) § 164 lg 1 alusel toetust hukkunu kümne aasta palga ulatuses. Kaitseministri
Toetus on mõeldud vaid hukkunu ülalpeetavatele. S. Pung esitas taotluse rohkem kui kaheksa kuud ettenähtust hiljem. Tähtaja ennistamiseks puudusid mõjuvad põhjused.
lg 1 kohaselt maksab riik teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ja Perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele kokku ühekordset toetust hukkumise kuule eelneva viimase Statistikaameti poolt avaldatud kuu keskmise brutopalga 150-kordses ulatuses.
lg-t 1 muudeti Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis jõustus
lg 2) sätestatud järgmiselt: "Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase perekonnaliikmetele ja teistele tema ülalpidamisel olnud isikutele kokku maksab riik ühekordset toetust hukkunu 10 aasta palga ulatuses." Sven Pungaga juhtus õnnetus küll uue redaktsiooni kehtimise ajal, kuid selle kehtestanud seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt täpsustatakse
lg-s 1 isikute ringi, kellele riik maksab teenistusülesannete täitmise tõttu ühekordset toetust. Seletuskirjast nähtub, et seadusandja eesmärk oli toetuse saajate ringi täpsustamine, mitte laiendamine. Enne 2003. aastat piirdus toetuse saajate ring perekonnaliikmetega, mis tähendab laste puhul kas alaealisi või muul põhjusel ülalpidamisel olevaid lapsi. Seega eeldab toetuse maksmine lapsele, vanemale, lesele jt
lg-s 1 sõnaselgelt loetletud isikutele uue redaktsiooni kohaselt seda, et need isikud oleksid hukkunud kaitseväelase ülalpidamisel ehk et kaitseväelasel oleks olnud kohustus neid Perekonnaseadusest tulenevalt ülal pidada; 2)
lg 1 sõnastus ei anna alust kahelda, et mõeldud on toetuse maksmist nimelt ülalpeetavatele. Võrrelda ei saa ülalpidamisel olnud töövõimetut last ja täisealist last, kes on võimeline endale ülalpidamist teenima. Politseiametniku hukkumisel tuleks Politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 21 lg 1 grammatilise tõlgenduse kohaselt maksta toetust ka täisealisele lapsele. Kaebuse lahendamisel ei saa lähtuda Politseiteenistuse seadusest. Ei saa eeldada, et seadusandja on politseiteenistujate ja kaitseväelaste puhul lähtunud samadest alustest. Võrdlusena võib tuua Kohtute seaduse § 83, mille järgi makstakse hüvitist kohtuniku ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele; 3) kuna toetuse summa on piiratud, vähendas toetuse maksmine Sirle Pungale kaebajate toetust 50% ulatuses. 5. Kaitseminister palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt: 1) keeleteadlane K. Kerge leidis, et kui seadusandja tahe olnuks avada loendi seda osa, mis jääb sidendi "ja" ette, oleks sõna "teised" paigutatud avatud loendile tüüpilisse positsiooni "ja" järel (ainuvõimalik sõnastus oleks siis: "A, B, C ja teised Perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud isikud"); 2) kuni 16. aprillini 2000 kehtinud
lg 2 nägi samuti ette toetuse maksmise kaitseväelase hukkumise korral ja seda järgmiselt: "Kaitseväelase hukkumisel teenistuskohustuste täitmisel maksab riik tema ülalpidamisel olnud isikutele ühekordset toetust tema 10 aasta palga ulatuses, kusjuures ajateenija puhul on toetuse suuruseks 10 aasta Eesti keskmine palk." Seega soovis seadusandja, et toetust saavad vaid hukkunud kaitseväelase ülalpidamisel olnud isikud. Vaidluse korral avati ülalpidamise mõiste Perekonnaseaduse alusel. Kui sellist tingimust 16. aprillil 2000 jõustunud
redaktsioonis ei olnud, ei pidanud seadusandja sellist tingimust toetuse maksmise eelduseks. Ülalpidamise tingimus vaidlusaluses sättes esineb ainult teatud isikuteringi suhtes ja seda ei ole võimalik laiendada kõikidele sättes mainitud isikutele; 3) seadusandja on ka teistes avaliku teenistuse eriliike käsitlevates õigusaktides, nt PolTS § 21 lg-s 1, kehtestanud Kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud toetuse põhimõtteid. Kahes erinevas Kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu (36 SE I ja 167 SE I) seletuskirjas on viidatud sellele, et kaitseväelase surma korral on sätete loomisel lähtutud analoogiast politseiteenistusega. Kui seadusandja oleks soovinud, et toetust makstakse ainult hukkunud kaitseväelase ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele, siis oleks seadusandja selle selgesõnaliselt sätestanud. 6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas halduskohtu otsuse ulatuses, millega kaitseministri 31. augusti 2006. a käskkiri nr 306 tühistati Sirle Punga puudutavas osas. Selles osas jättis ringkonnakohus M. Punga ja L. Punga kaebused rahuldamata. Muus osas jäi halduskohtu otsus muutmata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäeti Kaitseministeeriumi kanda. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) ringkonnakohus nõustus halduskohtuga 1. jaanuarini 2007 kehtinud
lg 1 redaktsiooni tõlgendamisel; 2)
lg 1 varasema redaktsiooni eesmärk ei saanud olla asetada kaitseväelase hukkumise korral kedagi majanduslikult soodsamasse olukorda, kui ta olnuks siis, kui kaitseväelane ei oleks hukkunud, ning halvendada seeläbi nende isikute olukorda, kes hukkumise läbi tegelikult majanduslikult kannatasid, st kelle puhul lõpeb seoses hukkumisega seaduses ettenähtud ülalpidamiskohustus. Seaduse säärane tõlgendus piiraks Põhiseaduse § 28 lg-s 1 sätestatud õigust riigi abile toitja kaotuse korral. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks proportsionaalne vähendada toitja kaotanud isikutele makstavat toetust selleks, et maksta toetust ka neile lähedastele, keda hukkunu ei pidanud ülal pidama. Selliseks riiveks puudub põhjendatud vajadus. Riik ei pea kohtlema isikut, kes kaotas kaitseväelase hukkumisega seoses toitja, ühetaoliselt isikuga, keda hukkunu ei olnud kohustatud ülal pidama; 3) vastustaja lingvistilised ja õiguskorra terviklikkusele tuginevad argumendid ei veena ringkonnakohut. Halduskohus on need juba piisaval määral ümber lükanud. Kolleegium märkis siiski järgmist. Asjaolu, et seadusandja oleks võinud sõnastada
lg 1 selgemini või lakoonilisemalt, viidates üksnes ülalpidamiseks õigustatud isikutele ja jättes välja nende loetelu, ei tähenda, et seadusandja tegelik tahe oli suunatud igal juhul toetuse maksmisele kõigile hukkunu lastele. Seadused sisaldavad sageli näidisloetelusid; 4) seadusandjal ei olnud kohustust ega vajadust reguleerida kaitseväelaste sotsiaalseid tagatisi täpselt samadel alustel politseinike jt eriregulatsioonile alluvate teenistujatega. Erinevatele teenistujate gruppidele erinevate sotsiaalsete tagatiste kehtestamine ei muuda õiguskorda ebasüsteemseks ega ebaselgeks; 5) mis puudutab PolTS § 21 lg 1 alusel makstavat toetust, siis see säte ega Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1999. a määrusega nr 28 kinnitatud "Politseiteenistuse seaduse paragrahvis 21 sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise korra kinnitamine" ei sätesta, et perekonnaliikmeks, kellele makstakse toetust, on ka politseiniku täisealine laps, keda politseinik ei olnud kohustatud ülal pidama. Sama kehtib Vangistusseaduse § 142 lg 1, Päästeseaduse § 34 lg 1 ja Prokuratuuriseaduse § 261 lg 1 kohta; 6)
lg-s 1 sätestatud toetus ei ole võrreldav elu- või õnnetusjuhtumikindlustusega ning vastustaja viide pärijate õigusele kindlustushüvitise saamiseks ei ole asjassepuutuv. Ühekordne toetus on kaitseväeteenistusega seonduv avalik-õiguslik sotsiaalne tagatis. Seadus ei seosta selle maksmist hukkunu järelt pärimisega; 7) õige pole vastustaja seisukoht, et kaebus tuleks ka kaebajate tõlgenduse korral jätta rahuldamata, kuna kaebajad on käesolevaks ajaks saanud täisealiseks. Õigus saada väljamaksmata toetust perioodi eest, mil isik oli hukkunud kaitseväelase ülalpeetav, ei lange tagasiulatuvalt ära koos ülalpidamisõiguse lõppemisega; 8) kuna kolmandal isikul ei olnud tulenevalt
lg-st 1 õigust toetusele, ei saa talle määratud toetust võtta arvesse õigustatud isikute poolt saadava toetuse kogusumma arvutamisel. Järelikult ei takista kolmandale isikule alusetu toetuse määramine ja maksmine toetuse kogusumma 769 780 kr jaotamist kaebajate vahel. Seega ei mõjuta Sirle Pungale toetuse määramine kaebajate õigusi, mistõttu selles osas tuleb kaebus HKMS § 7 lg 1 alusel jätta rahuldamata. Kaebajate õigusi rikub ministri käskkiri selles osas, millega neile määrati toetus väiksemas summas kui 384 890 kr. Kohustades ministrit kaebajate taotlusi uuesti läbi vaatama, on halduskohus käskkirja tühistanud vaikimisi ka selles osas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kaitseminister palub kassatsioonkaebuses muuta ringkonnakohtu otsust ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata M. Punga ja L. Punga kaebus. Minister väidab järgmist: 1) kuna kohtud ei tohi seadusandja asemel asuda langetama sotsiaalpoliitilisi otsuseid (Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-65-03 p-d 13 ja 14), siis saab lähtepunktiks olla eelkõige normi grammatiline tõlgendamine.
lg 1 lauseehitus (see, millises lausepositsioonis seatakse toetuse tingimuseks hukkunu eluajal Perekonnaseadusest tulenenud ülalpidamiskohustus ja kuhu seejuures paigutatakse täiend "teised") ei luba järeldust, et lause esimeses pooles nimetatud isikutel (lastel, vanematel ja lesel) on õigus ühekordsele toetusele ainult juhul, kui nad olid surma hetkel kaitseväelase ülalpidamisel või selleks õigustatud, vastasel juhul oleks sõna "teised" paigutatud avatud loendile tüüpilise positsiooni "ja" järel (A, B, C ja teised Perekonnaseaduse alusel). Samal seisukohal on ka keeleekspert; 2) normitehnika seisukohalt on normi igal sõnal tähendus. Teiste isikute ülalpidamiskohustus tuleneb ainult Perekonnaseadusest. Kui olla seisukohal, et toetuse saaja pidi olema hukkunu ülalpeetav, siis kaoks loetelul "kaitseväelase lastele, vanematele, lesele" mõte. Seadusandja pidas vajalikuks lisaks ülalpidamisel olnud isikutele välja tuua ka muud toetuse saajate kategooriad. Selle eesmärgiks saab olla ainult nende isikute ja Perekonnaseaduse alusel ülalpeetavate eristamine; 3) ühiskonna huviks on kaitseväelaste lähedaste heaolu kindlustamine. Seadus ei näe ette kaitseväelaste kindlustamist. Sisuliselt on tegemist elu- ja õnnetusjuhtumi kindlustusega. Soodustatud isikuteks on eraõiguses teistsuguse korralduse puudumisel kindlustusvõtja pärijad (VÕS § 537 lg 3). pärija õigus hüvitisele ei sõltu majanduslikust seisundist; 4) ringkonnakohtu tõlgenduse järgi ei saaks toetust hukkunud kaitseväelase töötav abikaasa ja riiklikku pensioni saavad vanemad. See poleks õiglane. Seadusandja eesmärgiks ei saa olla ilmse ebaõigluse loomine. 8. Sirle Pung toetab kaitseministri kassatsioonkaebust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Sven Punga hukkumise tõttu toetuse maksmist reguleerib Kaitseväeteenistuse seaduse (
) § 164 lg
Kaitseminister on seevastu seisukohal, et
lg 1 järgi saavad toetust hukkunud kaitseväelase lapsed, vanemad ja lesk, sõltumata sellest, kas nad olid või ei olnud Perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel. Teised isikud saavad nimetatud sätte järgi toetust, kui nad oli hukkunud kaitseväelase ülalpidamisel Perekonnaseaduse alusel. Kaitseminister on seisukohal, et ringkonnakohtu tõlgenduse järgi ei saaks toetust hukkunud kaitseväelase töötav abikaasa ja riiklikku pensioni saavad vanemad. See poleks aga õiglane. 11.
lg 1 kehtib järgmises sõnastuses: "Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele kokku maksab riik ühekordset toetust hukkumise kuule eelneva viimase Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmise brutopalga 150-kordses ulatuses." 12. Seaduse sätet tuleb tõlgendada esmalt grammatiliselt.
lg 1 kehtiva sõnastusega ei oleks samasisuline järgmine sõnastus: "Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ja teistele Perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud isikutele kokku maksab riik ühekordset toetust hukkumise kuule eelneva viimase Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmise brutopalga 150-kordses ulatuses." Sõnade "ja" ning "teised" asend
lg 1 lauseehituses määrab kolleegiumi arvates ära selles sättes sisalduvate normide sisu. Kui sõnale "ja" järgneks vahetult sõna "teised", siis hõlmaks sõna "teised" ka sõnale "ja" eelnevas lauseosas sisalduvat loendit, muutes viimase avatud loendiks. Käesoleval juhul pole aga sõnade "ja" ning "teised" lauseehituslik vahekord selline.
lg 1 sõnastuse järgi tekib teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastel, vanematel ja lesel õigus toetusele sõltumata sellest, kas neil Perekonnaseaduse järgi oli õigus saada hukkunult ülalpidamist. Teistel isikutel tekib
lg 1 sõnastuse järgi õigus toetusele, kui nad olid Perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel. Kolleegium on seisukohal, et
13. Seda,
Nimelt paneb Perekonnaseaduse § 21 abikaasale kohustuse ülal pidada abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni üksnes tingimusel, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Kolleegiumi arvates ei oleks millegagi põhjendatav jätta toetuseta hukkunud kaitseväelase töövõimetu, rase või kuni kolmeaastast last hooldav lesk juhul, kui hukkunu varaline seis ei võimaldanud tema ülalpidamist, ning maksta toetust üksnes juhul, kui hukkunud kaitseväelase varaline seis võimaldas tal abikaasat ülal pidada. Kolleegiumi arvates võib väita, et üldjuhul ei võimalda ajateenija varaline seis abikaasat ülal pidada. 14. Kolleegium on seisukohal, et seadusandjale toetuste kehtestamise valdkonnas kuuluva ulatusliku otsustusruumi piiresse jääb
lg 1 grammatilise tõlgenduse abil saadud tulemus, mille järgi hukkunud kaitseväelase täisealised lapsed saavad toetust sõltumata sellest, kas nad olid hukkunu ülalpidamisel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.