lg 1 kohaselt õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust piisavalt analüüsinud ning põhjendanud. Põhjendamiskohustust ei välista asjaolu, et ringkonnakohus ei ole õigusabikulusid välja mõistnud poole kasuks, vaid on jätnud need poolte endi kanda. Piisavaks põhjenduseks ei saa tsiviilasja olemust arvestades lugeda ringkonnakohtu viidet mõlema poole nõude osalisele rahuldamisele. 12. Kolleegium peab menetlusökonoomia huvides võimalikuks teha asjas tühistatud osas uus otsus, millega lahendada kohtukulude kandmise küsimus teisiti kui ringkonnakohtu otsuses. Toimiku materjalide kohaselt (I kd, lk 6 pöördel) maksis hageja hagi esitamisel riigilõivu 60 krooni, st hagi esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt oli tegemist hinnata hagiga.
lg 1 p 2 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Justiitsministri
lg 1 p 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja 40 000 krooni maakohtus kantud õigusabikulude katteks. Õigusabikulude väljamõistmine sellises määras on tingitud tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Samuti tuleb arvestada, et kõik vastuhagi nõuded peale juurdepääsuõiguse aastatasu nõude jäid rahuldamata ning hageja kandis õigusabikulusid ka vastuhagile vastamiseks. Samas tähendab juurdepääsuõiguse aastatasu nõude osaline rahuldamine muuhulgas seda, et hagi rahuldati selles küsimuses osaliselt, hageja oli algselt nõus tasuma 42 000 krooni aastas, kuid peab kohtuotsuse kohaselt tasuma 200 000 krooni aastas.
järgsete kohtukulude jaotamise põhimõtetega oleks vastuolus see, kui hageja kanda jääks vastuhagi osalise rahuldamise tõttu riigilõiv, mida kostja tasus nõudelt, mida ta hagina esitama ei pidanud. Kolleegium märgib, et õigusabikulude väljamõistmise küsimuse lahendamisel ei ole vastuhagi esitamise kohustuse puudumine oluline, sest ka ilma hagita esitatud juurdepääsuõiguse aastatasu määramise taotlusele vastamisel oleks hagejal tulnud kanda õigusabikulusid (nagu ka kostja oleks võinud teha taotlust esitades kulutusi õigusabile). Seetõttu tuleb tühistada ringkonnakohtu otsus ka osas, millega ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 25 685 krooni riigilõivu hüvitamiseks. Riigilõiv tuleb jätta täielikult kostja kanda. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hagilt makstud riigilõiv 60 krooni välja mõista kostjalt hageja kasuks. 15. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium järgmist. Varasemas TsMS-s ei olnud sarnast normi, nagu on praegu kehtiv TsMS § 169 lg 1.
lg 5 kohaselt pidi pool, kes seadusliku takistuseta jättis kohtu kutsel ilmumata või kohtu nõudmise täitmata ja põhjustas sellega asja arutamise edasilükkamise, hüvitama sellega kaasnenud kulutused vastaspoolele kohtukulude jaotamisest sõltumata. Kassatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid alust TsMS § 60 lg 5 kohaldamiseks. Samuti ei leia kolleegium, et menetlus oleks kostja tegevuse tõttu oluliselt veninud.
MS § 373 lg 1 lubab vastuhagi samuti esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus või kirjalikus menetluses taotlustes esitamise tähtaja möödumiseni. Kolleegium märgib täiendavalt seda, et otsuse selguse ja ülevaatlikkuse huvides nii poolte kui ka kõrgema astme kohtute jaoks oleks kohtulahendis otstarbekas näidata ka kohtukulude jaotamise ja kindlaksmääramise otsustuse aluseks olev arvutamiskäik. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus näidanud, kuidas ta jõudis tulemusele, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista riigilõiv 25 745 krooni. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.