle tühistamise siseriiklikult osas, mis puudutab haldusakti muutmist moel, mille tagajärjel on haldusakt muutunud hoomamatuks; 3) asjakohane EL regulatsioon on otsekohaldatav; 4) kassaator möönab küll, et

§ 6

lg 2 tekitab küsimusi, kas see ületab Euroopa Komisjoni määrustega kehtestatud õiguslikku raamistikku. Samas on asi lahendatav siseriikliku õiguse pinnalt. EL õigusaktide eesmärk ei ole suvalise keskmise laovaru ja selle põhjal ülekandevaru väljaarvutamine. Üheski EL õigusaktis ei ole sätestatud, et liikmesriigi suhtes rakendatud üleliigse laovaru tasu peab olema võrreldav selle liikmesriigi ettevõtjatele määratud trahvide summaga. Samuti ei ole sätestatud, et uus liikmesriik peab üleliigse laovaru kindlakstegemiseks rakendama sama metoodikat, mida Euroopa Komisjon rakendab uue liikmesriigi suhtes. Ka Eesti seaduse kohaselt ei pea

§ 1

lg 3 alusel need käitlejad, kes omasid toodet alla 500 kg, deklaratsiooni esitama. Üldteada on, et Eesti suhtes leidis Euroopa Komisjon oluliselt suurema üleliigse laovaru, võrreldes Eesti riigi poolt tuvastatud käitlejate üleliigse laovaruga. Lisaks ei ole riigi makromajanduslikud näitajad samased ja üheselt võrreldavad ettevõtja (mikromajandus) näitajatega. Üksiku ettevõtja tasandil on andmete valikul ja ka kuupäevadel oluliselt suurem mõju kui riigi puhul, sest äriühingu varude seis võib aasta jooksul kõikuda ja ainult üks kuupäev ei väljenda kogu aasta keskmist laovaru muutumist; 5) üleliigse laovaru tasu seadus kehtestab EL määrustega võrreldes erineva ja rangema metoodika, mis ei võta arvesse asjaolusid, mille käigus varud tekkisid. Kordaja 1,2 on mehhaaniline. Ainuüksi laovaru olemasolu ei kujuta konkurentsi moonutuse ohtu. Ohu vältimise nõue on suunatud eelkõige liikmesriikidele, kes peavad võtma tarvitusele ennetavaid meetmeid. Ühe eraldiseisva käitleja laovaru olemasolu ei tähenda automaatselt kunstlikku kauplemist. Kassaator ei ole saanud spekulatiivset tulu, ei ole mõjutanud konkurentsiolukorda. Juustu Bayerngold osteti vaid ühe kliendi müügikampaania läbiviimiseks, mis ei osutunud edukaks, ning seetõttu pärast

1. maid 2004 nimetatud juustu enam ei ostetud. Laovarud realiseeriti lõpuks allahindlusega. Ka margariini osas müüdi laovaru pärast
2. maid 2004 samade hindadega ja tegevus on jätkunud võrreldava laomahuga. Kohtud ei ole andnud sisulist hinnangut kassaatori väitele, et ta ei ole spekulatiivset tulu saanud; 6) üleliigne laovaru tasu on fiskaalse olemuse poolest EL tollimaks. Kui hind oli enne
3. maid 2004 kooskõlas Euroopa ühisturu hinnaga, siis see sisaldas juba tollimaksu majanduslikku komponenti. Sellises olukorras laovaru eest tasu nõudmine on topeltmaksustamine; 7) eelistada tuleks võimalusel asja lahendamist ilma eelotsuseta ka seetõttu, et kas kassaatoril või riigil tekib intressikohustus. Teadaolevalt toimub menetlus Euroopa Kohtus suhteliselt pikka aega, mis toob see kaasa selle, et ettevõtja või riigi intressikohustus kasvab suureks. Juhul, kui Riigikohus siiski taotleb eelotsust Euroopa Kohtult, siis võiks seda teha järgmistes küsimustes: "1) Kas Eesti õigusnorm, mis juhul, kui ettevõtja on antud põllumajandustoote (sh suhkur) käitlemisega tegelnud vähem kui neli aastat, määrab üleliigse laovaru suuruse lahutades
4. mail 2004 ettevõtja valduses olevast põllumajandustoodete laovarust vaid vastava arvu aastate või eelneva aasta
5. mai laovarude koefitsiendiga 1,2 korrutatud keskmise, jättes tähelepanuta nende aastate teiste kuupäevade laovaru suuruse (ka siis, kui see on oluliselt erinev
6. maide laovaru suurusest), kaubanduse struktuuri ja laovarude tekkimise asjaolud, on kooskõlas EL õigusega, eelkõige Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ artikliga 4 ja määruse nr 60/2004/EÜ artikliga 6? 2) Kas määrusega nr 1972/2003/EÜ ning EL õigusega üldisemalt on kooskõlas käsitleda üleliigse laovaruna põllumajandustoote laovaru, mis ei ole Euroopa Liiduga liitumiseelselt kunstlikult imporditud, vaid on imporditud Euroopa siseturu hinnaga ja mille import jätkus peale
7. maid
8. a täpselt sama hinnaga ning mingit spekulatiivset tulu toote importija laovaru omamisest ei saanud? Kas põllumajandustoote laovarult maksu nõudmine olukorras, kus toote hind importimisel oli kooskõlas Euroopa siseturu hinnaga ja ei muutunud peale
9. maid
10. a võib takistada topeltmaksustamise näol vaba konkurentsi ja olla vastuolus kaupade vaba liikumise põhimõttega, mis on väljendatud Euroopa Ühenduse esmases õiguses?" KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Esmalt annab Riigikohtu halduskolleegium hinnangu praeguse kohtuasja aluseks olnud haldusmenetlusele (I) ja sellega seoses ringkonnakohtus kohtumenetluse seaduse kohaldamisele (II). Seejärel peatub kolleegium materiaalõiguse kohaldamisest tulenevatel küsimustel, mis vajavad vastamist edasistes menetlustes (III), ning lõpuks lahendab praeguse asja (IV). I
12. Riigikohtu halduskolleegium jõudis Põllumajandusministeeriumi tegevust analüüsides ja vaidlusaluse käskkirja muudatusi vaagides järeldusele, et faktiliselt on põllumajandusministri
13. oktoobri
14. a käskkiri nr 328 koos
15. detsembri
16. a käskkirjaga nr 285 kaotanud halduskohtus vaidlustatud osas kehtivuse seoses põllumajandusministri
17. märtsi
18. a käskkirja nr 94 vastuvõtmisega ja esialgse käskkirja (
19. a muudatuste versioonis) osas tuleb menetlus lõpetada. Sellega seoses leiab Riigikohtu halduskolleegium (vt praeguse määruse põhjenduste II osa), et Tallinna Ringkonnakohus on praegusel juhul rikkunud kohtumenetluse norme, sest ringkonnakohus arvestas põllumajandusministri
20. oktoobri
21. a käskkirja nr 328 ja
22. detsembri
23. a käskkirja nr 285 sisulisel analüüsimisel põllumajandusministri
24. märtsi
25. a käskkirjaga nr 94, mis ei olnud halduskohtus vaidluse esemeks, ja lõpetas
26. märtsi
27. a käskkirjale tuginedes osaliselt apellatsioonimenetluse. Ringkonnakohus ei oleks tohtinud sel moel toimida. Juba
28. detsembri
29. a käskkirja nr 285 näol (mida siiski vaidlustati samas menetluses alates halduskohtust koos
30. oktoobri
31. a käskkirjaga nr 328) on tegemist täiesti uue haldusaktiga. Hiljem,
32. märtsil 2007 antud käskkirja nr 94 näol on võrreldes
33. oktoobri
34. a käskkirjaga nr 328 (
35. a muudatuste versioonis) halduskohtus vaidlustatud kaubagruppide osas tegemist taas uue haldusaktiga.
36. märtsi
37. a käskkiri nr 94 tugines vahepeal aset leidnud materiaalõiguse muudatustel ja selle käskkirja osas tuleb võimaldada eraldiseisvat vaidlustamist.
38. Põllumajandusministeeriumi
39. oktoobri
40. a käskkiri nr 328 anti

§ 10lg 1 alusel.

Käskkirja napis motivatsioonis on märgitud, et Svensky Kaubanduse AS pole esitanud ülekandevaru suurendamise taotlust. Ülekandevaru juustude ja seente osas on määratud

§ 6lg 1 alusel.

Margariini, mida ettevõtja käitles enne EL-ga ühinemist vähem kui neli aastat, ülekandevaru määramisel on lähtutud tegutsemisaja kohta esitatud deklareeritud asjakohastest andmetest. Eeltoodud käskkirja muudeti

1. detsembri
2. a käskkirjaga nr
3. Muutmise tingisid Svensky Kaubanduse AS kirjad ja selgitused mh juust Fetaki osas, deklaratsiooni muudatused, mida käitleja oli taotlenud halduskohtumenetluse abil, Maksu- ja Tolliameti järelevalve, mille tulemusena selgusid mitmed olulised asjaolud, samuti esialgse käskkirja vaidlustamine halduskohtus. Põhjalikumalt motiveeritud
4. a käskkiri anti nagu
5. a käskkirigi

§ 10lg 1 alusel.

Ülekandevaru arvutamisel on toetutud nii

§ 6lg-le 1 kui ka § 6 lg-le 2.

Käskkirja kohaselt ei nähtu

§ 10lg-s 2 toodud ülekandevaru suurendamise aluseid.

Käskkirja andmise ajal kehtinud seadus ei võimaldanud müüjast käitleja müügimahu suurenemist ülekandevaru suurendamisel arvesse võtta. Svensky Kaubanduse AS konkurentsieelist eeldati, tuues aluseks üldised juustu müügihinnad, mitte aga konkreetse käitleja omad. Erinevalt

1. a käskkirjast täpsustati
2. a käskkirjas juustude osas eri kaubagruppe eri sorti juustude kaupa ja määrati selle abil iga juustu puhul eraldi ülekandevaru. Kokku määrati ülekandevaru kuue juustu osas, kusjuures nelja juustu puhul kujunes üleliigseks laovaruks 0 kg. Nende nelja kaubagrupi osas, samuti seenekonservide osas, kus üleliigne laovaru oli 0 milliliitrit, vaidlust ei tekkinud. Küll aga jätkus halduskohtus vaidlus juustude Fetaki ja Bayerngold, samuti margariini ülekandevaru ja üleliigse laovaru osas. Juustu Fetaki ülekandevaru määramisel kasutati kordajat 1,
3. Margariini osas leiti käitlemise aja keskmine laojääk, lahutati see
4. mai
5. a seisuga laos olnud kogusest ja saadi sel teel üleliigne laovaru. Seega asendati
6. a käskkirjaga sisuliselt terve
7. a käskkiri uue regulatsiooniga ja muudeti täies ulatuses käskkirja punkti
8. Mistõttu oli materiaalselt tegemist uue käskkirjaga ja juba siis oleks haldusorganil olnud otstarbekam õigusselguse huvides esialgne käskkiri kehtetuks tunnistada.
9. novembril 2006 tunnistas põllumajandusminister oma käskkirjaga nr 212 esialgse,
10. a käskkirja, arvestades selles 2005 tehtud muudatusi, juustu Fetaki osas tagasiulatuvalt kehtetuks. Käskkiri oli ajendatud Riigikohtu halduskolleegiumi
11. oktoobri
12. a otsusest asjas nr 3-3-1-3306, sest juustu Fetaki puhul oli ülekandevaru määramisel kasutatud kordajat 1,2, mille Riigikohus leidis olevat vastuolus EL õigusega. Kuivõrd kaebajale muutis see olukorra juustu Fetaki osas varasemaga võrreldes soodsaks, siis nimetatud käskkirja vaidlustatud ei ole.
13. Põllumajandusministri
14. oktoobri
15. a käskkirja nr 328 (koos
16. a muudatustega) järjekordse ülevaatamise vajaduse tingisid Riigikohtu halduskolleegiumi
17. oktoobri
18. a otsuse asjas nr 3-3-1-33-06 ajendil muudetud üleliigse laovaru tasu seaduse
19. jaanuaril 2007 vastu võetud muudatused. Viimased võimaldavad teatud juhtudel käitleja ülekandevaru suurendada ja üleliigset laovaru vähendada. Nii sätestab üleliigse laovaru tasu seaduse
20. veebruaril 2007 kehtima hakanud redaktsiooni § 23 lg 2, et ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramisel pärast
21. a
22. maid kuni
23. maini 2006 toimunud põllumajandustoote tootmis-, töötlemis- või müügimahu ja laovaru kasvu arvesse võtmiseks võib esitada põllumajandustoote deklaratsiooni käitleja, kes on vaidlustanud ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramise otsuse halduskohtus ja kelle suhtes ei ole kohtulahend
24. a
25. okoobriks jõustunud.

§ 23lg 3 täpsustab, et deklaratsioon peab sisaldama andmeid ajavahemikul 2004.

a

1. maist kuni
2. a
3. maini käitleja valduses olnud põllumajandustoote tootmise, müümise, muul viisil tasu eest või tasuta üleandmise või soetamise ning laovaru kohta ja deklaratsioon esitatakse hiljemalt
4. a
5. märtsiks.

§ 23

lg 4 kohaselt määrab asjakohane haldusorgan

§ 23

lg-s 3 nimetatud põllumajandustoote deklaratsiooni andmete alusel käitleja ülekandevaru ja üleliigse laovaru

1. a
2. märtsiks. Kui ülekandevaru ja üleliigse laovaru määrab Põllumajandusministeerium, edastab ta selle haldusakti ärakirja Maksu- ja Tolliametile samaks tähtpäevaks. Praegusel juhul oli Svensky Kaubanduse AS vaidlustanud ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramise halduskohtus ja kohtulahend ei olnud
3. oktoobriks 2006 veel jõustunud, kohtumenetlus ei olnud lõppenud. Samuti esitas Svensky Kaubanduse AS

§ 23

lg 3 kohaselt Põllumajandusministeeriumile põllumajandustoote deklaratsiooni ka ajavahemikul

1. a
2. maist kuni
3. a
4. maini tema valduses olnud roo- ja peedisuhkru ning keemiliselt puhta sahharoosi müümise, muul viisil tasu eest või tasuta üleandmise või soetamise ning laovaru kohta. Põllumajandusministeerium vaatas esialgse,
5. ja
6. a deklaratsiooni uuesti läbi ja lisaks sellele vaatas läbi ka täiendava deklaratsiooni ajavahemiku
7. mai 2004 -
8. mai 2006 kohta. Põllumajandusministri
9. märtsi
10. a käskkirja nr 94 andmise aluseks on märgitud

§ 10lg 1, sarnaselt varasematele käskkirjadele.

Lisandunud on aga viide 16. veebruaril 2007 jõustunud

§ 23lg-le 4.

Kuivõrd seadusandja ei olnud muudatustes arvestanud EL õigusega vastuolus oleva kordaja 1,2 eemaldamise vajadusega, siis määrati Svensky Kaubanduse AS-le juustu Fetaki osas uuesti üleliigne laovaru, kasutades täiendavalt seaduse muudatustest tulenenud

§ 6lg 3 metoodikat.

Sel tulemusel saadi täpselt samas suuruses üleliigne laovaru, mis oli sisaldunud 2005. a käskkirjas, sest põllumajandusministri arvates ei esinenud ei varasemaid ega seaduse muudatusega kaasnenud ülekandevaru suurendamise aluseid. Ka kahe teise vaidlusaluse kaubagrupi osas: juust Bayerngold ja margariin määrati ülekandevaru ja sellest tulenevalt üleliigne laovaru uuesti. Mõlemate kaubagruppide puhul kohaldati

§ 6lg 2 metoodikat, kuid ka siin kasutati tegelikkuses kordajat 1,2.

Kusjuures kuigi põllumajandusministri arvates ei esinenud

§ 10

lg-s 2 sätestatud ülekandevaru suurendamise alust, seda hoolimata sellest, et sätte uus redaktsioon võimaldab arvesse võtta ka müüja müügimahu suurenemist, esines siiski

§ 23lg-s 2 toodud ülekandevaru suurendamise alus.

Nii on

1. märtsi
2. a haldusaktis jõutud osaliselt teistsugusele tulemusele, kui vaidlustatud
3. ja
4. a käskkirjades (samuti kui
5. a käskkirjas). Põllumajandusminister on
6. märtsi
7. a käskkirjas nr 94 kasutanud ülekandevaru arvutamisel teistmoodi metoodikat kui varasemates käskkirjades. Lisaks sisaldab
8. märtsi
9. a käskkiri nr 94 eraldiseisvat vaidlustamisviidet, millest adressaadil on võimalik järeldada, et käskkirjaga mittenõustumisel tuleb see vaidlustada eraldi ja muudatuste käsitlemisest esialgse käskkirja vaidlustamise raames ei piisa.
10. Tulenevalt eeltoodust leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kuivõrd põllumajandusministri
11. oktoobri
12. a käskkirja nr 328 on muudetud kolmel korral: 2005.,
13. ja
14. a, siis ei ole
15. a käskkirjast praeguseks alles jäänud ühtki sisulist tähtsust omavat sätet, mis oleks kehtiv käskkirja andmise hetke, s.o
16. oktoobri
17. a seisuga. Sama puudutab põllumajandusministri
18. detsembri
19. a käskkirja nr 285 seda osa, mis on esimeses astmes kohtumenetluses vaidlustatud. Nimelt palus Svensky Kaubanduse AS halduskohtus tühistada täielikult
20. a käskkiri ja tühistada
21. a käskkiri juustude Fetaki ja Bayerngold ning margariini osas. Apellatsioonkaebuses (seda korratakse ka kassatsioonkaebuses) palus Svensky Kaubanduse AS, erinevalt halduskohtule esitatud kaebusest, ka
22. a käskkirja täielikult (mitte ainult juustude Fetaki ja Bayerngold ning margariini osas) tühistada, sest käskkiri toetus tulenevalt vahepeal tehtud Riigikohtu lahendist tervikuna õigusvastasel alusel. Siinkohal märgib aga Riigikohtu halduskolleegium, et vastavalt HKMS § 19 lg-le 8 võib kaebaja kaebuses esitatud taotlust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Svensky Kaubanduse AS-l ei olnud võimalik ringkonnakohtus vaidlustada täielikult haldusakti kehtivust, kuivõrd ta oli seda halduskohtus teinud vaid osaliselt. Lisaks tuleb täheldada, et
23. a käskkirjaga on sisuliselt täielikult asendatud ka
24. novembri
25. a käskkiri nr
26. Kuid kuivõrd viimase osas vaidlust ei ole, siis ei vaja
27. a käskkiri praeguses lahendis käsitlemist. Järgmiste kaubagruppide osas: juustud Fetaki ja Bayerngold ning margariin (praeguses vaidluse staadiumis on nendest asjassepuutuvad juust Bayerngold ja margariin) on
28. a käskkirja täielikult muutnud,
29. a käskkirja regulatsioon asendatud omakorda
30. märtsi
31. a käskkirjaga nr
32. Haldusaktile anti nimetatud kaubagruppide osas täiesti uus sisu. Tegemist on uue aktiga uutel õiguslikel ja faktilistel (metoodika) alustel. Seetõttu tuleb praeguses asjas menetlus lõpetada. Põllumajandusministri
33. märtsi
34. a käskkiri nr 94 on vaidlustatud eraldiseisvas menetluses Tallinna Halduskohtus. Kuivõrd
35. a käskkiri asendas
36. a käskkirja täielikult, siis tuleb
37. a käskkirja osas menetlus ka täielikult lõpetada. Kehtima jääb
38. a käskkiri selles osas, mis puudutab ülejäänud juustude kaubagruppe (välja arvatud Fetaki ja Bayerngold) ning seenekonserve, kuivõrd neid kaubagruppe
39. a käskkiri ei käsitle.
40. Riigikohtu halduskolleegium märgib siiski, et põllumajandusminister oleks eeltoodut arvestades pidanud ise esmalt juba
41. detsembri
42. a käskkirjaga nr 285 ja hiljem vähemalt
43. märtsi
44. a käskkirjaga nr 94 esialgse,
45. a käskkirja (
46. aastal siis täiendavalt kõik varasemad käskkirjad) ka formaalselt kehtetuks tunnistama ning andma täiesti uue haldusakti, mitte varasemate aktide muudatusi. Selline tegevus oleks olnud vastavuses hea halduse põhimõttega, taganud õigusselguse ja haldusakti adressaadi jaoks haldusakti parema määratletuse. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (vt nt
47. oktoobri
48. a otsus asjas nr 3-3-1-3907). Haldusakti pidev muutmine ja varasemate haldusaktide jõusse jätmine olukorras, kus muutmistega on käskkirjas olulise osa käsitletud kaubagruppide kohta antud sisuliselt uus haldusakt, ei ole selge ega üheselt mõistetav. Eriti teravalt tõuseb õigusselgusetus esile juustule Fetaki määratud üleliigse laovaru puhul, kus õigusselguse probleemile lisandub õiguspärase ootuse ja usalduse kaitse küsimus, kuid see ei ole praeguse vaidluse sisuks ega saanud seda olla ka ringkonnakohtus. II
49. Tallinna Ringkonnakohus lõpetas HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel apellatsioonimenetluse ja tühistas HKMS § 46 lg 1 p 5 järgi halduskohtu otsuse osas, mis puudutab juustu Bayerngold ja margariini üleliigset laovaru, mille võrra (vastavalt 82,6% ja 31,3%) põllumajandusministri
50. märtsi
51. a käskkirjas nr 94 Svensky Kaubanduse AS vastavate kaubagruppide üleliigset laovaru vähendati. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et sellega on ringkonnakohus rikkunud kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus on menetluse vaidlustatud põllumajandusministri käskkirjade osas osaliselt lõpetanud, tuues põhjenduseks vaidlustatud käskkirju muutva põllumajandusministri
52. märtsi
53. a käskkirja nr
54. Viimati nimetatud käskkirja ei olnud aga Svensky Kaubanduse AS esimese astme kohtus praeguses menetluses vaidlustanud, sest akt anti alles pärast halduskohtu otsust. Halduskohtu
55. septembri
56. a otsus ei käsitlenud ega saanudki käsitleda põllumajandusministri
57. märtsi
58. a käskkirja nr 94 õiguspärasuse küsimust. Samuti ei puudutanud apellatsioonkaebus mitte põllumajandusministri
59. märtsi
60. a käskkirja nr 94, vaid põllumajandusministri
61. oktoobri
62. a käskkirja nr 328 ja
63. detsembri
64. a käskkirja nr
65. Svensky Kaubanduse AS on põllumajandusministri
66. märtsi
67. a käskkirja nr 94 vaidlustanud Tallinna Halduskohtus eraldiseisvas menetluses (haldusasi nr 3-07-877).
68. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on ringkonnakohus ekslikult hinnanud praeguses asjas ka põllumajandusministri
69. märtsi
70. a käskkirja nr 94 õiguspärasust. Nii on ringkonnakohus oma otsuse põhjendavas osas punktis 19 (otsuse lk 8) sõnaselgelt leidnud, et põllumajandusministri
71. oktoobri
72. a käskkirjast nr 328 (
73. märtsi
74. a redaktsioonis) nähtub, et kaebajale on määratud juustu Fetaki, juustu Bayerngold ja margariini ülekandevaru ja üleliigne laovaru, arvestades

§ 23

lg 3 alusel Põllumajandusministeeriumile esitatud põllumajandustoodete täiendavat deklaratsiooni ajavahemiku

1. mai 2004 kuni
2. mai 2006 kohta. Samuti on ringkonnakohus oma otsuse punktis 18 hinnanud põllumajandusministri
3. märtsi
4. a käskkirja nr 94 aluseks olnud metoodikat ning lähtunud üleliigse laovaru tasu seaduse
5. veebruaril 2007 jõustunud muudatustest, millega vaidlustatud käskkiri selle andmise ajal 2004 ja
6. a muudatused ei saanud mingil moel arvestada. Seega on ringkonnakohus oma otsust motiveerinud haldusakti andmise ajal mittekehtinud õigusega. Riigikohtu hinnangul erineb aga muudetud õigus ja ülekandevaru ning üleliigse laovaru määramise uus metoodika põllumajandusministri
7. ja
8. a käskkirjades käsitletud metoodikatest. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ei oleks ringkonnakohus põllumajandusministri vaidlusaluste käskkirjade õiguspärasust hinnates tohtinud esialgseid käskkirju analüüsida
9. märtsil 2007 tehtud muudatuste valguses ja neid muudatusi arvestades. Ringkonnakohus oleks pidanud analüüsima, kui kaalukad muudatused on põllumajandusministri
10. märtsi
11. a käskkirjaga nr 94 aset leidnud, mitte hindama nende sisu õiguspärasust, sest see ei olnud ega saanudki olla tema menetluses oleva asja esemeks. Juustu Fetaki ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramise õiguspärasust on ringkonnakohus oma lahendis vastuoluliselt käsitlenud. Otsuse punktis 14 (lk 7) on leitud, et nimetatud küsimus väljub kaebuse piiridest. Samas on tõdetud, et juustu Fetaki ülekandevaru suuruse ja üleliigse laovaru määramisel on riigi tegevus olnud heitlik. Ringkonnakohtu otsuse punktis 18 (lk 8) on aga sisuliselt analüüsitud ka juustu Fetaki üleliigset laovaru seisuga
12. mai 2004 ja leitud, et seda ei saa pidada vastavuses olevaks käitleja tavapärase laovaru kogusega vaatamata sellele, et kaebaja sisseostulogistika juustu Fetaki osas muutus. Samuti käsitletakse juustu Fetaki üleliigset laovaru otsuse punktides 19 ja 20 (lk-d 8 ja 9). Kuivõrd juustu Fetaki osas oli Põllumajandusministeeriumi
13. a käskkirjaga praeguses menetluses vaidlustatud
14. ja
15. a käskkirjad tagasiulatuvalt tühistatud,
16. a käskkirja ei olnud vaidlustatud ning
17. a käskkirja, millega üleliigne laovaru taas määrati, ei saa praeguses menetluses eeltoodud põhjendustel analüüsida, siis ei oleks tohtinud Tallinna Ringkonnakohus oma otsuses analüüsida ka juustu Fetaki ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramise õiguspärasust.
18. Tulenevalt eelnevast leiab Riigikohtu halduskolleegium, et ringkonnakohus on väljunud apellatsioonkaebuse piiridest ja hinnanud halduskohtu otsust pärast selle tegemist antud haldusakti valguses. Riigikohtu halduskolleegium on
19. mai
20. a määruses asjas nr 3-3-1-16-99 leidnud, et ringkonnakohus kontrollib apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust selle tegemise hetkel ja haldusakti tühistamine pärast halduskohtu otsuse tegemist ei saa mõjutada halduskohtu otsuse seaduslikkust.
21. Asja piiridest väljumisega on ringkonnakohus kitsendanud Svensky Kaubanduse AS kaebeõigust. Arvestades oma põhjendustes põllumajandusministri
22. märtsi
23. a käskkirjaga nr 94, on ringkonnakohus astunud sisuliselt esimese astme kohtu asemele praeguseks Tallinna Halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-07-902 ning hinnanud juba oma menetluses Tallinna Halduskohtus eraldi vaidlustatud haldusakti õiguspärasust, mistõttu on Svensky Kaubanduse AS õigus pöörduda kaebusega esimese astme kohtusse põllumajandusministri
24. märtsi
25. a käskkirja nr 94 vaidlustamiseks muutunud sisutühjaks. III
26. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et, arvestades eelnevalt käsitletud haldusorgani haldusmenetluse ja ringkonnakohtu halduskohtumenetluse alaseid rikkumisi, ei ole praegusel juhul vajalik võtta seisukohta materiaalõiguse kohaldamise küsimuses. Riigikohus ei asu hindama ei põllumajandusministri
27. oktoobri
28. a käskkirja nr 328,
29. detsembri
30. a käskkirja nr 285 ega
31. märtsi
32. a käskkirja nr 94 sisulist õiguspärasust.
33. Siiski peab Riigikohtu halduskolleegium materiaalõiguse kohaldamise küsimuses vajalikuks juhtida tähelepanu mõnedele asjaoludele. Svensky Kaubanduse AS ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramise õiguspärasuse hindamisel tuleb vastata küsimusele, kas Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ (mh määruse preambuli esimene põhjendus, mille järgi on oluline vältida kaubandushäirete ohtu) kohaselt on üleliigse laovaru tasu sissenõudmisel oluline tähtsus käitleja poolt spekulatiivse tulu teenimisel või piisab üksnes ohust, mis võib kaasa tuua kaubandushäireid. Samuti küsimustele, mida mõista kaubandushäirete vältimise all ja kas spekulatsiooniohu puhul saab eristada tootjaid müüjatest ning kas ohu suurus sõltub laovaru koguste suurusest. Seejuures tuleb arvestada spekulatsiooni mõiste käsitlusega kohtujurist La Pergola ettepanekus Euroopa Kohtu kohtuasjale C-27/
34. Analoogse küsimuse on Tallinna Halduskohus ka Euroopa Kohtult eelotsuse taotluses tõstatanud. Peale selle on Tallinna Halduskohus
35. märtsil 2008 taotlenud eelotsust ka tema menetluses olevas asjas nr 3-07-845, kus on samuti palutud Euroopa Kohtult vastuseid Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ art 4 lg-te 1 ja 2 tõlgendamiseks. Asjassepuutuvaks võib osutuda Euroopa Kohtu võimalik vastus küsimusele, kas EL õiguse eesmärgiga on kooskõlas üleliigse laovaru tasu sissenõudmine ka juhul, kui ettevõtja tõendab, et ta üleliigse laovaru turustamisest pärast
36. maid 2004 hinnavahe näol reaalset kasu ei saanud.
37. Svensky Kaubanduse AS on vaidlustanud üleliigse laovaru tasu seaduse vastavuse ühelt poolt EL õigusele ja teiselt poolt Eesti põhiseadusele. Nii on Svensky Kaubanduse AS leidnud, et

§ 6

ja § 7 on vastuolus EL õigusega, kuivõrd Euroopa Komisjoni määrus nr 1972/2003/EÜ ei täpsusta, kui pikk on eelnevate aastate periood, mida tuleks üleliigse laovaru määramisel arvesse võtta. Lisaks on Svensky Kaubanduse AS arvamusel, et

1. mai
2. a seisuga ülekandevarude ja sellest tulenevalt üleliigse laovaru määramine ei ole põhjendatud, sest see kuupäev on juhuslik ajamoment ega näita käitleja tegelikku majanduslikku sisu ja laoseisu. Sellele küsimusele on Tallinna Halduskohus oma
3. novembri
4. a määruses, millega taotleti Euroopa Kohtult eelotsust, ka viidanud. Varasemas menetluses oli Svensky Kaubanduse AS seisukohal, et EL õigusega on vastuolus ka

§ 10

lg 2 (töötlejate ja müüjate erinev kohtlemine), mida täheldas ka Riigikohtu halduskolleegium oma

1. oktoobri
2. a otsuses asjas nr 3-3-1-33-
3. Mis puudutab võimalikku vastuolu põhiseadusega, siis leiab Svensky Kaubanduse AS, et rikutud on põhiseaduses sätestatud õiguspärase ootuse ja õiguskindluse printsiipe (PS §-d 3 ja 10), kuivõrd seadus on vastuolus tagasiulatuva jõu keelu põhimõttega. Samuti seda, et üleliigse laovaru tasu seadus piirab ettevõtlusvabadust (PS § 31, kassaator viitab siinkohal Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
4. märtsi
5. a otsusele asjas nr 3-4-1-1-02). Ja seda, et seadusega anti ebamõistlikult lühikesed tähtajad deklaratsiooni esitamiseks (jõustus
6. mai, tähtaeg
7. mai 2004). Siinjuures viitab Riigikohtu halduskolleegium oma
8. mai
9. a määrusele asjas nr 3-3-1-85-07, punktid 38-
10. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu, et kõiki eelpool nimetatud materiaalõiguslikke probleeme on Riigikohtu halduskolleegium käsitlenud oma
11. mai
12. a määrustes asjades nr 3-3-1-85-07, nr 3-31-86-07 ja 3-3-1-87-07 (vt määruste III osad).
13. Täiendavalt nendes määrustes toodule väärib Svensky Kaubanduse AS kaebuse puhul tähelepanu kassaatori väide selle kohta, et ettevõtja suhtes ei tuleks üleliigse laovaru kindlakstegemisel kasutada automaatselt sama metoodikat, mida liikmesriigi suhtes kasutab Euroopa Komisjon. Nimetatud küsimuses ei ole Tallinna Halduskohus Euroopa Kohtult eelotsust palunud. Liikmesriikide suhtes on Euroopa Komisjon sätestanud metoodika määruse nr 60/2004/EÜ art-s 8 ja konkreetsemalt määruses nr 832/2005/EÜ ning otsuses nr 2007/361/EÜ (teatavaks tehtud numbri K

§ 6

lg 2, samal ajal ikkagi korrutades laovaru läbi kordajaga 1,2, st vajab lahendamist küsimus metoodikast ja

§ 6lg 1 ja 2 erinevustest.

Käsitleda tuleks ka seda, et Svensky Kaubanduse AS vaidlustab põllumajandusministri

1. aprilli
2. a määruse õiguspärasuse, leides muu hulgas, et see ei ole regulatiivne ega anna käitlejale piisavaid suuniseid.
3. Mis puudutab Euroopa Kohtult eelotsuse taotlemist Svensky Kaubanduse AS ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramise edaspidisel analüüsimisel, siis on Põllumajandusministeeriumi pakutud küsimustes (vt praeguse määruse p 18) Tallinna Halduskohus seda teiste asjade menetlemise käigus suures osas juba teinud. Põllumajandusministeeriumi esimene küsimus on metoodika osas detailne, samuti tuleb arvesse võtta seda, et Eesti kohus ei saa Euroopa Kohtult küsida, kas Eesti õigus on EL õigusega kooskõlas, vaid saab taotleda EL õiguse tõlgendust. Seevastu võiks kaaluda Svensky Kaubanduse AS ettepandud eelotsuse küsimuste, eeskätt teise küsimuse esitamist Euroopa Kohtule (vt praeguse määruse p 21), kusjuures esimene küsimus tuleks ümber sõnastada EL õiguse tõlgendamiseks. Lisaks võib ka siin, nii nagu teisteski üleliigse laovaru tasu asjades, mis Eesti kohtutes veel pooleli, tõusetuda küsimus Euroopa Komisjoni määruste nr 1972/2003/EÜ ja nr 60/2004/EÜ eesti keeles EL Teatajas õigeaegsest avaldamisest. Selle kohta vt lähemalt Riigikohtu halduskolleegiumi
4. mai
5. a määrus asjas nr 3-3-1-86-07 p-d 45-
6. IV
7. Määruse I ja II osas toodud põhjendustel tühistab Riigikohtu halduskolleegium osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu
8. mai
9. a otsuse haldusasjas nr 3-04-415 kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu. Jõusse jääb ringkonnakohtu otsus selles osas, millega lõpetati menetlus Maksu- ja Tolliameti
10. novembri
11. a maksuteate nr 16.2.2-9/10 ja
12. jaanuari
13. a otsuse nr 12-4/31 osas ning tühistati halduskohtu otsus selles osas, millega Svensky Kaubanduse AS kaebus eelnimetatud MTA haldusaktide tühistamiseks oli jäetud rahuldamata. Samuti jääb Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõusse osas, millega mõisteti MTA-lt Svensky Kaubanduse AS kasuks välja menetluskulud 20 000 krooni ning tagastati Svensky Kaubanduse AS-le tema eest tasutud riigilõiv kokku 9990 krooni. Muus osas kuulub ringkonnakohtu otsus tühistamisele, sest erinevalt ringkonnakohtust, kes lõpetas haldusasja üksnes osaliselt, on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et asja menetlus tuleb tervikuna lõpetada. Riigikohtu halduskolleegium lõpetab asjas menetluse HKMS § 72 lg 1 p 3 ja § 24 lg 1 p 4 alusel, kuivõrd vaidlustatud haldusakt, põllumajandusministri
14. oktoobri
15. a käskkiri nr 328, on täielikult asendatud
16. detsembri
17. a käskkirjaga nr 285, mis omakorda on asendatud põllumajandusministri
18. märtsi
19. a käskkirjaga nr
20. HKMS § 46 lg 1 p 5 alusel kuulub seoses menetluse lõpetamisega ülejäänud osas, mida ringkonnakohtu osaliselt jõusse jäänud otsusega ei olnud juba tühistatud, st põllumajandusministri käskkirjade osas, tühistamisele ka Tallinna Halduskohtu
21. novembri
22. a otsus asjas nr 3-05-
23. Kolleegium kordab, et kehtima jääb põllumajandusministri
24. detsembri
25. a käskkiri selles osas, mis puudutab ülejäänud juustude kaubagruppe (välja arvatud Fetaki ja Bayerngold) ning seenekonserve, kuivõrd neid kaubagruppe
26. märtsi
27. a käskkiri nr 94 ei käsitle. Põllumajandusministri
28. märtsi
29. a käskkirja nr 94 kehtivust käesolev lahend ei mõjuta. Samuti ei võta Riigikohtu halduskolleegium seisukohta Svensky Kaubanduse AS-le määratud ülekandevaru ja üleliigse laovaru õiguspärasuse kohta. Selles osas jätkub vaidlus eraldi menetlustes halduskohtus.
30. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 5 kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p-s 4 sätestatud alustel. Kuigi HKMS § 92 lg-s 5 on kasutatud mõistet "kohtukulud", tuleb Riigikohtu halduskolleegiumi arvates selle mõiste sisu ja maht samastada HKMS § 83 lg-s 1 defineeritava mõiste "menetluskulud" omadega (vt Riigikohtu halduskolleegium
31. aprilli
32. a määrus asjas nr 3-3-1-92-06).
33. Asja menetlemisel halduskohtus esitas Svensky Kaubanduse AS menetluskulude väljamõistmise taotluse summas 86 640,66 krooni, mis sisaldas riigilõivu, käibemaksu, ja nii põllumajandusministri kui ka MTA haldusaktide vaidlustamiseks tehtud õigusabikulutusi (tl-d 171-187). Ringkonnakohus lõpetas menetluse MTA haldusaktide osas ja mõistis selles osas Svensky Kaubanduse AS kasuks välja menetluskulud 20 000 krooni ning tagastas riigilõivu. Selles osas nõustub Riigikohtu halduskolleegium ringkonnakohtuga ja jätab ringkonnakohtu otsuse jõusse (vt praeguse määruse p 38). Täiendavalt palus Svensky Kaubanduse AS mõista tema kasuks välja põllumajandusministri käskkirja vaidlustamisega seotud apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 20 908,35 krooni (käibemaksuta) (tl-d 299-304), millest ringkonnakohus mõistis menetluse osalise lõpetamise tõttu välja 10 000 krooni. Selles osas ringkonnakohtu otsus tühistatakse. Riigikohtule esitas Svensky Kaubanduse AS taotluse kantud õigusabikulude väljamõistmiseks summas 24 930,45 krooni (ilma käbemaksuta).
34. Arvestades sellega, et HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, peab Riigikohtu halduskolleegium põhjendatuks lugeda Svensky Kaubanduse AS kasuks Põllumajandusministeeriumilt väljamõistetavateks menetluskuludeks 50 000 krooni, sh riigilõiv. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque, Jüri Põld, Harri Salmann