← Eesti

3-3-1-32-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-32-07 29. mai 2007 Eesistuj

§ 7lg 3 vastuolus olevaks Põhiseaduse § 13 lõikega 2 ja §-ga 14 nende koostoimes.

Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006.

§ 7lg 3 kehtetuks.

See otsus jõustus

  1. oktoobril
  2. a (Riigikohtu üldkogu
  3. detsembri
  4. a otsus asjas nr 3-3-1-63-05).
  5. E.-S. Behr esitas
  6. oktoobril 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  7. septembri
  8. a otsuste nr 12209, 12210 ja 12212 punktid 1 ning otsus nr
  9. Nimetatud otsused on ebaseaduslikud. Tema isa E.-K.-A. Behr suri Kanadas
  10. juunil
  11. Vara natsionaliseerimise hetkel oli ta Eesti kodanik. Ta lahkus Eestist Eesti kodakondsuses ja ei andnud varasid aktiga üle Saksa Usaldusvalitsusele, nagu tegid paljud teised. Ta ei saanud teiste riikide poolt kompensatsiooni selle natsionaliseeritud vara eest. Linnakomisjon kohaldas ekslikult ORAS § 7 lõiget
  12. Kohaldamisele kuulub ORAS § 7 lg 1 punkt
  14. Tallinna Halduskohtu
  15. novembri
  16. a otsusega haldusasjas nr 3-01-8 jäeti kaebus rahuldamata. Otsuses leiti, et Riigikohtu
  17. oktoobri
  18. a otsusel, millega tunnistati ORAS § 7 lg 3 põhiseadusvastaseks, puudub tagasiulatuv jõud. Seetõttu on linnakomisjoni vaidlustatud otsused kooskõlas vastuvõtmise ajal kehtinud ORAS § 7 lõikega
  19. ORAS § 7 lg 3 tunnistati Riigikohtu üldkogu poolt kehtetuks
  20. aprillil
  21. a. Nimetatud otsuse punktides 27 ja 29 leiti, et Saksa riigiga
  22. a sõlmitud lepingu alusel Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldused tuleb uuesti läbi vaadata ning nimetatud isikute avalduste lahendamise küsimustes võimalike lahendusvariantide vahel tuleb valik teha eelkõige täitevvõimul ja seadusandjal. Kohalikel omavalitsustel tuleb ära oodata selge õiguslik regulatsioon ja vastavalt sellele tuleb ka kaebaja avaldus tulevikus läbi vaadata.
  23. E.-S. Behri apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada. Halduskohus jättis kaebaja ebamäärasesse olukorda. Kohus tunnistas vaidlustatud otsused õiguspäraseks, kuid viitas võimalusele need tulevikus uuesti läbi vaadata. Kohus ei teinud linnakomisjonile ettekirjutust avalduste uueks läbivaatamiseks. Sellisel kujul jätab kohtuotsus kaebaja tulevikus kaitseta, juhul kui oletatav uus seadus ei kohustagi komisjoni avaldusi uuesti läbi vaatama. Riigikohus tunnistas ORAS § 7 lg 3 vastuolus olevaks Põhiseadusega, mis tähendab, et see säte on algusest peale põhiseadusvastane. Põhiseadusevastasele seadusele ei saa kohus toetuda (PS § 152). Apellatsioonkaebuse täienduses viidati Riigikohtu üldkogu
  24. detsembri
  25. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-63-
  26. Apellant palus teha asjas uus otsus ja linnakomisjoni vaidlustatud otsused tühistada.
  27. Tallinna Ringkonnakohtu
  28. jaanuari
  29. a otsusega tühistati halduskohtu otsus ja tehti asjas uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata. Tühistati vaidlustatud linnakomisjoni otsused ja kohustati linnakomisjoni E.-S. Behri taotlused tema isale kuulunud vara tagastamiseks ja kompenseerimiseks uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus leidis, et linnakomisjoni vaidlustatud otsused tuginevad põhiseadusvastasele õigusnormile, mistõttu on nad õigusvastased ja tuleb tühistada. Riigikohtu üldkogu
  30. oktoobri
  31. a otsuses asjas nr 3-4-1-5-02 leiti, et ORAS § 7 lg 3 on põhiseaduse § 13 lõikega 2 ja §-ga 14 nende koostoimes vastuolus seetõttu, et seadusandja pole täitnud oma kohustust sõnastada piisavalt arusaadavalt
  32. a sõlmitud lepingu alusel Saksamaale ümberasunute ning neile kuulunud vara kasutajate õigused ning seadust polnud senini suudetud kohandada uuele olukorrale, vastavat riikidevahelist kokkulepet ei olnud sõlmitud ning väljavaade kokkuleppe sõlmimiseks tulevikus puudub. Tolles asjas vaidlustati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  33. oktoobri
  34. a otsust. Käesolevas asjas vaidlustatakse
  35. septembri
  36. a otsust, mis tehti eelnimetatust kuu aega enne. Arvestades seda ja Riigikohtu otsuse põhjendusi, ei ole õige linnakomisjoni seisukoht, et ORAS § 7 lg 3 ei olnud vaidlustatud otsuste vastuvõtmise ajal vastuolus põhiseadusega ja seda võis kohaldada. Ringkonnakohus leidis, et linakomisjoni otsuste tühistamist ja kohustamiskaebuse rahuldamist (ettekirjutuse tegemist) ei takista asjaolu, et seadusandja pole veel vastu võtnud praktiliste küsimuste lahendamiseks vajalikku regulatsiooni. Riigikohtu üldkogu
  37. detsembri
  38. a otsuses leiti, et ORAS § 7 lg 3 kehtetuse tagajärjeks on see, et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Saksamaale ümber asunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub tagastamisele, kompenseerimisele või üürnikele erastamisele omandireformi aluste seadusega sätestatud üldistel alustel ja üldises korras.
  39. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuses väidetakse järgmist: 1) ringkonnakohus võttis lisaks tühistamiskaebusele lahendada ka kohustamistaotluse (apellatsioonkaebuse täiendus
  40. jaanuarist
  41. a), mida kaebaja ei esitanud halduskohtus ja mille esitamise õigust ei ole ringkonnakohtus. Sellega rikuti HKMS § 34 lg-s 4 sätestatud tähtaegsuse nõuet ja HKMS § 34 lg-s 3 sätestatud nõuete esitamise lubatavuse põhimõtet; 2) kohalikel komisjonidel ja omavalitsustel ei ole võimalik lahendada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avaldusi, kui ei ole vastavat selget õiguslikku regulatsiooni. Tänaseni pole sellist regulatsiooni materiaalõiguse rakendamiseks seadusega sätestatud; 3) halduskohus kontrollib vaidlustatud haldusakti vastavust selle vastuvõtmise ajal kehtinud õigusele. Linnakomisjon ei saanud
  42. septembril
  43. a ette näha tulevasi Riigikohtu lahendeid. Riigikohtu
  44. novembri
  45. a otsusest tulenevalt on vastuolu põhiseadusega tekkinud aja jooksul ja nimetatud otsuses ei tühistatud ORAS § 7 lg-t
  46. Seega ORAS § 7 lg 3 ei olnud algusest peale põhiseadusega vastuolus olev. Vastuolus põhiseadusega võiks seda sätet lugeda alates Riigikohtu
  47. novembrist
  48. a otsusest. Kehtetu on see säte aga alates
  49. oktoobrist
  50. Kuni selle ajani ORAS § 7 lg 3 kehtis, kuigi selle rakendamine oli võimatu.
  51. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab E.-S. Behr, et kassatsioonkaebus on ainetu, sest halduskohtus seletas kassatori esindaja, et kõik nn Riia lepingu alusel Eestist lahkunud isikute avaldused vaadatakse linnakomisjonis uuesti läbi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  52. Halduskolleegiumi menetluses on ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni kassatsioonkaebus, mis seondub ORAS § 7 lg 3 kohaldamisega.
  53. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon jättis
  54. septembri
  55. a otsustega nr 12209, 12210, 12211 ja 12212 rahuldamata E.-S. Behri taotlused maa ja vara tagastamise ning kompenseerimise kohta viitega ORAS § 7 lõikele
  56. Tallinna Halduskohus jättis
  57. novembri
  58. a otsusega E.-S. Behri tühistamiskaebuse rahuldamata, leides, et Riigikohtu
  59. oktoobri
  60. a otsusel, millega tunnistati ORAS § 7 lg 3 põhiseadusevastaseks, puudub tagasiulatuv jõud ja seetõttu on linnakomisjoni vaidlustatud otsused kooskõlas selle vastuvõtmise ajal kehtinud ORAS § 7 lõikega
  61. ORAS § 7 lg 3 tunnistati Riigikohtu üldkogu poolt kehtetuks
  62. aprillil
  63. a ja selles otsuses öeldi, et kohalikel omavalitsustel tuleb ära oodata selge õiguslik regulatsioon ja vastavalt sellele tuleb kaebaja avaldus tulevikus läbi vaadata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse asja uueks arutamiseks saatmata, millega tühistas linnakomisjoni vaidlustatud otsused ja kohustati linnakomisjoni kaebaja taotlused uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus leidis, et linnakomisjoni
  64. septembri
  65. a otsused tuginevad põhiseaduse vastasele õigusnormile - ORAS § 7 lg-le 3, seda ei võinud tollal kohaldada, mistõttu linnakomisjoni otsused on õigusvastased ja tuleb tühistada. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni kassatsioonkaebuses leitakse, et
  66. septembril 2001 ei olnud ORAS § 7 lg 3 vastuolus põhiseadusega. Vastuolus põhiseadusega võiks seda sätet lugeda alates Riigikohtu otsusest
  67. oktoobrist
  68. Kehtetu on see aga alates
  69. oktoobrist
  70. Kuni selle ajani see säte kehtis, ehkki tema rakendamine oli võimatu.
  71. Riigikohtu üldkogu
  72. oktoobri 2002.

§ 7

lg 3 vastuolus olevaks Põhiseaduse § 13 lõikega 2 ja §-ga 14 nende koostoimes põhjusel, et vaidlusalune säte ei vasta õigusselguse põhimõttele ja rikub isikute põhiõigust korraldusele ja menetlusele. Üldkogu jättis siis selle sätte kehtetuks tunnistamata, andes seadusandjale võimaluse viia nimetatud säte kooskõlla põhiseadusega. Üldkogu asus tollal seisukohale, et küsimuse, kas ja millistel tingimustel neile isikutele vara tagastatakse või kompenseeritakse, saab otsustada vaid seadusandja seadusega ette nähtud protseduurireegleid järgides. Üldkogu möönis, et ORAS § 7 lg 3 põhiseadusevastasuse konstateering tähendab ebamäärase olukorra jätkumist. Seadusandja peab selle ületamiseks andma asjakohase õigusliku regulatsiooni. Kuni seadust ei viida kooskõlla õigusselguse põhimõttega, ei saa otsustada ümberasunutele kuulunud vara tagastamist või kompenseerimist ega erastada seda vara. Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006.

§ 7lg 3 kehtetuks.

See otsus jõustus

  1. oktoobril 2006 (Riigikohtu üldkogu
  2. detsembri
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-63-05). Käesoleva asja lahendamisel on peaküsimuseks, kas kohtud tohtisid kohaldada ORAS § 7 lõiget 3 alates Riigikohtu üldkogu
  4. oktoobri
  5. a otsusest kuni Riigikohtu üldkogu
  6. aprilli
  7. a otsuse jõustumiseni
  8. oktoobril
  10. Riigikohtu halduskolleegiumi menetluses on haldusasjad nr 3-3-1-99-06 (Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebus) ja nr 3-3-2-1-07 (Karin Elisabeth Adelheid Edenbergi teistmisavaldus), milles tõstatatud küsimused seonduvad ORAS § 7 lõike 3 kohaldamisega. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni kassatsioonkaebuse menetlus tuleb peatada, kuni Riigikohtu menetluses olevate ülalnimetatud haldusasjade menetluse lõppemiseni. Halduskolleegium möönab, et kuigi õiguslik alus antud kassatsioonkaebuse menetlemise peatamiseks HKMS-s ja TsMS-s puudub, ei ole võimalik teha otsust kassatsioonkaebuse kohta enne ülalnimetatud asjade lahendamist, sest sellist otsust ei oleks võimalik enam hiljem muuta. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.