← Eesti

3-3-1-14-08

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-14-08 2

§ 46

lg-t 3 peab tõlgendama selliselt, et maksuvabastust võib kasutada isikute suhtes, kelle tegevusest on näha, et nende äriplaan toetub enne

  1. maid 2004 kehtinud seadusele.
  2. Lõuna maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata.
  3. aprillil 2004 sõlmiti kaebaja ja müüjate vahel võlaõiguslik leping tingimusega (p 6.2), et juhul, kui maavanem keeldub ostjale loa andmisest lepingu eseme omandamiseks, kohustub ostja sellest viivitamatult müüjaid informeerima ja osalejad kohustuvad sõlmima lepingu lõpetamise kokkuleppe. Seega tuli pärast maavanema keeldumist (
  4. mai 2004) pidada kinnistute omandamise tehingut lõpetatuks ning kaebaja pidi aru saama, et tema valdusel puudub õiguslik alus ja tegelikud valdajad on füüsilised isikud (müüjad). Seetõttu sõlmitigi
  5. novembril 2004 leping, millega muudeti
  6. aprilli
  7. a lepingut ja nimetati ostu-müügi objektiks kõik vaidlusaluste kinnistute jagamise teel tekkinud kinnistud. Kui
  8. aprillil 2004 sõlmitud võlaõigusliku lepingu esemeks oli maatulundusmaa, siis hilisemate lepingute esemeks olid juba krundid ehk kinnitatud detailplaneeringuga maatükid.
  9. Tartu Halduskohus rahuldas
  10. juuli
  11. a otsusega kaebuse ja tühistas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse maksuotsuse ning mõistis Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt Ülenurme Investeeringud OÜ kasuks välja menetluskulud 23 005,33 krooni (riigilõiv 5000 krooni, õigusabikulud 18 005,33 krooni). Kohus asus seisukohale, et vaidlusalused kinnistud on soetatud
  12. aprilli
  13. a võlaõigusliku lepingu alusel. Lepingu esemeks on kaks kinnistut (kokku 44,04 ha) ning lepinguosalised on väljendanud oma tahet notariaalses lepingus. Müüjad pidid andma lepingu eseme üle ostjale lepingu sõlmimise päeval (lepingu p 4.1). Asjaõigusliku lepingu sõlmimist takistas küll kinnisasja omandamise kitsendamise seadus, mille § 2 lg-st 4 lähtudes tuli taotleda maavanema luba, kuid maavanema loa puudumine ei mõjuta maksukohustust. MKS § 83 lg 1 kohaselt maksustatakse seaduse või heade kommetega vastuolus olevat tehingut võrdväärselt õiguspärase tehinguga. Seadusevastase tegevuse tagajärjed tooksid kaasa samasuguse maksukohustuse, nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel. Oluliseks tuleb pidada kinnistute valduse üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt on müüjad ostjale kinnistud üle andnud
  14. aprillil
  15. Tõendatud on kaebaja tahe kinnistuid vallata ja hoolsus kinnistute majandamisel. Seega kuulub kohaldamisele KMS § 46 lg-st 3 tulenev käibemaksuvabastus. Maksuhalduril puudus alus määrata täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu 1 588 697 krooni.
  16. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus taotles apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta vaidlustatud maksuotsus jõusse. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus rikkunud menetlusõiguse (HKMS § 16 lg 3) norme, jättes andmata hinnangu apellandi esitatud tõenditele või hinnanud neid ebaõigesti. Lähtuvalt
  17. mail 2004 jõustunud Käibemaksuseadusest on oluline tuvastada, millal toimus maatükkide võõrandamine KMS § 2 lg 5 tähenduses. KMS § 2 lg 5 järgi on võõrandamise eelduseks maatüki valduse üleandmine, millele peavad lisanduma maatüki juhusliku hävimise riisiko üleandmine ning õigus kasutada maatükki ja sellega seotud hüvesid kui omanik. Seejuures ei ole aga määrav kinnisasja asjaõiguslik staatus. Kohus on jätnud tähelepanuta apellandi väited, et Ülenurme Investeeringud OÜ ei olnud kindel, et maavanem kinnistute ostmiseks loa annab. Lepingu pooled teadsid, et kui maavanem kinnistute soetamiseks luba ei anna, peavad pooled sõlmima lepingu lõpetamise kokkuleppe (
  18. aprilli
  19. a lepingu punktid 2.1.10 ja 6.2), kuid seda pooled siiski ei teinud. Valdus kajastab faktilist olukorda. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks kohus maavanemalt loa saamata jätmist oluliseks ei pea.
  20. Tartu Ringkonnakohtu otsusega rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati Tartu Halduskohtu otsus ja jäeti Ülenurme Investeeringud OÜ kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et Ülenurme Investeeringud OÜ ei vastanud Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse §-s 4 lg 3 antud kriteeriumidele ja Tartu maavanema
  21. mai
  22. a korraldusega nr 676 ei antud talle luba omandada lepingu esemeks olevaid kinnistuid. Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 5 lg 1 alusel on kinnisasja omandamise kitsendusi rikkuv tehing aga tühine. Seega oli tühine ka
  23. aprillil 2004 sõlmitud võlaõiguslik müügileping. Müügilepingu p 3.1 alusel on ostja tasunud lepingu eseme hinna 2 000 000 krooni enne lepingu sõlmimist, kuid maksuotsuse kohaselt mingit tasumist ei toimunud, kuna seda ei kinnita Ülenurme Investeeringud OÜ raamatupidamisdokumendid. Lepingu p 6.2 kohaselt tuli maavanema keeldumise korral sõlmida lepingu lõpetamise kokkulepe ja tagastada ostjale kogu tasu. Järelikult ei läinud kinnistute valdus ostjale üle
  24. aprillil
  25. Ainuüksi
  26. aprillil 2004 sõlmitud kinnistute valduse üleandmisevastuvõtmise akt ei kinnita seda, et maa, mille kohta hiljem sõlmiti asjaõiguslepingud, oleks üle antud juba
  27. aprillil
  28. Selliste kinnistute kujul, nagu oli maa
  29. aprillil 2004, ei omandanud kaebaja neid ka hiljem, sest järgnevalt sõlmiti asjaõigusleping hoopis uute, vaidlusaluste kinnistute jagamisel tekkinud väiksemate kinnistute osas.
  30. novembril 2004 sõlmitud kinnistute võlaõigusliku müügilepingu osalise muutmise lepingu, kinnistute müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ning kinnistamisavalduse ja asjaõiguslepingute järgi tuli vaidlusaluste kinnistute jagamise teel moodustuvate kinnistute valdus ostjale üle anda hiljemalt
  31. juunil
  32. Iga jagamise teel moodustuva kinnistu valduse üleandmise pidid müüja ja ostja kokku leppima vastavas asjaõiguslikus kokkuleppes omandi üleandmise kohta. Seega olid vaidlusalused kinnistud
  33. mail 2004 müüjate omandis. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  34. Ülenurme Investeeringud OÜ taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja jätaks jõusse halduskohtu otsuse ning mõistaks vastustajalt välja menetluskulud. Kassaator leiab, et eristada tuleb võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku lepingut. Omand antakse üle asjaõiguslepinguga. Kinnisasja omandamise kitsendusi rikkuv asjaõigusleping on tõesti tühine, kuid see põhimõte ei laiene võlaõiguslikule lepingule.
  35. aprillil 2004 sõlmiti üksnes võlaõigusleping ja see leping pole tühine, sest nimetatud lepingu alusel ei toimunud kinnisasja omandamist. Seega toimus vaidlusaluste kinnistute valduse üleandmine kehtiva võlaõiguslepingu alusel. Pooled ei sõlminud selle lepingu lõpetamise kokkulepet, kuigi leping nägi seda ette. Leping ei saanud lõppeda iseenesest. Ringkonnakohtu otsuses esitatud põhjendused pole asjakohased, sest need tuginevad KMS § 46 lg 3 väärale tõlgendamisele. Ülenurme Investeeringud OÜ soetas vaidlusalused kinnistud enne
  36. maid 2004 ja järelikult ei kuulu selle maa kruntidena võõrandamine KMS § 46 lg 3 alusel käibemaksuga maksustamisele.
  37. Lõuna maksu- ja tollikeskus leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohus on kohaldanud KMS § 46 lg-t 3 õigesti ja pole rikkunud protsessiõiguse norme. Maksuhaldur peab oluliseks seda, millal toimus vaidlusaluste kinnistute võõrandamine soetajale - Ülenurme Investeeringud OÜ-le, võõrandamist tuleb seejuures mõista vastavalt KMS § 2 lg-s 5 toodud definitsioonile. Määrava tähtsusega on asjaolu, et maavanem ei andnud
  38. mai
  39. a korraldusega kaebajale luba neid kinnistuid omandada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  41. mail 2004 jõustunud Käibemaksuseaduse rakendussätete osas on erinorm, millega reguleeritakse ehitise ja maa võõrandamise maksustamist. KMS § 46 lg 3 kohaselt ei maksustata ehitise ja selle aluse maa võõrandamist enne nende esmast kasutuselevõttu juhul, kui ehitamist on alustatud enne selle seaduse jõustumist, ning krundi, millel ei asu ehitist, võõrandamist juhul, kui maatükk on soetatud enne selle seaduse jõustumist. Varem kehtinud Käibemaksuseaduse (vastu võetud
  42. juunil 2001 ja jõustunud
  43. jaanuarist 2002) § 18 lg 2 p 3 alusel oli kinnisasi kui kaup maksuvaba. Järelikult ei maksustatud käibemaksuga krundi võõrandamist enne
  44. maid
  46. KMS § 16 lg 2 p 3 järgi ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa käivet, kusjuures maksuvabastust ei kohaldata sellisele kinnisasjale, mille oluline osa on samas sätestatud tingimustele vastav ehitis või mis on krunt. Käibemaksuseaduse § 46 lg 3 kui erinormi eesmärk on tagada õiguskindlus seoses üleminekuga maksuvabastuselt maksustamisele. Järelikult tuleb erinormi (§ 46 lg 3) mõista kui ehitise või krundi võõrandamisele laienevat maksuvabastust tingimusel, et ehitamist on alustatud või vastav maa on soetatud enne
  47. maid
  48. Seega tuli selles asjas oluliste asjaoludena tuvastada, kas kruntidena võõrandatud maa on sama, mis väidetavalt soetati Ülenurme Investeeringud OÜ poolt enne
  49. maid 2004, kas see maa soetati Ülenurme Investeeringud OÜ poolt ja kas soetamine toimus enne
  50. maid
  51. Poolte vahel on vaidlus eeskätt selle üle, kuidas mõista "soetamist", aga ka selle üle, kas tegemist on "sama maaga" ja millal soetamine toimus.
  52. Kolleegium leiab,

§ 46

lg-s 3 kasutatud mõiste "soetamine" sisustamisel tuleb lähtuda "võõrandamise" mõiste määratlusest KMS § 2 lg-s 5, mille kohaselt "Võõrandamine on kauba valduse üleandmine koos kauba juhusliku hävimise riisikoga ja õigusega kasutada kaupa ning sellega seotud majanduslikke hüvesid omanikuna, sõltumata kauba asjaõiguslikust staatusest. Võõrandamine käesoleva seaduse tähenduses on ka kauba üleandmine komisjonilepingu alusel ning kauba üleandmine niisuguse tehingu alusel, milles on sätestatud kauba omandiõiguse üleminek kauba lepingujärgsele kasutajale lepingu lõppemise korral." Mõistet "soetamine" kasutatakse Käibemaksuseaduses mitte omandamise (st omandiõiguse tekkimise), vaid võõrandamisele vastavate õiguste (st õigusi kasutada kaupa ja sellega seotud majanduslikke hüvesid omanikuna) üleandmise tähenduses. Soetamine tähendab eeskätt õigusliku ja faktilise võimaluse loomist vara kasutamiseks sarnaselt omanikuga. Tavaliselt saab soetaja küll asja omanikuks, kuid ta ei pea saama asja omanikuks soetamise ajal ja soetamisega. Kinnisasja omanikuks saadakse asjaõiguslepingu, mitte võlaõiguslepingu alusel. Kinnisasja soetamisel pole juhusliku hävimise riisiko üleminek maad puudutavas osas üldjuhul oluline. Kuna mõiste "soetamine" on oma sisult seotud KMS § 2 lõikes 5 defineeritud "võõrandamisega", siis tuleb soetamise aja määramisel lähtuda samast põhimõttest, mille KMS § 11 sätestab võõrandamise ehk käibe tekkimise aja kohta. Vastavalt KMS § 11 lg-le 1 tekib käive kauba (ka kinnisasja) ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemisega (kinnisasja puhul üleandmisega) või kauba eest tasumisega sõltumatult kauba kättesaamisest. Kauba kättesaadavaks tegemine (üleandmine) tähendab asja valduse üleandmist. Järelikult langeb soetaja jaoks kauba soetamise aeg kokku käibe tekkimisega, millal kauba võõrandajal tekkis kauba KMS § 11 kohaselt võõrandamisest tulenev maksustatav või maksuvaba käive. 12. Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus reguleerib omandamise, mitte soetamise kitsendusi. Maavanema luba on vaja kinnisasja omandamiseks (vt nimetatud seaduse § 2 lg 4), mitte aga kinnisasja soetamiseks. Kinnisasja omandamisega on selle seaduse § 1 lg-s 2 võrdsustatud küll kinnisasja mõttelise osa omandamine, samuti kinnisasja koormamine kasutusvalduse või hoonestusõigusega selles sättes märgitud tingimustel, kuid tuvastatud asjaolud ei anna alust võrdsustada maa soetamist Ülenurme Investeeringud OÜ poolt kinnisasja omandamisega. 13. Seoses küsimusega sellest, kas kruntidena võõrandatud maa oli sama, mis soetati kahe kinnistuna, märgib kolleegium,

§ 46

lg 3 kohaldamisel pole oluline, kas maa sihtotstarve on muutunud ja kas vaidlusalune maa on jagatud väiksemateks kinnistuteks või kruntideks. Vastupidine seisukoht seaks KMS § 46 lg-st 3 tuleneva maksuvabastuse sõltuvusse juhuslikest ja ebaolulistest asjaoludest, mis ei tagaks nimetatud sätte eesmärgipärast kohaldamist ja enne

  1. maid 2004 maatüki soetanud isikute võrdset kohtlemist. Soetatud maatükk peab täielikult hõlmama omandatud ja võõrandatud kinnistu või kinnistud, kuid omandatud maatükk ja võõrandatud krunt võivad olla soetatud maatükist väiksemad. Kolleegium ei näe mõistlikku põhjust, miks eelnimetatud maksuvabastus ei peaks laienema soetatud maatükist osa omandamise ja krundina võõrandamisele. Lähtudes "soetamise" mõiste selgitustest (p 11) pole kolleegiumil alust kahelda, et vaidlusalune maa soetati Ülenurme Investeeringud OÜ poolt enne
  2. maid
  3. Selline seisukoht tuleneb asjaolust, et võlaõiguslepingu osas olid müüjateks samad isikud, kes olid ostja (Ülenurme Investeeringud OÜ) osanikeks ja juhatuse liikmeteks, ning sellest, et kahtlust ei ole nende isikute tahtes ja sellele vastavas tegevuses luua KMS § 46 lg 3 kohaldamise eeldused. Ringkonnakohtu seisukohast, et
  4. aprillil 2004 sõlmitud kinnistute võlaõiguslik leping on tühine, ei tulene järeldus, et kinnistute valdus ei läinud ostjale üle.
  5. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu otsuse. Jõusse on võimalik jätta Tartu Halduskohtu otsus. Vastustajalt tuleb välja mõista kaebaja kantud menetluskulud - õigusabikulud apellatsioonimenetluses 11 541,86 kr ja kassatsioonimenetluses 12 926,90 kr. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.