← Eesti

3-1-1-26-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-26-08 Otsuse kuupäev 22. mai 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

2. Mõista M. Z.-

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 19 (üheksateist) päeva vangistust algusega

  1. augustist
  3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  5. Mõista Eesti Vabariigilt Narva Esimese Advokaadibüroo OÜ kasuks välja 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni, sealhulgas käibemaks 162 (ükssada kuuskümmend kaks) krooni, M. Z.-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest ja jätta see menetluskulu riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Narva Linnakohtu
  7. mai
  8. a lühimenetluses tehtud otsusega kriminaalasjas nr 1-114/05 tunnistati M. Z. süüdi KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastaks, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 järgi jättis kohus M. Z.-le mõistetud vangistuse tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata. M. Z. tunnistati süüdi selles, et tema isikute grupis võõra vallasasja omavolilise kasutamise eesmärgil: 1) lõhkus
  9. aastal ajavahemikul kell 21.00
  10. novembril kuni 05.30
  11. novembril sõiduauto Mazda vasaku esiukse luku, süüteluku katte ja suunatule lüliti ning ühendas süüteluku juhtmed, katsudes mootorit käivitada. Seejuures põletasid süüdistatavad läbi starteri ja vigastasid akut. Pärast auto käivitamise ebaõnnestumist jätsid süüdistatavad selle maha, olles tekitanud mootorsõiduki omanikule kahju kokku 8700 krooni; 2) lõhkus
  12. novembril
  13. a kella 04.00 paiku sõiduauto Peugeot esiuste lukud maksumusega 1500 krooni, tungides auto salongi. Samal ajal kui kaassüüdistatavad lükkasid autot parkimiskohast eemale, jälgis M. Z. ümbritsevat olukorda. Narva Linnakohtu
  14. mai
  15. a otsust ei vaidlustatud ja see jõustus
  16. mail
  18. Narva Linnakohtu
  19. augusti
  20. a kokkuleppemenetluses tehtud otsusega kriminaalasjas nr 1-323/05 tunnistati M. Z. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuuks, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga täitmisele pööramata. M. Z. tunnistati süüdi selles, et tema grupis kahe teise isikuga tungis
  21. märtsil
  22. a kella 12.30 paiku Narva Lastekodu kasvatajate ruumi ja varastas sealt sama lastekodu kasvandikule kuuluva sülearvuti maksumusega 1899 krooni. Narva Linnakohtu
  23. augusti
  24. a otsust ei vaidlustatud ja see jõustus
  25. septembril
  27. Narva Linnakohtu
  28. detsembri
  29. a otsusega kriminaalasjas nr 1-318/05 tunnistati M. Z. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 ning KarS § 215 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati vastavalt 9 kuu ning 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus M. Z.-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mis jäeti tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. KarS § 215 lg 2 p 3 järgi tunnistati selles, et tema isikute grupis võõra vallasasja omavolilise kasutamise eesmärgil tungis ajavahemikul 1.-
  30. november 2004: 1) sõidukisse VAZ 2105, lõhkudes seejuures juhipoolse ukse luku, pagasiruumi luku, rooliümbrise ja süüteluku juhtmed ning käigukangi. Samal ajal kui avati auto ust ja üritati süütejuhtmete ühendamise teel mootorit käivitada jälgis M. Z. ümbrust. Kuna süütejuhtmete ühendamise teel autot käivitada ei õnnestunud, prooviti seda käivitada lükates, kuid ka see ebaõnnestus, mistõttu jäeti auto maha. Autole tekitatud vigastustega põhjustati omanikule kahju summas 2019 krooni; 2) tagumise külgakna lõhkumise teel sõidukisse IŽ 412 IE. Autot üritati käivitada nii, et süütelukust tõmmati välja juhtmed, mis ühendati otse. Kuna see ei õnnestunud, lükati autot ja prooviti veelkord käivitada, kuid selle ebaõnnestumisel jäeti auto maha. Sõiduki kahjustamisega tekitati kannatanule kahju summas 4500 krooni; 3) sõidukisse IŽ Kombi, üritades seda ebaõnnestunult käivitada nii süütejuhtmete ühendamise kui ka lükkamise teel, jättes sõiduki seejärel maha. KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi tunnistati M. Z. süüdi selles, et tema ajavahemikul 1.-
  31. november 2004 isikute grupis võõra asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: 1) varastas sõidukist VAZ 2105 komplekti tööriistu maksumusega 100 krooni ja tagavararatta koos kulbiga maksumusega 400 krooni; 2) varastas sõidukist IŽ Kombi autoapteegi maksumusega 250 krooni; 3) tungis sõidukisse IŽ Kombi, kuid kuna sõidukis süüdistatavatele huvi pakkuvaid asju ei olnud, lahkus sellest midagi võtmata. Narva Linnakohtu
  32. detsembri
  33. a otsust ei vaidlustatud ja see jõustus
  34. jaanuaril
  36. Viru Maakohtu
  37. novembri
  38. a lühimenetluse otsusega tunnistati M. Z. süüdi KarS § 275 järgi ja teda karistati vangistusega 1 kuuks. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud vangistust 20-päevalise vangistuseni, millest arvati maha eelvangistuses viibitud 1 päev. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud 19-päevalist vangistust esiteks Narva Linnakohtu
  39. mai
  40. a otsusega mõistetud 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse võrra, teiseks Narva Linnakohtu
  41. augusti
  42. a otsusega mõistetud 6-kuulise vangistuse võrra ja kolmandaks Narva Linnakohtu
  43. detsembri
  44. a otsusega mõistetud 3-aastase vangistuse võrra. M. Z.-le mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat 10 kuud ja 19 päeva vangistust algusega
  45. augustist
  46. Maakohus tunnistas M. Z.-i KarS § 275 järgi süüdi selles, et ta
  47. detsembril
  48. a kella 23.30 paiku Narva Lastekodu ruumides solvas ebatsensuursete sõnadega kaht Narva politseiosakonna konstaablit seoses politseiametnike poolt oma ametikohustuste täitmisega.
  49. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Z., taotledes talle mõistetud karistuse kergendamist.
  50. Viru Ringkonnakohtu
  51. veebruari
  52. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et süüdistatava apellatsioonis ei ole välja toodud ühtegi asjaolu, mis annaks alust mõistetud karistust kergendada. Maakohus on karistuse mõistmisel järginud KarS § 56 nõudeid. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  53. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. Z.-i kaitsja vandeadvokaat Antonina Belõševa, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja M. Z.-le kergema karistuse mõistmist. Kaitsja hinnangul ei võtnud kohtud karistuse mõistmisel piisavalt arvesse M. Z.-i kasvukeskkonda ega karistust raskendavate asjaolude puudumist. Need aspektid võimaldaksid M. Z.-le mõistetud vanglakaristust lühendada.
  54. Kassatsioonivastuses taotleb Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Deniss Minzatov ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioon rahuldamata jätmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  55. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonis märgitu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuste muutmiseks. Käesoleva kriminaalasja raames ei ole võimalik süüdistatava isikut iseloomustavate andmete alusel kergendada varasemate jõustunud kohtuotsustega mõistetud vangistusi, mille võrra tuleb M. Z.-

§ 275järgi mõistetud 20-päevast vangistust Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendada. Samas väljub kolleegium KrMS § 352 lg 6 alusel kassatsiooni piiridest, kuna maakohus ja ringkonnakohus on M. Z.-le liitkaristuse mõistmisel kohaldanud vääralt materiaalõigust, raskendades sellega süüdistatava olukorda.

  1. Nii Riigikohtu kriminaalkolleegium kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on selgitanud, et kohtutel tuleb tagada olukord, kus enne esimese kohtuotsuse tegemist mitu kuritegu toime pannud isikute kriminaalõiguslik kohtlemine oleks võrdne vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega või mitme kohtuotsusega (vt kriminaalkolleegiumi
  2. detsembri
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-112-01 - RT III 2002, 1, 4, p 8; põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  4. aprilli
  5. a otsus asjas nr 3-4-1-2-02 - RT III 2002, 11, 108, p 15). Eeltoodu tähendab muu hulgas seda, et kui isikule mõistetakse mitme kohtuotsusega mitu karistust, millest ta tingimuslikult vabastatakse, samaliigiliste kuritegude eest, mis on toime pandud enne esimese kohtuotsuse tegemist, ei tohi nende karistuste täitmisele pööramisel karistuste summa ületada eriosa vastavas paragrahvis sätestatud sanktsiooni ülemmäära. Vastasel korral tekiks olukord, kus mitme samaliigilise kuriteo eraldi menetlemisel oleks võimalik mõista isikule karistus, mis ületab karistusseadustiku eriosas sellise kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäära. Ühtlasi tooks see kaasa samal ajal samasugused kuriteod toime pannud isikute ebavõrdse kohtlemise sõltuvalt sellest, kas isikute tegusid menetletakse ühes või mitmes menetluses.
  6. Kuriteod, mille eest M. Z.-it karistati Narva Linnakohtu
  7. mai,
  8. augusti ja
  9. detsembri
  10. a otsustega, pani ta toime ajavahemikus november 2004 kuni märts 2005, s.o. enne tema suhtes esimese kohtuotsuse tegemist
  11. mail
  12. Tegemist on kuritegude kogumiga, mille eest mõistetav karistus ei tohi ületada seda karistust, mis olnuks M. Z.-le võimalik mõista juhul, kui tema poolt novembrist 2004 kuni märtsini 2005 toime pandud kuritegusid oleks menetletud ühe ja sama kriminaalasja raames.
  13. Narva Linnakohtu
  14. mai
  15. a otsusega karistati M. Z.-it KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi vangistusega 2 aastaks, mida KrMS § 238 lg-st 2 lähtudes vähendati 1 aasta ja 4 kuuni. Sama kohtu
  16. detsembri
  17. a otsusega karistati M. Z.-it KarS § 215 lg 2 p 3 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Seega on kahe kohtuotsusega mõistetud M. Z.-

§ 215lg 2 järgi kokku karistuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust.

Samas on

  1. märtsil 2007 jõustunud seaduse redaktsiooni kohaselt, mida tuleb KarS § 5 lg-st 2 lähtuvalt arvestada ka käesolevas asjas, KarS § 215 lg 2 sanktsiooni ülemmääraks kolm aastat vangistust. See, et tegelikult menetleti 1.-
  2. novembrini 2004 toime pandud asjade omavolilisi kasutamisi eraldi ja M. Z.-le mõisteti seetõttu KarS § 215 lg 2 järgi ka kaks eraldi karistust, ei tohi kaasa tuua seda, et nende kuritegude eest mõistetud karistuste arvelt suureneb M. Z.-

§ 65lg 2 alusel moodustatav liitkaristus rohkem kui Kar

S § 215 lg 2 sanktsiooni ülemmääras märgitud 3-aastase vangistuse võrra. 13. M. Z.-

§ 65lg 2 alusel moodustatud liitkaristus hõlmab 13. mail 2005 Kar

S § 215 lg 2 järgi mõistetud 1 aasta ja 4 kuu pikkust vangistust ning

  1. detsembril 2005 KarS § 215 lg 2 järgi mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust, millest mõlemat kohaldati enne
  2. maid 2005 toime pandud tegude eest. Kuna nende vangistuste kogupikkus ületab 10 kuu võrra KarS § 215 lg 2 sanktsiooni kehtivat ülemmäära, tuleb M. Z.-

§ 65lg 2 alusel mõistetud vangistust 10 kuu võrra vähendada.

  1. Seoses M. Z.-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega esitas tema kaitsja A. Belõševa Riigikohtule taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks summas 900 krooni, millele lisandub käibemaks 162 krooni. Kriminaalkolleegium leiab, et taotletav summa vastab Justiitsministri
  2. jaanuari
  3. a määrusega nr 2 kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" (
  4. maist 2007 jõustunud redaktsioonis) § 8 lg-st 1 ja § 2 lg 2 p-st 1 tulenevale tasu määrale ja seetõttu kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna Riigikohus tühistab esitatud kassatsiooni alusel kriminaalasja menetledes osaliselt maakohtu ja ringkonnakohtu otsused, süüdistataval on aga õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. veebruari
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-94-06 - RT III 2007, 6, 44, p 10.2), tuleb M. Z.-i määratud kaitsjale kassatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest makstud tasu jätta riigi kanda.
  7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu
  8. veebruari
  9. a ja Viru Maakohtu
  10. novembri
  11. a otsused M. Z.-

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas ja mõistab M.

Z.-le uue kergema liitkaristuse. Kaitsja kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt. Samuti rahuldab kolleegium kaitsja taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.