RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-22-08 9. mai 2008 Eesistuja

§ 9

lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kohtud on kaebuse tähtaegsust kontrollides tuvastanud, et Juuru Vallavalitsus ei ole küll korraldust nr 47 Heino Veinbergile teatavaks teinud, kuid kaebuse esitaja ei ole ka ise astunud mõistliku aja jooksul samme haldusakti väljanõudmiseks ning selle vaidlustamiseks. Vaidlust ei ole selles, et kasutusloa olemasolust sai H. Veinberg teada hiljemalt 2005. a jaanuaris, mil ta esitas vallale avalduse, milles palus kasutusluba tühistada.

§ 9

lg 3 sätestab, et kaebuse halduskohtule võib esitada kohtueelse menetluse läbimisel 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta.

§ 9

lg 3 ei lükka kaebetähtaja kulgemist edasi igasuguse kohtuvälise vaidluse lahendamise katse korral. Silmas peetakse vaid seadusega reguleeritud kohtueelset menetlust (nt vaidemenetlus), mitte aga kirjavahetust või läbirääkimisi väljaspool seaduses ettenähtud õiguskaitsemenetlust. Kohtud ei ole analüüsinud, kas vallavalitsusele saadetud kiri (tl 28), milles palutakse kasutusluba tühistada, on käsitatav vaidena. Kohtusse pöördumise tähtaja kulgema hakkamine on aga seotud vaideotsuse kättetoimetamise ajaga.

1. HMS § 74 kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile. Vaide sisule esitatavad nõuded sätestab HMS §
2. Riigikohtu halduskolleegium on
3. aprilli
4. a määruses nr 3-3-1-3203 leidnud, et avalduse või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega ning kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud. Kuigi kaebuse esitaja ei vormistanud oma tahteavaldust vaidena ning Juuru Vallavalitsusele
5. jaanuaril 2005 esitatud avaldus ilmselt ei vasta HMS § 76 lg-s 2 ettenähtud nõuetele, nähtub sellest siiski avaldaja selge tahe, et vallavalitsus tühistaks kasutusloa nr 3/
6. Seetõttu tulnuks haldusorganil käsitada esitatud avaldust vaidena ning see ka lahendada. Vajaduse korral saanuks haldusorgan kasutada HMS §-st 78 tulenevat võimalust puuduste kõrvaldamiseks vaides.
7. Kui vaiet ei tagastata läbivaatamatult, peab vaidemenetlus lõppema vaideotsusega, mis vormistatakse HMS § 86 lg 1 kohaselt kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta. Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale ja kolmandale isikule kätte. Vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus olema põhjendatud ja sisaldama selgituse kaebuse halduskohtule esitamise korra kohta. Kuna kolleegium asus seisukohale, et Juuru Vallavalitsusele
8. jaanuaril 2005 esitatud avaldus on vaadeldav vaidena, siis omab kohtule kaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamise osas tähendust eelkõige see, kas haldusorgan on vaide lahendanud või mitte. Kui haldusorgan ei ole avalduse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumist vaidemenetluse käigus Haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras kontrollinud, on rikutud avaldaja põhiõigust seadusega sätestatud menetlusele ning hea halduse tava.
9. Haldusorgani õigusvastane tegevusetus ei saa üldjuhul viia kaebetähtaja kulgema hakkamiseni, sest

§ 9lg 3 seab selle sõltuvusse just vaideotsuse teatavaks tegemisest.

Siiski tuleneb menetluse üldpõhimõtetest, et vaide esitaja ei saa lõputult oodata vaideotsuse saabumist, vaid peab ka ise tundma huvi vaide lahendamise vastu ning pöörduma halduskohtusse mõistliku aja jooksul (nt kohustamiskaebusega) pärast seda, kui on ilmne, et tema vaie on jäetud läbi vaatamata. Arvesse tuleb võtta ka HMS §-s 84 sätestatud suhteliselt lühikest vaide läbivaatamise tähtaega.

1. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, kas ja millal on Juuru Vallavalitsus kaebuse esitaja avalduse lahendanud ning kas pärast seda on kaebaja pöördunud kohtusse tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kohtud on jätnud kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel välja selgitamata olulised asjaolud, mistõttu tuleb määruskaebus rahuldada. Kolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu
2. septembri
3. a ning Tallinna Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a määrused haldusasjas nr 3-06-2214 ning saadab asja eelmenetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann