3-3-1-61-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-61-07

1. veebruar 2008 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld A. Ploompuu, J. Männiste, M. Jõesaare (Jõesaar) ja M. Kooskora kaebused Saue Linnavolikogu
2. septembri
3. a otsuse nr 142 ja Saue Linnavalitsuse
4. juuli
5. a korralduse nr 250 tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
6. mai
7. a otsus haldusasjas nr 304-356 K. Kaarlepa (Kaarlep), T. Paasi (Paas), T. Kirsipuu, I. Vesteri (Vester), L. Einbergi (Einberg) kassatsioonkaebused ning Saue Linnavolikogu kassatsioonkaebus RESOLUTSIOON Anda kohtuasi läbivaatamiseks halduskolleegiumi kogu koosseisule. ASAJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tallinna Ringkonnakohtu
9. mai
10. a otsusega tühistati Saue Linnavolikogu
11. septembri
12. a otsus nr 142, millega kehtestati Saue linnas asuva maaüksuse Tammetõru t 39 detailplaneering. Ringkonnakohtu nimetatud otsusele esitasid kassatsioonkaebused Saue Linnavolikogu ja kolmandad isikud K. Kaarlep, T. Paas, T. Kirsipuu, I. Vester ja L. Einberg.
13. Riigikohtu halduskolleegium vaatas asja läbi kohtuistungil
14. detsembril 2007 kolmeliikmelises koosseisus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15. Kolleegium leiab, et kohtuasi tuleb HKMS § 67 lg 2 alusel anda läbivaatamiseks halduskolleegiumi kogu kossseisule alljärgnevatel asjaoludel: 1) kohtuasja materjalidest nähtub, et Tammetõru t 39 detailplaneeringu osas on kahel korral läbi viidud maavanema järelevalvet. Esimeses järelevalvemenetluses maavanem ei nõustunud Saue linna üldplaneeringu muutmisega ja tagastas detailplaneeringu projekti korrigeerimiseks. Korrigeeritud detailplaneeringu järelevalvemenetluses maavanem leidis, et vastuolu üldplaneeringuga puudub ning andis planeeringule heakskiidu. Ringkonnakohus on tuvastanud detailplaneeringu jätkuva vastuolu üldplaneeringuga. Halduskolleegium on varem (halduskolleegiumi
16. aprilli
17. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07) leidnud, et maavanema heakskiit üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule on HMS § 16 lg 1 kohane siduva iseloomuga kooskõlastus. Kolleegium on sellist kooskõlastust käsitanud menetlustoiminguna, mida saab vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, s.o detailplaneeringu kehtestamise otsusega. Käesoleva asja lahendamisel peab kolleegium vajalikuks veel kord kaaluda, kas maavanema järelevalveotsustusele laieneb HMS § 16 regulatsioon ning kas selline järelevalveotsus on käsitatav menetlustoiminguna või on tegemist haldusaktiga; 2) asja läbivaatamisel ei ole kaasatud järelevalvet teostanud maavanemat. Kolleegium nendib, et maavanemate kaasamise kohtupraktika ei ole ühtne. Planeeringute üle järelevalvet teostav maavanem on kohtupraktikas planeeringuvaidluse lahendamisel kaasatud nii arvamuse andmiseks järelevalveorganina (HKMS § 14 lg 3 p 2), kolmanda isikuna (HKMS § 14 lg 3 p 1), aga ka poolena (vastustajana). Paljudel juhtudel aga ei osale maavanem selleliigilistes asjades kohtumenetluses üldse. Kolleegium peab vajalikuks kujundada ühtne seisukoht menetlusosaliste ringi määratlemisel; 3) kohtuasjast võib järeldada, et kaebajad pöördusid halduskohtusse motiivil, et kehtestatud detailplaneering rikub nende subjektiivseid õigusi. Kohtud ei tuvastanud subjektiivsete õiguste rikkumist. Kolleegium möönab, et PlanS § 26 lg 1 alusel võib isik vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise otsuse nii seonduvalt tema õiguste rikkumisega kui ka nn populaarkaebusena. Samas puudub väljakujunenud kindel praktika selles osas, kas PlanS § 26 lg 1 kohaldamisel on üleminek subjektiivsete õiguste kaitsmiseks esitatud kaebuselt populaarkaebusele võimalik ning millised on selliste populaarkaebuste menetlemise iseärasused. Nimetatud iseärasusi tuleb arvestada ka juhul, kui kohtuasja menetluses on vajalik vaidlustada maavanema järelevalveotsust. Eeltoodust lähtuvalt annab kolleegium asja läbivaatamiseks kolleegiumi kogu koosseisule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld