← Eesti

3-1-1-20-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise koht ja kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-20-08 Tartu,

  1. mai 2008 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe Arunas Mitckeviciuse süüdistusasi KrK § 115 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 1151 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus kriminaalasjas nr 1-07-16079 A. Mitckeviciuse kaitsjad vandeadvokaat Leon Glikman ja vandeadvokaadi vanemabi Helmer Indela
  4. aprill 2008, kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. detsembri
  7. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  8. jaanuari
  9. a määrused kriminaalasjas nr 1-07-16079, millega jäeti rahuldamata Arunas Mitckeviciuse kaitsjate taotlus süüdimõistetu vangistusest vabastamiseks süüdimõistva kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu.
  10. Vabastada viivitamatult Arunas Mitckevicius vangistusest Tallinna Linnakohtu
  11. juuli
  12. a kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu.
  13. Määruskaebus rahuldada.
  14. Kaitsjatasu 39 387 krooni ja 10 senti jätta riigi kanda.
  15. Arunas Mitckeviciuselt alusetult vabaduse võtmise päevade arv moodustab
  16. maiks
  17. a 151 päeva. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  18. Tallinna Linnakohtu
  19. juuli
  20. a otsusega tunnistati A. Mitckevicius süüdi Kriminaalkoodeksi (KrK) § 115 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 1151 lg 1 järgi ja teda karistati kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 4 aastaks. Kohtuotsus jõustus pärast apellatsiooni- ja kassatsiooniastme läbimist
  21. veebruaril
  22. Tallinna Linnakohus saatis jõustunud kohtuotsuse
  23. märtsil 1997 täitmiseks Tallinna Politseiprefektuuri Haabersti politseijaoskonnale. Politseiprefektuur teavitas linnakohut
  24. märtsi
  25. a kirjaga, et kohtuotsuse täitmine ei ole võimalik, sest A. Mitckevicius ei ela oma väidetavas elukohas ning tema asukoht on teadmata. A. Mitckevicius vahistati
  26. detsembril 2007 Ikla piiripunktis ja paigutati Tallinna Vanglasse karistust kandma.
  27. A. Mitckeviciuse kaitsja H. Indela esitas
  28. detsembril 2007 Harju Maakohtule taotluse A. Mitckeviciuse vabastamiseks süüdimõistva kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu. Samuti taotles ta Tallinna Linnakohtu poolt
  29. a märtsikuus välja antud tagaotsitavaks kuulutamise määruse tühistamist.
  30. Harju Maakohtu täitmiskohtunik Anne Ennok jättis
  31. detsembri
  32. a määrusega kaitsja taotluse A. Mitckeviciuse tagaotsitavaks kuulutamise määruse tühistamiseks läbi vaatamata ning taotluse A. Mitckeviciuse vabastamiseks rahuldamata. Kohus põhjendas taotluse läbivaatamata jätmist sellega, et Tallinna Linnakohus ei ole teinud määrust A. Mitckeviciuse tagaotsitavaks kuulutamise kohta. Küll aga saatis linnakohus
  33. märtsil 1997 Tallinna Politseiprefektuurile kirja, milles andis teada A. Mitckeviciuse kohtuotsuse saatmisest Tallinna Politseiprefektuuri Haabersti politseijaoskonnale selgitusega, et tagaotsitavaks kuulutab isiku asutus, kellele on kohtuotsus täitmiseks saadetud. A. Mitckeviciuse kohtuotsuse täitmise väidetava aegumise küsimuse lahendamisel juhindus maakohus KarS § 82 lg 1 p 2 sätetest, võttes arvesse KarS § 5 lg-st 2 tulenevat kergendava kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu põhimõtet. KarS § 82 lg 2 p 1 alusel peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest. Maakohus tuvastas, et A. Mitckevicius hoidus karistuse kandmisest kõrvale ja see katkestaski tema kohtuotsuse täitmise aegumise. Maakohus sedastas, et
  34. märtsil 1997 pöörati A. Mitckeviciuse kohtuotsus täitmisele. Tema vahistamisega
  35. detsembril
  36. a alustati mõistetud karistuse reaalset täideviimist. Seega ei ole tema suhtes võimalik kohaldada ka KrK § 54 lg 2 lauset 3, sest nimetatud regulatsioon toimiks vaid olukorras, kui 10 aasta jooksul ei ole süüdimõistvat kohtuotsust täitmisele pööratud.
  37. Maakohtu määruse peale esitas A. Mitckeviciuse kaitsja H. Indela määruskaebuse, milles paluti vaidlustatud määrus tühistada ja A. Mitckevicius vangistusest vabastada tema suhtes tehtud kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu. Viidates KrMS § 432 lg-le 3 ja § 390 lg-le 4, taotles kaitsja määruskaebuse läbi vaatamist ringkonnakohtus avalikul kohtuistungil süüdimõistetu ja kaitsjate osavõtul.
  38. Tallinna Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse kirjalikus menetluses. Kohus jättis
  39. jaanuari
  40. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, märkides, et määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu tõlgendusega KrK § 54 lg 2 lausele 3, mis välistab 10 aasta möödudes otsuse täitmisele pööramise üksnes juhul, kui seda pole eelnevalt tehtud. Kõnesolevas asjas pöörati kohtuotsus tol ajal kehtinud KrMK § 327 alusel täitmisele
  41. märtsil
  42. Seega ei ole kaitsja pakutud säte A. Mitckeviciuse puhul kohaldatav. Hinnates kriminaalasja materjale jõudis ringkonnakohus veendumusele, et kohtuotsuse jõustumise järel ei elanud A. Mitckevicius tema poolt näidatud aadressil, tema asukoht oli politseile teadmata. A. Mitckevicius kuulutati politsei poolt tagaotsitavaks. Vahistamise eesmärgil võeti tema väidetav elukoht kontrolli alla. Arvestades seda ei seadnud ringkonnakohus kahtluse alla politsei tegevust A. Mitckeviciuse tagaotsimisel kuni tema kinnipidamiseni
  43. detsembril
  44. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et A. Mitckevicius hoidis karistuse kandmisest kõrvale, mistõttu KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt tema kohtuotsuse täitmise aegumine peatus. A. Mitckeviciuse saatmine kinnipidamisasutusse karistust kandma on seaduslik ja kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  45. A. Mitckeviciuse kaitsjad L. Glikman ja H. Indela esitasid siiski Riigikohtule määruskaebuse. Nad leiavad, et määruskaebuse esitamist õigustab A. Mitckeviciuse Põhiseaduse §-s 20 sätestatud vabadusõiguse ning PS §-s 24 sätestatud kaebeõiguse oluline ja pöördumatu rikkumine. Kaitsjad leiavad sedagi, et A. Mitckeviciuse kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisega kirjalikus menetluses rikkus maakohus PS §-s 24 ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni Artiklis 6 sätestatud juuresolekuõigust. Määruskaebuse esitamise õigustava asjaoluna viidatakse Riigikohtu varasemale praktikale, kus menetlusseaduses vastava sätte puudumisele vaatamata on menetlemise õiguslikuks aluseks olnud määruskaebuse viide isiku põhiseadusliku õiguse - näiteks vabadusõiguse olulisele rikkumisele. 6.1 Kaitsjad leiavad, et kohtud on KrK § 54 lg 1 ja lg 2 lauset 3 kohaldanud ebaõigesti. A. Mitckeviciuse suhtes tehtud kohtuotsuse täitmine on KrK § 54 lg 2 lause 3 järgi aegunud. Süüdimõistvat kohtuotsust ei hakata täitma, kui kohtuotsuse tegemisest on möödunud 10 aastat. Kui nimetatud aja jooksul ei ole isikut kinnipidamisasutusse karistust kandma paigutatud, ei ole hiljem seda enam võimalik teha. 6.2 Kohtud on ebaõigesti kohaldanud KrK § 54 lg 2 lauset 1 ja KarS § 82 lg 2 p 1 ning seetõttu on tehtud vale järeldus, et süüdimõistetu on karistuse kandmisest kõrvale hoidunud. Kohtu järeldused põhinevad vaid oletustel, kindlad tõendid selles küsimuses puuduvad. 6.3 Alternatiivselt leiavad kaitsjad, et kohtuotsuse täitmine on ka KarS § 82 lg 1 p 1 alusel aegunud, sest pole tõendatud ükski KarS § 82 lg-s 2 sätestatud kohtuotsuse täitmise aegumise peatumise alus. Viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-127-03 väljendatud seisukohale, märkis kaitsja, et loobumine kohtuotsuse vabatahtlikust täitmisest ei anna alust väita, et isik hoiaks karistuse kandmisest kõrvale, sest süüdimõistetu võib selle jätta ka sundtäitmise hooleks. Seega tuleb A. Mitckevicius kas KrK § 54 lg 2 lause 3 või KarS § 82 lg 1 p 1 alusel karistuse kandmisest vabastada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu. 6.4 Tallinna Ringkonnakohus rikkus süüdimõistetu õigust avalikule, vahetule ja suulisele kohtulikule arutamisele. Ringkonnakohtu tõlgendus KrMS § 389 lg-le 4 on ebaõige. 6.5 Nii linna- kui ka ringkonnakohtu määrused on vastuolus õigusriigi põhimõtetega. Kohtute seisukohad riivavad oluliselt süüdimõistetu õiguspärast ootust, et temale mõistetud karistust ei täideta süüdimõistva kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu. Õiguspärase ootuse põhimõtte välistab vaid seadusega antud lubadusest sõnamurdlik taganemine, millega käesoleval juhul ongi tegemist.
  46. Riigiprokuratuuri juhtiv prokurör Alar Kirs nõustub oma kirjalikus seisukohas ringkonnakohtu järeldusega, et A. Mitckevicius teadvalt hoidus talle
  47. juuli
  48. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest kõrvale. Seda järeldust kinnitavad kirjalikud tõendid. Prokurör leiab, et vaidlusaluse kohtuotsuse täitmine ei ole aegunud KrK § 54 sätete ega ka KarS § 82 lg 1 p 1 järgi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  49. Kriminaalmenetluse seadustiku § 391 kohaselt on määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Riigikohtu varasemas praktikas on esinenud juhtumeid, kus ebaseaduslik kohtulahend on tühistatud vaatamata sellele, et menetluskord kohtulahendi vaidlustamist ette ei näe, kuid seda üksnes olukorras, kui määruskaebusest nähtub ilmselgelt, et ebaseadusliku kohtulahendiga on rikutud isiku põhiseaduslikke õigusi - näiteks õigust vabadusele (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused kriminaalasjades nr 3-1-1-121-02, RT III 2002, 8, 78 ja nr 3-1-1-125-05, RT III 2005, 40, 393). Arvestades seda, peab kriminaalkolleegium vajalikuks määruskaebuse väidete alusel kontrollida Harju Maakohtu
  50. detsembri
  51. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  52. jaanuari
  53. a kohtumääruste seaduslikkust A. Mitckeviciuse vangistusest vabastamata jätmise küsimuses. II
  54. A. Mitckevicius pani kuriteo toime
  55. aastal. Ta mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu
  56. juuli
  57. a kohtuotsusega, mis jõustus
  58. veebruaril
  59. Tallinna Linnakohus saatis
  60. märtsil 1997 jõustunud kohtuotsuse täitmiseks Tallinna Politseiprefektuuri Haabersti politseijaoskonnale. Politseijaoskonna komissar Raivo Küüt teatas
  61. märtsil
  62. a kohtule, et süüdimõistetu ei ela oma väidetavas elukohas ja tema asukoht on politseile teadmata. A. Mitckevicius vahistati
  63. detsembril 2007 Ikla piiripunktis ning paigutati Tallinna Vanglasse karistust kandma.
  64. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et aegumise küsimuse lahendamisel tuleb kohaldada süüdistatava suhtes leebeimat seadust KarS § 5 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr. 3-1-1-114-02, RT III 2002, 34, 370). 10.1 A. Mitckeviciuse suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise ajal kehtinud KrK § 54 lg 1 sätestas, et süüdimõistvat kohtuotsust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kolme aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. See tähtaeg katkes muuhulgas, kui süüdimõistetu karistuse kandmisest kõrvale hoidus (KrK § 54 lg 2 lause 1). Aegumise arvestamine karistusest kõrvalehoidumise puhul algas karistuse kandmisele ilmumisest või end varjava süüdimõistetu kinnipidamisest. (KrK § 54 lg 2 lause 2). Kriminaalkoodeksi § 54 lg 2 lause 3 sätestas, et seejuures süüdimõistvat kohtuotsust ei pöörata täitmisele, kui selle tegemisest on möödunud kümme aastat. Niisiis kasutas Kriminaalkoodeksi § 54 kohtuotsuse täitmise aegumist, reguleerides nii täitmisele pööramise mõistet koostoimes täitmisega (lg 1) kui ka täitmisele pööramist iseseisvalt (lg 2 lause 3). 10.2 Kohtuotsuse täitmisele pööramise mõiste sisu avas sel ajal Kriminaalmenetluse koodeksi (KrMK) § 328, mille
  65. lõike kohaselt kohtuotsust või -määrust täitmisele pöörav maa- või linnakohus saadab kohtuotsuse või -määruse ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele. Seega mõisteti kohtuotsuse täitmise all menetlust, mis algab kohtulahendi täitmisele pööramisega kohtu poolt, millele järgneb kohtuotsuse täideviimine kohtulahendit täitva asutuse poolt. Samasugune regulatsioon kehtib ka käesoleval ajal. Vangistuse puhul on täideviimiseks süüdimõistetu ilmumine või toimetamine vanglasse. 10.3 Tõlgendades grammatiliselt ja süstemaatiliselt KrK § 54 lg 1 ja lg 2 lauset 3, asub kriminaalkolleegium seisukohale, et KrK § 54 lg 2
  66. lauses sätestatu all tuleb mõista kohtuotsuse tegelikku täitmist, s.t süüdimõistetu ilmumist või toimetamist vanglasse karistust kandma. Seejuures lähtub kriminaalkolleegium järgmistest kaalutlustest. Esiteks muudaks vastupidine tõlgendus KrK § 54 lg 1 sisutühjaks, sest ei saa loogiliselt põhjendada, miks kohus pidi üldjuhul saatma kohtuotsuse ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele (kohtuotsuse täitmisele pöörama) kolme aasta jooksul, kuid kui süüdimõistetu asus end varjama, pikenes kohtuotsuse ärakirja saatmise tähtaeg kümne aastani. Teiseks on kriminaalkolleegium seisukohal, et karistusest saab kõrvale hoiduda vaid pärast seda, kui kohtuotsus on täitmisele pööratud, sest just täitmisele pööramisega seondub isiku kohustus asuda karistuse kandmisele. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et vastavalt KrMK §-le 333 võis kohus kohtuotsuse täitmisele pööramise edasi lükata ning sel juhul süüdimõistetu suhtes karistust koheselt täide ei viidud.
  67. Käesoleval hetkel reguleerib kohtuotsuse täitmise aegumist KarS § 82, mille esimene lõige sätestab, et otsust ei asuta täitma, kui on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest (p 1), kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest (p 2) ja kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (p 3). Karistusseadustiku § 82 lg 2 sätestab otsuse täitmise peatumise juhud. Karistusseadustiku § 82 lg 2 p 1 järgi otsuse täitmise aegumine peatub muuhulgas ka ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Otsuse täitmise aegumise katkemist kehtiv seadus ette ei näe.
  68. Kolleegium märgib, et kohtuotsuse täitmine KarS § 82 mõttes hõlmab lahendi jõustumisele järgnevat menetlust, mis samuti koosneb süüdimõistva kohtuotsuse täitmisele pööramisest ja sellele järgnevast otsuse resolutiivosas määratu reaalsest täideviimisest, vangistuse puhul süüdimõistetu paigutamisest kinnipidamiskohta. Kuid erinevalt KrK regulatsioonist ei sätesta KarS § 82 lg 2 kindlat ajalist piiri, mille ületamisel otsust ei täideta, hoolimata sellest, et aegumise tähtaeg oli peatunud. Seega kogu ajavahemik, mil isik hoidub kõrvale kohaldatud karistuse kandmisest, arvatakse KarS § 82 lg-s 1 sätestatud tähtaegadest välja ja kui kohtuotsus oli pööratud täitmisele (saadetud kohtulahendit täitvale asutusele) õigeaegselt, siis sellise isiku osas otsuse täitmine ei aegu.
  69. Seda arvestades kohaldab kriminaalkolleegium kergeima karistusseadusena KrK § 54 lg 2 kolmandat lauset ja leiab, et A. Mitckeviciuse kinnipidamise hetkeks
  70. detsembriks 2007 oli Tallinna Linnakohtu
  71. juuli
  72. a kohtuotsuse täitmine aegunud, sest selleks ajaks oli kohtuotsuse tegemisest möödunud 11 aastat 5 kuud ja 13 päeva, jõustumisest möödunud 10 aastat 10 kuud ja 14 päeva ning kohtuotsust täitvale asutusele saatmisest möödunud 10 aastat 9 kuud ja 14 päeva. Arvestades seda tuleb A. Mitckevicius vangistusest vabastada. Määruskaebus kuulub selles osas rahuldamisele.
  73. A. Mitckeviciuse kaitsjad esitasid Riigikohtule taotluse, millest nähtub, et A. Mitckeviciuse vabastamise küsimuse menetlusega seonduvalt on kaitsjatele makstud tasu 53 369 krooni ja
  74. Taotlusele lisatud õigusabi arvete selgituste kohaselt sisaldub nimetatud summas muuhulgas ka tasu kliendiga kohtumise eest Tallinna Vanglas ja tema ema palvel vangistusseaduse ning Tallinna Vangla põhimääruse analüüs seonduvalt kliendile arstiabi kättesaadavuse küsimusega, samuti vanglale kirjaliku avalduse koostamine. Kriminaalkolleegium leiab, et tasu nende toimingute eest pole vahetult seotud käesoleva määruskaebemenetlusega ning taotluses esitatud summat tuleb selle võrra vähendada. Tuginedes KrMS § 187 lg-le 1 tuleb riigi kanda jätta menetluskulu 39 387 krooni ja 10 senti.
  75. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 1, PS §-st 20, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  76. detsembri
  77. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu
  78. jaanuari
  79. a määruse ja vabastab Arunas Mitckeviciuse vangistusest Tallinna Linnakohtu
  80. juuli
  81. a kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu.
  82. Riigikohus sedastab, et A. Mitckeviciuselt alusetult vabaduse võtmise päevade arv moodustab
  83. mai 2008 seisuga 151 päeva. Tal on õigus taotleda hüvitist Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (RT I 1997, 48, 775) alusel rahandusministeeriumi kaudu. Jüri Ilvest, Lea Kivi, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.