Henn Jõksi, Ants Kulli, Eerik Kergandbergi, Lea Laarmaa, Jaak Luige, Tambet Tampuu ja Peeter Jerofejevi eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsusele väärteoasjas nr 3-1-1-88-
- Leiame, et puudus alus tunnistada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 1 p 2 osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Kehtiv seadus annab menetlusvälisele isikule piisavalt võimalusi esitada kaebus kohtuvälise menetleja väärteomenetluses tehtud otsuse peale, millega konfiskeeritakse temale kuuluv transpordivahend. Menetlusvälise isiku sellekohane õigus tuleneb meie arvates järgnevast.
- Väärteomenetluse seadustiku § 2 sätestab, et kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Otsuse p-s 44 leiab üldkogu, et menetlusväline isik on jäetud ilma õigusest vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust, millega on konfiskeeritud talle kuuluv transpordivahend mitte taotluslikult, vaid kõnealune olukord on jäänud tähelepanu alt välja. Sellest seisukohast tuleneb loogiliselt, et väärteomenetluse seadustikus ei ole menetlusvälise kolmanda isiku kaebeõigust sätestatud teisiti kui kriminaalmenetluse seadustikus. Sellises olukorras tulebki VTMS § 2 alusel rakendada kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 16 lg 2 ja § 40-1 lg 1 kohaselt võib kriminaalmenetlusse menetlusosalisena kaasata kolmanda isiku, kui kriminaalasja lahendamisel või erimenetluses võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Kolmandal isikul on KrMS § 40-2 lg 1 p 2 järgi kaebeõigus kriminaalmenetluses tehtud otsuse peale. Samasugune õigus on kolmandal isikul VTMS §-st 2 tulenevalt ka väärteomenetluses.
- Kui siiski asuda seisukohale, et eelmises punktis märgitu ei taga menetlusvälisele isikule kaebeõigust, tuleb meie arvates lähtuda KrMS §-st
- Selle kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikateks muu hulgas põhiseadus (p 1) ja Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid mis on tekkinud seaduse kohaldamisel (p 4). Väärteomenetluse seadustik ei sätesta väärteomenetlusõiguse allikate osas teisiti. Seega tuleneb menetlusvälise isiku õigus kaevata kohtusse kohtuvälise menetleja otsus temalt transpordivahendi konfiskeerimise kohta PS § 15 lg-st 1, mille esimese lause kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Seda on tõenäoliselt leidnud ka üldkogu otsuse p-des 42, 43 ja
- Mingil põhjusel ei ole üldkogu enamus aga põhiseadust väärteomenetluse allikaks pidanud. Kui aga asuda seisukohale, et ka põhiseadus ei anna menetlusvälisele isikule kaebeõigust temalt sõiduvahendi konfiskeerimise otsuse peale, tuleb nõustuda üldkogu seisukohaga, et kaebeõiguse andmatajätmine ei ole seadusandja teadlik valik, vaid tegemist on lüngaga. Seda lünka saab õigusselgelt sisustada KrMS § 2 p 4 alusel Riigikohus oma lahendiga.
- Ebaveenev on otsuse punktis 31 märgitu, et menetlusseadustike tõlgendamise vahendusel menetlusvälisele isikule võimaluse tagamine kaevata kohtuvälise menetleja otsuse peale ei oleks õiguse adressaatidele piisavalt äratuntav. Selline võimalus oli äratuntav Tartu Maakohtule
- augusti
- a otsuse tegemisel ja see oleks muutunud kõigile õiguse adressaatidele veelgi äratuntavamaks pärast seda, kui Riigikohus oleks käesoleva kohtuotsusega aktsepteerinud kõnealust kaebeõigust tunnustanud maakohtu tõlgendust. Henn Jõks, Ants Kull, Eerik Kergandberg, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev