Obsah (7)

§ 18§ 12§ 19§ 20§ 21§ 3§ 1

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-16-08 1

) § 26 lg 1 alusel halduskohtule kaebuse planeeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud haldusaktil järgmised puudused:

1. a)haldusakt on motiveerimata ja kaalutlusvigadega. Vaidlustatud otsuses puuduvad selgitused planeerimismenetluse käigus ilmnenud asjaolude kaalumise ning lahendamise kohta. Otsuses kajastub vaid paljasõnaline väide, mille kohaselt kinnisasja omaniku huvid kaaluvad üles teiste isikute huvid. Haldusakti toimikust puuduvad 10 lehte kohalike elanike allkirjadega. Seega ei ole vastustaja nimetatud tõendit kaalumisel arvesse võtnud. Arvesse pole võetud asjaolu, et detailplaneeringuala jääks Harku Vallavalitsuse poolt kooskõlastatud ning Vabariigi Valitsusele vastuvõtmiseks esitatud uue piiriettepaneku kohaselt looduskaitsealuse Muraste pargi alale;
2. b)detailplaneeringuga ettenähtud 1052 m2 suurune elamukrunt on väiksem Harku valla arengukavaga soovituslikult ettenähtud krundisuurusest (2000 m2, erandina 1500 m2). Arengukaval ei ole enne valla uue üldplaneeringu kehtestamist küll juriidilist mõju, kuid see kajastab tulevikku suunatud avalikku huvi. Erandi tegemine viidatud reeglist on motiveerimata;
3. c)planeeritav elamu asub Muraste heitveepuhasti 100-meetrises sanitaarkujas, kuhu on keelatud ehitiste püstitamine. Ka vaidlustatud otsuses on märgitud, et planeeringulahenduse saab ellu viia alles pärast puhasti likvideerimist. Seega saab planeeringu ellu viia alles teadmata ajal tulevikus, mil asjaolud võivad olla olulises ulatuses muutunud. Heitveepuhasti likvideerimine oleks vastuolus Harku valla üldplaneeringuga;
4. d)Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond ei ole vaidlustatud planeeringut kooskõlastanud planeeringu kooskõlastus kehtib üksnes heitveepuhasti likvideerimisel, mida pole siiani alustatud. Teised planeeringule antud kooskõlastused ei ole loetavad;
5. e)Muinsuskaitseameti kirjast nähtuvalt tuleks planeeringuala käsitada miljööväärtusliku alana. Planeeringus on aga lahendamata on miljööväärtusliku ala kaitse- ja kasutustingimustega seonduvad küsimused;
6. f)Keskkonnaministeeriumi info- ja teabekeskuse kirja kohaselt jäävad planeeringualale kaitsealuste liikide põhja-nahkhiir ja suurkõrv elupaigad. Maa-ameti kirja järgi aga kinnistul kaitstavaid loodusobjekte pole. Vaidlustatud otsuses on ilma täiendava uurimiseta arvestatud üksnes Maa-ameti seisukohta;
7. g)kavandatava elamu ehitusalune pindala ületab planeeringu dokumentides lubatud krundi maksimaalse täisehituse protsendi. Lubatud on maksimaalselt 157,8 m2 täisehitamine, kavandatud on aga 160 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga elamu;
8. h)rikutud on detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamise kohustust.

§ 18

lg 2 p 2 kohaselt tuleb avalik väljapanek korraldada lisaks valla keskusele ka vastavas asulas. Muraste külas planeeringu avalikku väljapanekut ei korraldatud. Planeerimisotsustele omase ulatusliku kaalutlusruumi tõttu ei saa seda menetlusnõuete rikkumist pidada väheoluliseks.

1. Tallinna Halduskohtu
2. aprilli
3. a otsusega rahuldati M. Kohlapi kaebus ning tühistati vaidlustatud otsus. Kohus leidis, et vastustaja on vaidlustatud otsuses piisavalt käsitlenud kaitsealuse Muraste pargi alaga, looduskaitsealuste liikidega ning ala mänguväljakuna kasutamisega seotud küsimusi. Samuti on nõuetekohaselt käsitletud planeerimismenetluse käigus esitatud vastuväiteid. Kohus leidis, et elamukrundi suurust käsitlevad nõuded on soovitusliku iseloomuga ega kehtinud planeeringu algatamise ajal. Seetõttu ei anna nõuete järgimata jätmine alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kohus asus seisukohale, et vastustaja on diskretsiooniotsuse langetamisel lisanud sellele HMS § 53 lg 1 p-ga 3 lubatud lisatingimuse heitveepuhasti likvideerimiseks. Vastustaja seletuste kohaselt on heitveepuhasti likvideerimine juba kavandatud, kuid uue heitveepuhasti ehitustööde venimise tõttu ei teostunud enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Kohus leidis, et

§ 18

lg 2 p 2 rikkumine oli planeeringute koostamise avalikkust arvestades oluline menetlusviga. Vastustaja on vaidlustatud otsuses möönnud selle menetlusnõude rikkumist, kuid pole veenvalt põhjendanud, miks seda tehti ning miks nimetatud rikkumine ei saanud mõjutada asja otsustamist. Kohalik omavalitsus oli teadlik avalikkuse kõrgendatud huvist vaidlustatud detailplaneeringu vastu selle algatamisest peale. Harku Vallavolikogule oli esitatud 81 Muraste külas elava leibkonna (kokku 219 inimese) allkirjastatud avalik seisukoht, milles paluti Muraste pargis asuvate sotsiaalmaa kruntide sihtotstarbe muutmata jätmist ning liitmist pargi kaitsealaga. Menetlusnormi täitmata jätmist ei saa põhjendada asjaoluga, et kohalikule omavalitsusele pole teada ühtki isikut, kelle õigusi rikkumine oleks mõjutanud. Haldusorganil lasus kujunenud olukorras eriline kohustus teha kõik endast olenev, et planeeringu vastu huvi üles näidanud isikud oleks menetluse toimumisest informeeritud ning menetlusse korrektselt kaasatud. Kohus leidis, et nimetatud rikkumise tõttu on vaidlustatud haldusakt õigusvastane ning tuleb tühistada. Kohus mõistis vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud 23 680 kr. Lisaks mõistis kohus vastustajalt välja kohtu kantud menetlusdokumentide paljundamise ja väljastamisega seotud kulud 291 kr.

1. Harku Vallavolikogu esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Harku Vallavolikogu on seisukohal, et vaidlustatud detailplaneeringu menetlemisel järgiti avalikkuse kaasamise põhimõtet. Detailplaneeringu avalik väljapanek korraldati Tabasalus. Täitmata jäi üksnes n-ö topeltavalikustamise nõue - planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine lisaks valla keskusele ka planeeritavas asulas. Detailplaneeringu lahendustega mittenõustunud kohalikud elanikud on saanud vabalt esitada omapoolseid ettepanekuid. Ei kaebajale, vastustajale ega kohtule ole teada ühtegi isikut, kes ei oleks saanud planeeringule selle Muraste külas avalikustamata jätmise tõttu vastuväiteid esitada. Seda väidet kinnitab ka avalikkuse suur huvi Sauna 8a detailplaneeringu vastu. Avalikkuse aktiivne osalus tõendab, et kellelgi ei olnud planeerimismenetluses osalemine takistatud. Vaidlustatud otsuse oleks kohus tohtinud tühistada vaid juhul, kui talle oleks teada olnud kasvõi üks isik, kes ei saanud avalikustamisnõude rikkumise tõttu oma vastuväiteid esitada. Apellandi hinnangul on ilmne, et detailplaneeringu Muraste külas avalikustamata jätmine ei saanud asja otsustamist mõjutada.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a otsusega apellatsioonkaebus rahuldati. Kohus leidis, et esimese astme kohtu menetluses ei esinenud sellist menetlusnormide rikkumist, mis tingiks kohtuotsuse tühistamise HKMS § 45 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus asus seisukohale, et detailplaneeringu tühistamisega Muraste külas avaliku väljapaneku korraldamata jätmise tõttu kohaldas kohus vääralt

§ 18

lg 2 p-i 2 ning hindas vääralt tõendeid.

§ 18lg 2 p 2 eesmärgiks on vastava asula elanike informeerimine detailplaneeringust.

Asjas kogutud tõendid annavad aga alust järeldada, et Muraste küla elanikud olid detailplaneeringust ja selle menetlemisest teadlikud. Muraste küla elanik Val Rajasaar esitas tähtaegselt vastuväite planeeringule, milles on esitatud M. Kohlapi kaebusega analoogsed argumendid. Seega on alust arvata, et Harku Vallavalitsusele olid külaelanike seisukohad teada ja planeeringu avaliku väljapaneku korraldamata jätmine Muraste külas ei viinud asja ebaõigele otsustamisele. Kohalik omavalitsus on välja selgitanud asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud ning neid kaalutlusotsuse langetamisel õigesti hinnanud. Ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust, jättes M. Kohlapi menetluskulud tema enda kanda. Harku Vallavolikogu 9814,36 kr suurused kulud õigusabiteenusele jättis kohus M. Kohlapilt välja mõistmata, leides, et professionaalse õigusabi kasutamine valla poolt ei olnud vältimatu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Mati Kohlap esitas kassatsioonkaebuse, milles esitas järgmised alternatiivsed taotlused:

1. a)tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused Tallinna Halduskohtus aset leidnud menetlusnormide rikkumise tõttu ning saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule või
2. b)tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks või
3. c)tühistada ringkonnakohtu otsus ning jätta jõusse halduskohtu otsus. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ning rikkunud menetlusõiguse norme. Tallinna Halduskohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kui võttis otsuse tegemisel arvesse heitveepuhasti likvideerimise tööde ajaplaani selgitavaid dokumente, mis vastustaja esitas alles pärast istungit. Halduskohus ei ole teinud otsust ajaplaani kui tõendi toimikusse võtmise kohta. TsMS § 436 lg 2 kohaselt peab otsus rajanema üksnes neil tõenditel, mida uuriti istungil. Kassaatori hinnangul kohaldas ringkonnakohus vääralt

§ 18lg 2 p-i 2.

Nimetatud sätte eesmärk ei ole üksnes huvitatud isikute formaalne informeerimine toimuvast planeerimismenetlusest. Seda eesmärki kannab

§ 12

lg 1, mille alusel peab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus teatama planeeringu algatamisest ning tutvustama planeeringu eesmärke ajalehes.

§ 18

lg 2 p 2 rikkumisega jättis KOV Muraste küla elanikud ilma õigusest olla ärakuulatud, kuna neile ei tutvustatud vastuvõetud detailplaneeringu koostamise kaalutlusi. Üksnes planeerimismenetluse toimumisest teadlik olemine ei võimalda ärakuulamisõiguse tõhusat teostamist, vajalik on sisulise ja selgitava informatsiooni saamine. Rikkumise tõttu jäid Muraste küla elanike huvid planeerimisdiskretsiooni teostamisel välja selgitamata ja kaalumata. Ringkonnakohtu otsuses ei ole põhjendatud, kuidas annavad asjas kogutud tõendid aluse järelduseks, mille kohaselt Muraste küla elanikel oli soovi korral võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Tegemist ei ole menetlusnormide vähetähtsa rikkumisega HMS § 58 tähenduses. Planeerimismenetluse ulatusliku diskretsioonilisuse tõttu on huvitatud isikute kaasamine ja ärakuulamine eriti oluline. Samuti lisab rikkumisele olulisust kohalike elanike kõrgendatud vastuseis planeeringu kehtestamisele. Silmas tuleb pidada seda, et 81 Muraste külas elava leibkonna allkirjastatud pöördumine ei puudutanud konkreetset planeeringulahendust, mida pöördumise koostamise ajaks ei olnud veel kusagil avalikustatud. Pöördumine puudutas planeeringuala üldiselt, selles tehti ettepanek Muraste pargi säilitamiseks. Kassaator on endiselt seisukohal, et planeeringu kehtestamise otsus on nõuetekohaselt motiveerimata. Otsuses ei kajastu kohalike elanike poolt tõstatatud probleemid. 7. Harku Vallavolikogu esitatud vastuse kohaselt on kassatsioonkaebus põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et kassaator on vaidlustanud halduskohtu otsusega tuvastatud asjaolusid, mida ta apellatsiooni korras ei vaidlustanud. Ainsaks küsimuseks, mis apellatsiooni korras vaidlustati, on

§ 18lg 2 p 2 kohaldamine.

Vastustaja leiab, et asja lahendamisel halduskohtus ei esinenud olulisi menetlusnormide rikkumisi. Kaebajal oli võimalik heitveepuhasti likvideerimise plaane selgitava töövõtulepinguga tutvuda halduskohtu istungil. Lisaks pole kaebaja esitanud ühtegi sisulist vastuväidet töövõtulepingu suhtes. Vastustaja hinnangul kohaldas ringkonnakohus õigesti

§ 18lg 2 p-i 2.

Sauna 8a detailplaneeringu menetlemisel järgiti avalikkuse kaasamise põhimõtet. Rakendamata jäi üksnes

§ 18lg 2 p-st 2 tulenev topeltavalikustamise nõue.

Detailplaneeringu lahendusega mittenõustunud kohalikud elanikud on saanud vabalt esitada omapoolseid ettepanekuid, mida kinnitab ka 81 leibkonna pöördumine. Vastustajale teadaolevalt pole ühtegi isikut, kes ei oleks saanud oma ettepanekuid planeeringu Muraste külas avalikustamata jätmise tõttu esitada. Seda tõendab ka kohalike elanike esitatud pöördumine. Seega ei toonud planeeringu Muraste külas avalikustamata jätmine kaasa avalikkuse kaasamise nõude rikkumist. 8. Kolmas isik Pavel Stalmakov palub Riigikohtule esitatud vastuses kassatsioonkaebus rahuldamata jätta. Kolmas isik leiab, et kohtumenetluse normide rikkumist ei esinenud. Kolmas isik nõustub ringkonnakohtu seisukohaga

§ 18

lg 2 p 2 eesmärgi osas ning leiab, et Muraste küla elanikel oli võimalik planeeringuga tutvuda Tabasalus.

§ 18

lg 2 p 2 on kolmanda isiku hinnangul ebaõnnestunult sõnastatud ning kohalikule omavalitsusele ebamõistlikult koormav. Lisaks leiab kolmas isik, et planeering oleks samal kujul kehtestatud ka juhul, kui avalik väljapanek Muraste külas oleks toimunud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9.

§ 18

lg 2 p 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu avalik väljapanek korraldada valla keskuses ja vastavas asulas või linna keskuses ja vastavas linnaosas. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lg 2 kohaselt on asulaks ka küla. Käesolevas asjas vaidlustatud detailplaneering koostati Harku vallas Muraste külas asuva Sauna 8a maaüksuse hoonestamiseks. Harku Vallavalitsus korraldas planeeringu avaliku väljapaneku valla keskuses Tabasalus, kuid jättis korraldamata avaliku väljapaneku Muraste külas. Vaidluse mõlemad osapooled nõustuvad, et vallavalitsus rikkus sellega planeeringu menetlemise nõudeid. Pooled on aga eri meelt selle rikkumise tagajärgede osas. Harku Vallavalitsus leiab, et Muraste külas planeeringu väljapaneku korraldamata jätmine ei saanud mõjutada asja otsustamist ega too seetõttu HMS § 58 kohaselt kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Kaebaja leiab seevastu, et tegemist oli menetlusnormi olulise rikkumisega. 10. Menetlusnormi rikkumise olulisuse üle otsustamiseks tuleb kõigepealt välja selgitada normi eesmärk. Ringkonnakohus asus seisukohale, et

§ 18lg 2 p 2 eesmärk on vastava asula elanike informeerimine detailplaneeringust.

Kolleegiumi arvates ei ole see nimetatud sätte ainus eesmärk. 11.

§ 18

lg 9 kohaselt pannakse avalikul väljapanekul koos planeeringuga välja planeeringule antud kooskõlastused ning planeeringu koostamist korraldava maavanema või kohaliku omavalitsuse seisukohad kooskõlastamisel esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta.

§ 19kohaselt on detailplaneeringute avaliku väljapaneku kestus kaks nädalat.

Selle aja vältel on igal isikul õigus esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta (

§ 20lg 1).

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb kohalik omavalitsus planeeringus vajalikud parandused ja täiendused (

§ 21lg 4).

Seega ei toimu avaliku väljapaneku käigus mitte üksnes avalikkuse informeerimine planeeringust, vaid ka avalikkuse kaasamine planeeringu väljatöötamisse. Avalikku väljapanekut ei saa käsitada juba valminud planeeringulahenduse tutvustamisena avalikkusele. Väljapanekul esitletakse üksnes esialgset planeeringuprojekti, lõplik planeering valmib alles koostöös avalikkusega.

§ 3lg 1 kohaselt on planeeringute koostamine avalik.

Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute õigeaegne informeerimine ja kaasamine planeeringu koostamisse. Planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks (

§ 1lg 2).

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on vältimatult vajalik avalikkuse tõhus kaasamine planeerimismenetlusse. Seetõttu peab haldusorgan tegema planeeringu avaliku väljapaneku korraldamisel omalt poolt kõik võimaliku, et huvitatud isikud saaksid planeerimismenetluses osaleda. Kuivõrd planeeringuala lähiümbruse elanike huvitatust planeeringust saab eeldada, näeb planeerimisseadus ette detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamise just selles asulas, kus planeeritav maaüksus paikneb.

1. Kolleegium on ka oma varasemates lahendites rõhutanud avalikkuse tõhusa kaasamise olulisust planeerimismenetluses.
2. veebruari
3. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-02 leidis kolleegium, et planeerimisotsustele omase ulatusliku diskretsioonilisuse tõttu on isikute õigeaegsel kaasamisel ja ärakuulamisel planeerimismenetluses suurem roll, võrreldes tavapärase haldusmenetlusega (p 6).
4. novembri
5. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-02 selgitas kolleegium, et planeerimismenetluse üheks eesmärgiks on ka planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ja erinevate isikute huve ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine. Selle eesmärgi saavutamiseks on puudutatud isikutele ja avalikkusele planeerimismenetluse erinevate etappide käigus ette nähtud võimalus oma seisukohtade väljendamiseks ning planeeringu menetlejale on pandud kohustus nende arvessevõtmist kaaluda (p 16).
6. Kolleegium on seisukohal, et selles asjas ei ole haldusorgan täitnud kohustust teha kõik endast olenev huvitatud isikute tõhusaks kaasamiseks planeerimismenetlusse. Kuivõrd lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkusega, ei saa välistada võimalust, et avalikkuse nõuetekohase kaasamise korral oleks lõpptulemus kehtestatud planeeringust erinenud. Seetõttu ei kohaldu HMS §
7. Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, et olukorras, kus vallavolikogule oli Muraste külas elava 81 perekonna nimel esitatud planeeringuala puudutav pöördumine, tuli kohalikul omavalitsusel suhtuda avaliku väljapaneku korraldamise kohustuse täitmisse eriti vastutustundlikult.
8. Kolleegium möönab, et võib esineda olukordi, kus

§ 18

lg 2 p-s 2 sätestatud detailplaneeringu vastavas asulas väljapanemise nõude formaalne järgimine on praktilistel kaalutlustel raskendatud või ebamõistlik. Sellisel juhul võib haldusorgan otsida mõistlikke alternatiive, pidades siiski silmas kohustust teha kõik endast olenev, et planeeringuala lähiümbruse elanikud tõhusal ja isikuid võimalikult vähe koormaval viisil planeerimismenetlusse kaasata.

1. Kassaator vaidlustab ringkonnakohtu otsuse ka põhjusel, et ringkonnakohus ei tühistanud halduskohtu otsust menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et asjas ei esinenud sellist menetlusnormide rikkumist, mis tingiks halduskohtu otsuse tühistamise HKMS § 45 lg 2 p 2 alusel. Kolleegium ei korda üle ringkonnakohtu põhjendusi.
2. Kuna kolleegium teeb otsuse ilma asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb HKMS § 93 lg 4 alusel otsustada menetluskulude jaotuse üle. Halduskohus mõistis Harku Vallavolikogult M. Kohlapi kasuks välja 23 600 kr õigusabikulude ning 80 kr riigilõivu hüvituseks. Lisaks mõistis kohus Harku Vallavolikogult välja 291 kr kohtu poolt kantud menetlusdokumentide paljundamise ja väljastamisega seotud kulusid. Kuna halduskohtu otsus jääb jõusse, tuleb Harku Vallavolikogul nimetatud kulud tasuda halduskohtu otsuse alusel. Apellatsiooniastmes taotles M. Kohlap täiendavalt 11 800 kr õigusabikulude väljamõistmist Harku Vallavolikogult (toimiku III köite lk 143). Kassatsiooniastmes taotles M. Kohlap õigusabikulude väljamõistmist 8260 kr ulatuses (toimiku III köite lk 219). HKMS § 92 lg 1 alusel rahuldab kolleegium M. Kohlapi taotlused ning mõistab Harku Vallavolikogult tema kasuks välja täiendavalt 20 060 kr. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 esimese lause alusel tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque