← Eesti

3-1-1-21-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-21-08 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 13. mai 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest

§ 29lg 1 p 1 alusel.

  2. jaanuari 2008.a määrusega jättis Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekt Priit Suve A. A. kaebuse rahuldamata.
  3. A. A. esitas VTMS §-st 78 lähtudes Pärnu Maakohtule kaebuse, vaidlustades kohtuvälise menetleja
  4. detsembri
  5. a määrusega tema suhtes väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 30 lg 2 alusel. Ühtlasi taotles A. A. jätkuvalt tema suhtes alustatud

§ 29lg 1 p 1 alusel.

  1. Pärnu Maakohus jättis
  2. veebruari
  3. a määrusega A. A. kaebuse rahuldamata. 6.1 Kohus märkis, et kohtuväline menetleja on õigesti kvalifitseerinud A. A. teo NPAS § 151 järgi. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt väidab A. A., et ta tarbis narkootilist ainet Läti Vabariigis. Karistusseadustiku § 11 lg l p 3 kohaselt on süüteo toimepanemise koht igal pool, kus ilmnevad süüteo tunnused. Käesolevas väärteoasjas tuvastati A. A. narkojoove Eestis Paide linnas. Seega ilmnesid süüteo tunnused Eesti Vabariigis, mistõttu kohaldatakse A. A. poolt toime pandud teole KarS § 11 lg l p 3 alusel Eesti karistusõigust. 6.2 Maakohus ei pidanud põhjendatuks A. A. väidet, et väärteomenetluses ei saa olla tõendiks AS Järvamaa Haigla poolt A. A.-le narkojoobe tuvastamiseks tehtud uuring, kuna AS-l Järvamaa Haigla puudub pädevus väärtegude menetlemiseks. Kohtu hinnangul on AS Järvamaa Haigla poolt tehtud uuring A. A. narkojoobe tuvastamiseks käsitatav haldusmenetluse toiminguna, mitte väärteomenetluse toiminguna. Väärteomenetluse alustas Lääne Politseiprefektuur kui pädev menetleja, saades AS-lt Järvamaa Haigla teabe narkojoobe esinemise kohta A. A.-l. Kui tõend vastab KrMS § 63 lg 1 tunnustele, on see menetluses tõendina kasutatav sõltumata kogumise ajast. AS Järvamaa Haigla poolt
  4. novembril 2007 koostatud bioloogilise vedeliku keemilise uuringu akt nr 58 narkootilistele ainetele on käsitatav eksperdiarvamusena ning seega käesolevas väärteoasjas tõendina kasutatav.
  5. Pärnu Maakohtu
  6. veebruari
  7. a määruse peale esitas A. A. ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja ja maakohtu määruse tühistamist ning

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Seejuures palus A. A. jätta kaebust läbivaataval kohtul kohaldamata VTMS § 191 p 12, mis ei võimalda esitada määruskaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud kohtumääruse peale ja tunnistada nimetatud säte põhiseaduse § 24 lg-ga 5 vastuolus olevaks, arvestades Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-110-06 ja 3-4-1-1-04 väljendatud seisukohti.

  1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  2. veebruari
  3. a määrusega A. A. määruskaebuse läbi vaatamata. 8.1 Ringkonnakohus märkis, et puudub alus rahuldada määruskaebuse esitaja taotlus VTMS § 191 p 12 kohaldamata jätmiseks ning põhiseaduse § 24 lg-ga 5 vastuolus olevaks tunnistamiseks. A. A.-l oli seadusest tulenev võimalus esitada Lääne Politseiprefektuuri
  4. detsembri
  5. a määruse peale kaebus esmalt kohtuvälise menetleja juhile ja seejärel maakohtule. Seega on A. A.-le käesolevas väärteoasjas tagatud tõhus võimalus enda kaitsmiseks. 8.2 Väärteomenetluse seadustiku § 191 p 12 sätestab, et määruskaebust ei saa esitada kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel sama seadustiku § 79 kohaselt tehtud kohtumääruse peale, välja arvatud kohtumäärus, mis on tehtud konfiskeerimise kohta väärteomenetluse käigus. Seetõttu ei ole Pärnu Maakohtu
  6. veebruari
  7. a määrus määruskaebe korras vaidlustatav. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  8. Tallinna Ringkonnakohtu
  9. märtsi
  10. a määruse peale esitas kaebuse A. A. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ants Nõmmik, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist A. A. suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Määruskaebuse põhiväited on järgmised. 9.1 Kaebuse esitaja leiab, et PS § 24 lg-ga 5 on vastuolus ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole Pärnu Maakohtu
  11. veebruari
  12. a määrus määruskaebe korras vaidlustatav. Riigikohus on kinnitanud kaebeõiguse olemasolu nö lõplikele kohtumäärustele lahendites nr 3-4-1-1-04, 3-1-1-36-06 ja 3-1-1-110-
  13. 9.2 Kohtuväline menetleja ja maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 on teodelikt, mis näeb ette karistuse narkootilise aine tarvitamise eest. Narkojoobes olek ei ole NPAS §-s 151 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks. Seega ei ole teo toimepanemise koha väljaselgitamisel asjakohane viidata KarS § 11 lg 1 p-le 3, mille kohaselt on teo toimepanemise kohaks koht, kus saabus süüteokoosseisu kuuluv tagajärg. Käesolevas väärteoasjas tulnuks väärteo toimepanemise koha tuvastamisel lähtuda KarS § 11 lg 1 p-st
  14. 9.3 Kohtuväline menetleja ja maakohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. Kohtuvälise menetleja
  15. detsembri
  16. a määrus on põhjendamata. Lisaks on puudulikult koostatud väärteoprotokoll ? sellest ei nähtu, kus ja millal tegu toime pandi, kas puudus arsti ettekirjutus ja kas täidetud on subjektiivne koosseis. Maakohus on väljunud väärteoprotokollis toodud teokirjeldusest ning asunud tuvastama faktilisi asjaolusid, leides, et tegu pandi toime Paides ning et A. A.-l puudus arsti ettekirjutus narkootilise aine tarvitamiseks. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  17. A. A. kaitsja on esitanud määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
  18. veebruari
  19. a määruse peale, millega ringkonnakohus jättis A. A. määruskaebuse VTMS § 191 p 12 alusel läbi vaatamata ja tagastas määruskaebuse esitajale. Vastavalt VTMS § 196 lg-le 4 tuleb võtta Riigikohtule esitatud määruskaebus menetlusse, olenemata sellest, kas määruskaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et väärteoasja lahendamisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust või on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. Seega kontrollib Riigikohus, kas Tallinna Ringkonnakohus jättis A. A. määruskaebuse läbi vaatamata seaduslikult ja põhjendatult.
  20. Väärteomenetluse seadustiku § 191 p 12 kohaselt ei ole kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud maakohtu määrus määruskaebe korras vaidlustatav (v.a juhul kui vaidlustatakse konfiskeerimise kohta tehtud määrust). Kaebuse esitaja on seisukohal, et selline piirang rikub menetlusaluse isiku kaebeõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium selle väitega ei nõustu. Menetlusalusele isikule oli tagatud võimalus esitada VTMS § 78 alusel kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale, mida menetlusalune isik ka kasutas. Pärnu Maakohus vaatas esitatud kaebuse sisuliselt läbi ning tegi põhjendatud lahendi. Oluline on seejuures asjaolu, et A. A. suhtes toimub menetlus edaspidi alaealiste komisjonis ning ka selles on ette nähtud kaebemenetlus. Seega ei ole A. A. suhtes veel tehtud lõplikku lahendit. Eelnevast lähtudes leiab Riigikohus, et Tallinna Ringkonnakohus, tuginedes VTMS § 191 p -le 12, on põhjendatult jätnud esitatud määruskaebuse läbi vaatamata.
  21. Juhindudes VTMS § 194 lg-le 3 ja § 174 p-le 1 jätab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  22. veebruari
  23. a määruse A. A. määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.