Obsah (10)

§ 128§ 1043§ 127§ 1050§ 1045§ 132§ 1055§ 130§ 134§ 1054

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 128 lg-tele 3 ja 5, §-le 1043, § 1045 lg 1 p-dele 2 ja 4 ning § 1046 lg-le

1. Hageja II avalduse kohaselt on kostja tekitanud talle mittevaralist kahju, mis hõlmab temale põhjustatud kannatusi: meeleolu langust, unehäireid ja peavalu. Hagejal II puudub kodune rahu ja vaikus, mida häirib varahommikust hilisõhtuni pidevalt korteri akende all seisvate töötavate mootoritega kaubaautode müra ning eluruumi õhutamise võimaluse puudumine. Pidev stressisituatsioon on tekitanud hagejale tervisekahjustuse, s.o pikaajalise depressiivse reaktsiooni, mille tagajärjel on psühhiaater määranud talle ambulatoorse ravi. See on tõendatud
2. jaanuari
3. a ja
4. veebruari
5. a konsultatsiooni otsustega. Hageja II hindas mittevaralise kahju suuruseks 70 000 krooni. Hageja II tugines oma nõudes

§ 128lg-tele 3 ja 5, §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 2.

1. Kostja palus jätta hagid rahuldamata. Kostja väitel puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejatele väidetava kahju tekkimise vahel ning kostja süü kahju tekitamises. Kostja ei ole tegutsenud õigusvastaselt, vaid on järginud kaubandustegevuses kehtivaid seadusi ja määrusi ning rakendanud piisavat hoolsust. Hagejale I oli
2. a teada, kuhu ta elama asus ja missugused hooned ümbruses paiknesid, sest Xxxxx xxx xxa on tegutsenud kauplus alates
3. a-st. Elamu, kus hageja I elab, on ehitisregistri andmetel registreeritud elamu koos kaupluseruumidega (kohtutoimiku lk 170-173). See, et kaupluse juures puudub eraldi kauba vastuvõtukoht, ei ole kostja süü, kuna kauplus projekteeriti
4. a sellisena. Enne
5. a-t oli detailplaneeringuga ette nähtud kaupluse asukoht ning korraldatud vastav liikluslahendus, mis tagab kauplust teenindavate veokite sissepääsu Vindi tänava ning väljapääsu Tedre tänava kaudu. Kostja on proovinud liikluslahendust muuta ja olnud valmis kaupluse ümberehitamiseks selliselt, et kaubaautodele oleks ligipääs Nõmme teelt ja ka kauba vastuvõtt toimuks sealt, kuid Tallinna Transpordiamet ei andnud selleks liiklusohtliku olukorra tekkimise võimaluse tõttu luba. Seega on kauplusesse võimalik kaupa tuua üksnes Vindi tänava kaudu. Laadimisplatvormi ehitamise tingis asjaolu, et ilma laadimisplatvormita pidid autod kauba laadimiseks sõitma otse Xxxxx xxx xx maja ette, kuid laadimisplatvormi ehitamisega viidi kauba vastuvõtt kaugemale Xxxxx xxx xx maja akendest. Kostjale tehti
6. detsembril
7. a ettekirjutus kaubaplatvormi katmiseks mürasummutava materjaliga,
8. detsembri
9. a järelevalve käigus tuvastati, et kostja on ettekirjutuse täitnud. Lisaks on kostja müra vähendamiseks ehitanud müratõkkeseina ja -katuse. Sotsiaalministri
10. märtsi
11. a määrusega nr 42 kehtestatud nõuete kohaselt on kaubandusettevõtete tegevusest põhjustatud müra taotlustase päevasel ajal 60 dBA ja piirtase 65 dBA.
12. novembril
13. a ja
14. aprillil
15. a tehtud mõõtmistest selgub, et kauba laadimisel estakaadil tekkiv müra on lubatud normi piirides, st ei ületa piirtaset ega taotlustaset, samuti ei ületa piirtaset ega taotlustaset kompressori müratase. Eelnimetatu on eeldusel, et samaaegselt ei ole mõlemaid müraallikaid koostoimes. Kostja teeb omalt poolt kõik, et kompressor ei töötaks, kui kaubaautod sisenevad. Kostja on paigaldanud kaupluse ja majaseina vahele mürakaitse, mille kohta on kohtule esitatud asendiplaan. Müra hagejate korteris on tunduvalt väiksem kui väljas, kus müra mõõdeti. Kostja on tellinud välisterritooriumi müra mõõtmise, mis oli normi piirides. Kostja kauplus on avatud 8.00-22.00, seega kostja ei ole rikkunud öörahu (kell 23.00-7.00), mille on kehtestanud Tallinna Linnavolikogu
16. augusti
17. a määruse nr 43 § 3 p-ga
18. Kostja püüab arvestada majaelanikega, mistõttu võeti kaupa vastu ajavahemikul kell 7.00 kuni 18.00 ja praegu võetakse ajavahemikul kell 7.30 kuni 17.00, kuigi Tallinna Linnavolikogu
19. märtsi
20. a määrus nr 18 lubab kaupa laadida kuni kella 23.00-ni õhtul. Jäätmevedu korraldab oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus, mistõttu ei ole kostjal võimalust seda korraldada. Kostja on sõlminud jäätmeveo lepingu kuueks veoks nädalas Ragn-Sells AS-ga, kes veab kostja territooriumilt jäätmeid Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 203-k p-de 4.2.4 ja 4.2.5 ja korralduse nr 202-k p-de 4.2.4 ja 4.2.5 kohaselt. Kostja on korduvalt pöördunud prügivedaja poole palvega, et prügi vedamine ei toimuks enne 7.00 ja pärast 18.00, kuigi seadus lubab prügi vedada ka öisel ajal. Prügivedaja on lubanud arvestada majaelanike sooviga ja mitte häirida nende öörahu. Kostja on paigaldanud prügikonteinerid elumajast ja akendest eemale, kaupluse teise äärde, st poe Tedre tänava poolsesse nurka. Estakaadile, mis kuulub kaupluse territooriumi hulka, asetatakse tühjad karbid ja alused, mis tuleb pakendiseaduse järgi saata pärast kiletamist taaskasutusse. Kostja paigaldas elanike soovil ümber kartongipressi, mille müra on alla kehtestatud normi 53,7 dBA. Kostja väitel ei ole hageja I tõendanud, et tema vara väärtus oleks vähenenud kostja tegevuse tagajärjel. Hageja I omandas vara ajal, mil kauplus oli juba olemas ja tegutses. Xxxxx xxx xx elamu ehitati aastaid hiljem kui Xxxxx xxx xxa. Hageja I ei ole tõendanud, et kostja süül ei saanud ta ühe aasta jooksul korterit maha müüa. Korteri müügi puhul puudub tagatis, et see õnnestub müüa kohaliku keskmise müügihinnaga, kuna hinna määrab turg ja ostjate nõudlus. Eksperdihinnangus on märgitud, et korter paikneb ebasoodsas asukohas, mistõttu ei ole reaalne müüa korterit kõrgeima turuhinnaga; ekspert pakkus maksimaalseks hinnaks 560 000 krooni. Hageja I ise loobus
21. a lõpus korteri müümisest. Praegusel ajal on hageja I vara väärtus suurenenud, mitte vähenenud, kuna üldiselt teadaoleva asjaoluna ei saa tänapäeval sellise suurusega korterit osta 600 000 krooniga. Seega ei ole hagejale I kahju tekkinud selle tõttu, et ta ei saanud korterit
22. a 560 000 krooni eest müüa. Korteri müügi ja kolimise kulusid kostja ei nõustunud hüvitama, kuna hageja I ei ole neid kulusid kandnud ega ole ka tõendanud lähitulevikus vastavate kulutuste tekkimist. Kumbki hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. Hageja I ei ole selgitanud, milles seisneb mittevaraline kahju ja miks ta hindab tekkinud kahju suurust 70 000 kroonile. Hageja I ei ole esitanud tõendeid ega tõendanud kostja süüd. Hageja II ei ole tõendanud, et kostja tegevus põhjustas talle depressiivse reaktsiooni. Hageja II pöördus arsti poole kahel korral ajal, mil tema abikaasa esitas hagi. Enne hagi esitamist ega hiljem ei ole hageja II vajanud arstiabi, mistõttu väide, et tal on depressiivne reaktsioon kuni praeguse ajani, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja II ei ole tõendanud, et kostja käitumine põhjustas arsti poole pöördumise.
23. Harju Maakohus rahuldas
24. juuni
25. a otsusega hagid osaliselt ning mõistis kostjalt hageja I kasuks välja 2408 krooni 10 senti varalise kahju hüvitamiseks ning hageja II kasuks 25 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ülejäänud osas jättis maakohus hagid rahuldamata. Maakohus tugines otsust tehes

§ 128lg-tele 1, 3 ja 5, §-le 1043, § 1045 lg 1 p-dele 2 ja 4.

Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja menetluskulud 400 krooni ja hageja II kasuks 3000 krooni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sätestab

§ 1043

vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on süülise deliktiõigusliku vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes siis, kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seadus ei sätesta teisiti. Pooled ei vaidle selle üle, et Tallinna Tervisekaitsetalitus tegi

1. a sügisel kostjale ettekirjutuse kaupluse ümbruse korrastamiseks ja
2. detsembril
3. a ettekirjutuse kaubaplatvormi katmiseks mürasummutava materjaliga. Hageja I
4. detsembri
5. a avalduse alusel on Tervisekaitseinspektsioon teinud Xxxxx xxx xx korteri 63 välisterritooriumil, korteri kõrgusel umbes 1 meetri kaugusel majaseinast müra mõõtmisi ajavahemikus
6. detsember 2004 kuni
7. jaanuar
8. Mõõtmise tulemuste kohaselt on vaidlusaluses kohas keskmine müratase ajavahemikus 7.00-19.00 63,7 dBA. Sotsiaalministri
9. märtsi
10. a määrusega nr 42 kehtestatud nõuete järgi on kaubandusettevõtete tegevusest põhjustatud müra taotlustase päeva ajal 60 dBA. Seega on müratase lubatust kõrgem. Eelmärgitud mõõtmised tõendavad, et kostja rikkus kohustuslikke õigusnorme. Müra mõõtmiseks on hageja I pidanud tegema kulutusi ja tasuma 2408 krooni 10 senti Rahandusministeeriumi arvelduskontole. Seega on seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena tekkinud hagejal I kahju kokku 2408 krooni 10 senti, mille hüvitamise kohustus lasub kostjal. Kostja on tellinud välisterritooriumi müra mõõtmise
11. aprillil
12. a Amecon OÜ-lt, kes on mõõtnud müra ühe päeva jooksul 11 korral kokku ajaliselt 52 minutit ja saanud mõõtmiste keskmiseks tulemuseks 61,4 ± 3 dBA. See mõõtmine näitab müra tugevust üle lubatud normi ka väga lühikese mõõtmisperioodi vältel. Üsna tõenäoline on kostja väide, et hagejate eluruumis on müra tugevus alla lubatud normi. Kindlat seisukohta ei saa selles osas kujundada, kuivõrd hagejad ei soovinud mõõtmisi oma korteris. Tuginedes eeltoodule, leidis maakohus, et probleemid müra tugevusega on endiselt olemas. Seda kinnitavad ka tunnistaja Tatjana Aleksandrova ütlused, kes elab hagejatega samas majas. Tallinna Linnavolikogu on
13. augusti
14. a määruse nr 43 § 3 p-s 2 kehtestanud Tallinna linnas öörahu alates 23.00-st kuni 7.00-ni: see on aeg, mil ei tohi häirida oma tegevusega teisi isikuid. Tallinna Linnavolikogu
15. märtsi
16. a määruse nr 18 kohaselt ja kostjale
17. juulil
18. a väljastatud tegevusloa nr KJK002261 kohaselt on kostjal õigus tegelda kaubandustegevusega esmaspäevast pühapäevani alates kella 8.00-st kuni 22.00-ni. Kaubaautode ajaline liikumine kostja kaupluse juures ei ole vastuolus kohustuslike õigusnormidega. Mõõtmise tabelist nähtub, et üksikutel päevadel saabus enne öörahu lõppemist üks kaubik, kuid selle juht lülitas kaupluse juures mootori välja. Õigusnormid ei keela öisel ajal sõidukite liikumist. Kuna kaubaautode päevane arv ei ole reguleeritud, puudub arvuline piirang. Jäätmevedu korraldab oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus. Kostja on sõlminud jäätmeveo lepingu Ragn-Sells AS-ga, kes veab kostja territooriumilt jäätmeid Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 203-k p-de 4.2.4 ja 4.2.5 ja korralduse nr 202-k p-de 4.2.4 ja 4.2.5 kohaselt. Seadus lubab prügi vedada ka öisel ajal. Hageja väide, et kostja prügi vedelemine põhjustab kahju, ei ole tõendamist leidnud. Kostja ei ole süüdi selles, et Ragn-Sells AS viib kostja territooriumilt jäätmeid ära öisel ajal. Kostja on alates probleemi ilmnemisest tegelnud selle kõrvaldamise ja vähendamisega. Hageja I omandas kõnealuse korteri
19. aastal, s.o 12 aastat pärast kaupluse avamist aadressil Xxxxx xxx xxa. Seega ei ole kostja, kes rendib alates
20. aastast kauplust, saanud põhjustada hagejale kahju korteri asukoha tõttu ebasoodsas ümbruskonnas, mis ilmselgelt raskendab korteri müüki ja mõjutab selle hinda. Nendest mõjudest oli hageja I teadlik juba korteri omandamise ajal
21. a. Kostja tegevuse ja hageja vara väärtuse muutumise vahel puudub põhjuslik seos. Soovi korterit müüa ning müügi ebaõnnestumist ei saa pidada kostja süüks, liiatigi kui kinnisvaraturul on pakkumine suur. Väidetavad tulevikus tekkivad kulutused korteri notariaalse võõrandamislepingu sõlmimisele ja kolimisele ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja I oleks kandnud korteri müümise tõttu kulutusi. Kahju olemasolu hagejal I ei tõenda ka AS SEB Ühispangast saadetud elektrooniline hinnapakkumine. Eelnimetatud on hageja I võimalused, mis ei oma puutumust kostjaga ja tema tegevusega. Hageja I ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise kohta. Hageja I kohtuistungil antud selgituste kohaselt käib ta tööpäevadel tööl 7.00 kuni 17.00 või 18.
22. Kostjal pole võimalik põhjustada hagejale I müra tõttu ebameeldivusi, kuna viimane viibib tööl ajal, mil kostjale kaupa tuuakse. Seega hageja I hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ei ole põhjendatud. Maakohus luges tõendatuks hageja II ajutise tervisekahjustuse olemasolu. Selle kinnituseks on talle psühhiaatri poolt määratud ambulatoorne ravi, mis on tõendatud
23. jaanuari
24. a ja
25. veebruari
26. a konsultatsiooni otsustega. Hageja II sagedasem arsti külastus on kulukas, kuna hageja II ei ole haigekassa liige. Kuna hageja II on pikemat aega töötu ning kodune, siis puudub tal kodune rahu ja vaikus - varahommikust õhtuni on pidevalt akende all kaubaautode müra. Kuna on tuvastatud, et kostja tegevus on õigusvastane (st müratase ületab lubatud normi), siis leidis kohus, et osa tervisekahjustusest on põhjustatud kostja tegevusega, kuid depressiivse seisundi tekkimist on mõjutanud ka teised tegurid (töötus, vanus jne). Maakohus pidas piisavaks hageja II mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõista hüvitis 25 000 krooni.
27. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagid rahuldamata, ning teha uue otsuse, millega hagid rahuldada ning mõista kostjalt hageja I kasuks välja 117 591 krooni 90 senti varalise kahju hüvitamiseks ja 70 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks ning hageja II kasuks 45 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagejad palusid kostjalt välja mõista hageja I kasuks õigusabikulu 14 600 krooni ja hageja II kasuks õigusabikulu 2000 krooni.
28. Kostja vaidles hagejate apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
29. Kostja esitas samuti apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega rahuldati hageja II hagi osaliselt ning millega mõisteti kostjalt hageja I kasuks välja menetluskulud 3000 krooni, ning saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada, või tunnistada hageja I mittevaralise kahju hüvitamise nõue põhjendamatuks ja jätta see rahuldamata. Muus osas palus kostja jätta maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.
30. Hagejad vaidlesid kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
31. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
32. jaanuari
33. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja 25 000 krooni suuruse rahalise hüvitise mittevaralise kahju eest ja jagas menetluskulud. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis hageja II hagi täielikult rahuldamata, mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulu 1750 krooni ja jättis hagejate menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja varalise kahju tekitamise eest 2408 krooni 10 sendi suuruse hüvitise. Ringkonnakohus nõustus hagejatega selles, et kostja kaupluse naabermajade elanikud ei pea nõustuma kaupluse ümbruses oleva müra, heitgaaside ega ka ümbruse ebaesteetilise olukorraga. Samas kui probleemiks on kostja suutmatus tagada kaupluse tegevuse vastavust kehtestatud eeskirjadega, siis on kannatanutel võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid, kuid selleks tuleks esitada vastav nõue. Hagejad on valinud õiguskaitsevahendina mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõude esitamise, kuid neid nõudeid ei ole võimalik rahuldada. Maakohtu otsus hageja I mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas on seaduslik ja põhjendatud.

§-st 1043 tuleneva vastutuse üheks kohustuslikuks eelduseks on mittevaralise kahju olemasolu. Toimikus puuduvad usaldusväärsed tõendid hagejale I mittevaralise kahju tekkimise kohta, mistõttu ei saa tekkida küsimust kostja õigusvastasest käitumisest. Hageja II nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja II ajutise tervisekahjustuse olemasolu on tõendatud

1. jaanuari
2. a ja
3. veebruari
4. a konsultatsiooni otsusega. Nendest tõenditest ilmneb, et hagejal II oli depressiivne seisund
5. aastal, mis võib olla mittevaralise kahju hüvitamise aluseks, kuid toimikus puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et depressiivse seisundi põhjustas kostja. Hageja II esitas hagi mittevaralise kahju nõudes
6. märtsil
7. a, esitamata ühtegi tõendit selle kohta, et ka hagi esitamise ajal oleks tal esinenud tervisekahjustus. Depressiivse seisundi võivad esile kutsuda erinevad põhjused. Hagi rahuldamiseks ei anna alust ka hageja II esitatud põhjus, et korterisse tungib müra ning seetõttu ei ole võimalik avada aknaid. Asjaolu, et kostja kaupluse tegevus häirib hagejaid, ei anna alust rahuldada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Maakohus jättis õigesti rahuldamata hageja I nõude osas, mis seisneb korteriomandi turuhinna vähenemises. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuses toodud motiividega ega korranud neid. Asjaolu, et hagejal I ei õnnestunud korterit müüa soovitud turuhinnaga, ei anna alust hagi rahuldamiseks. Turuhinnad on kõikuvad ning korteriomandi müügihinda võivad mõjutada mitmed faktorid. Toimikust ei ilmne, et hageja I oleks korteriomandit võõrandanud, seega ei ole kahju tekkinud. Hagejate apellatsioonkaebuses viidatud

§ 128

lg 3 ei anna alust hagi rahuldamiseks ning kostja on põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et korteriomandite turuhinnad on tõusnud, mistõttu hageja ei ole kahju kandnud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Hagejad esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsuse ja maakohtu otsuse, saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule ja mõista kostjalt välja menetluskulud hagejate kasuks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on alama astme kohtud oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi sellega, et on vääralt hinnanud asjas kogutud tõendeid või üldse jätnud need hindamata ja on jõudnud ekslikele järeldustele tõendite hindamisel, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtuotsuse. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 128

lg-t 3 varalise kahju nõude rahuldamata jätmise puhul ja

§ 128

lg-t 5 ning

§ 1043mittevaralise kahju nõude rahuldamata jätmisel.

Maakohus tuvastas, et kostja põhjustatava müra tase hagejate elumaja juures on lubatust kõrgem ning et müra tugevusega on probleeme ka praegusel ajal. Hagejad ei nõustu kohtute seisukohaga, et kaubaautode ajaline liikumine ei ole vastuolus kohustuslike õigusnormidega. Kohtud ei ole tähelepanu pööranud sellele, et Tallinna Linnavolikogu

1. augusti
2. a määruse nr 43
3. jao § 3 p 4 keelab tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri
4. märtsi
5. a määrusega nr 42 kehtestatud normtasemeid. Müra mõõtmise protokollist ilmneb, et iga C-kategooria kaubaauto tekitab lubatust suuremat müra: 65,0 kuni 76,3 dBA, maksimaalselt kuni 93 dBA. Müra kauba laadimisel on 68,5 kuni 87,3 dBA. Sama müra mõõtmisega on tuvastatud, et laotöödega, mis algavad kell 7.00 ja lõpevad kell 23.00, põhjustatud müratugevus on keskmiselt 62,7 dBA, seega üle lubatud normi. Ekslik on kohtute seisukoht, et kostja ei ole süüdi selles, et jäätmevedu korraldav Ragn-Sells AS viib kostja territooriumilt jäätmeid öisel ajal. Kostja ja kohtu viited linnavalitsuse korraldustele nr 202-k ja 203-k on eksitavad ja ebaõiged, kuna nimetatud korraldustega on reguleeritud jäätmevedu Nõmme linnaosas, mitte Nõmme teel, mis asub Kristiine linnaosas. Kostjal puudub Keskkonnaameti luba öiseks olmejäätmete veoks. Hageja I leiab, et talle on kostja tegevusega tekitatud varalist kahju. Just kostja tegevuse tõttu kaupluse moderniseerimisel kasvas kaupluse käive ning teenindava transpordi intensiivsus alates
6. a-st, mis ongi põhjuslikus seoses kassaatori vara turuväärtuse langusega. Vaatamata sellele, et korteri müügihind oli alla turuhinna umbes 20%, ei olnud võimalik korterit müüa. Seega leidis täielikult tõendamist kostja süüline käitumine ja hagejale I tekitatud kahju ning põhjuslik seos nende vahel. Kohtud jätsid alusetult rahuldamata hageja I mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagejal I puudub kodune rahu ja vaikus. Kuna juba varahommikust kuni hilisõhtuni nii töö kui ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel on kaubaautod töötavate mootoritega ja sellest põhjustatud heitgaasidega hageja korteri akende all, siis puudub hagejal võimalus inimväärsele elule ja võimalus end välja puhata. Lisaks sellele häirivad hagejat tema akende all laiali loobitud kauplusejäätmed ja roiskunud puuviljadest-juurviljadest leviv ebameeldiv lõhn. Maakohtu otsusega on tõendamist leidnud asjaolu, et kaubaautode tekitatud müra ületab lubatud piiri. Hageja I on tõendanud nii dokumentaalsete tõenditega kui ka esitatud salvestustega, et tegemist on isiku elukvaliteedi ja heaolu langusega, mis on tinginud piiranguid isiku tegevuses ja elukorralduses. Hageja II on seisukohal, et depressiivse seisundi põhjustamine kostja poolt on tõendatud
7. veebruari
8. a konsultatsiooni otsusega, kus on selgesõnaliselt öeldud, et haigus on tingitud kaupluse juurde sõitvate kaubaautode heitgaasidest, vibratsioonist, tugevast mürast. Esitatud nõude vähendamisel rikkus maakohus menetlusnormi sellega, et võttis hüvitise vähendamise aluseks tõenditena asjaolusid, mida esitatud tõenditest ei nähtunud (hageja II vanus, töötus jms), ringkonnakohus aga omakorda eraldi hinnangut nendele tõenditele ei andnud, piirdudes maakohtu tõenditele viitamisega. Hageja II ei ole kunagi väitnud, et ta oleks töötu, vaid ta on teinud kõiki töid ning viimased aastad on olnud kodune omal vabal tahtel ja perekonna nõusolekul, selleks et tegeleda laste kasvatamisega. Abikaasa palgast jätkub perekonna ülalpidamiseks. Oma vanust haiguse põhjusena ei ole hageja II kunagi nimetanud, ta on vastupidi väitnud, et kuna tal on suhteliselt noored lapsed, siis ei ole tal põhjust oma iga rõhutada ning ennast vanana tunda.
9. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata. Kostja palub hagejatelt välja mõista menetluskulud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata. TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb osaliselt muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
11. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt hageja I ei ole tõendanud seda, et kostja põhjustas hageja I korteriomandi väärtuse languse.

§ 127

lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse

§ 1050lg 1 kohaselt kostja süüd (vt Riigikohtu 31. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07, p 12). Ts

MS § 688 lg-te 4 ja 5 järgi ei ole Riigikohtul õigust kõrvale kalduda alama astme kohtute tuvastatud asjaoludest ja hinnata ise tõendeid. Kuna kohtud pole lugenud tõendatuks kostja poolt hagejale I varalise kahju põhjustamist, ei pidanud nad hindama kostja tegevuse õigusvastasust ja süüd ega võtma seisukohta kahjuhüvitise suuruse kohta. Seetõttu on asjakohatud ka kassatsioonkaebuse väited kostja tegevuse õigusvastasuse ja süü kohta. Kohtud ei rikkunud menetlusõiguse norme tõendite hindamisel. 13. Kolleegium selgitab, et kui kohtud oleksid tuvastanud kostja poolt hagejale I kahju tekitamise ja lugenud kostja vastutavaks hageja I omandiõiguse süülise rikkumisega kahju põhjustamises

§ 1045

lg 1 p 5 ja § 1050 järgi, siis oleks kahjuhüvitise väljamõistmisel tulnud kohaldada mitte

§ 128

lg-t 3, vaid asja kahjustamise tagajärjel tekkivate kahjuhüvitisnõuete erisätet -

§ 132

lg 3 esimest lauset, mille kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis muu hulgas ka asja väärtuse vähenemise. Hageja I väidab, et kostja põhjustas korteriomandi väärtuse languse lubamatult tugeva müraga. Selgitamist vajab, kas korteriomandit ümbritsev müra saab vähendada korteriomandi väärtust ilma, et korteriomandil kui asjal tekiksid füüsilised kahjustused. Kolleegium leiab, et asja ümbritsev müra võib vähendada asja, sh korteriomandi väärtust ilma asja füüsiliselt kahjustmata juhul, kui müra segab asja kasutamist ning asja omanikul ei ole võimalik nõuda segamise lõpetamist. Juhul kui müra levitamine kujutab endast õigusrikkumist, on asja omanikul õigus nõuda müra tekitamise lõpetamist või müra tugevuse viimist kooskõlla seadusega

§ 1055lg 1 esimese lause alusel.

Selle sätte kohaselt: kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist.

§ 1055

lg 2 järgi ei ole õigust nõuda § 1055 lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Eeltoodust saab järeldada, et korteriomandi väärtus võib väheneda

§ 132

lg 3 esimese lause mõttes üksnes siis, kui on selgunud korteriomandi kasutamist segava müra levitamise kui õigusvastase tegevuse lõpetamise või seadusega lubatud tasemele viimise võimatus

§ 1055lg 2 järgi.

Ringkonnakohus põhjendas ebaõigesti hageja I varalise kahju hüvitamise nõude osalist rahuldamata jätmist sellega, et hagejal I ei ole tekkinud varalist kahju, kuivõrd korteriomandite turuhinnad on tõusnud.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Õigusrikkuja tegevusest sõltumatu asja turuhinna tõus ei tee olematuks õigusrikkuja tegevuse tõttu juba toimunud asja väärtuse vähenemist. 14. Hageja I nõue talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks on õiguslikult põhjendamatu selle tõttu, et seadus piirab lepinguväliselt tekitatud mittevaralise kahju rahalise hüvitamise võimalusi, sätestades ammendavalt juhtumid, millal tuleb mittevaraline kahju hüvitada. Seadus ei näe ette mittevaralise kahju hüvitamist asja kahjustamise korral. Hageja I ei ole väitnud, et kostja oleks oma tegevusega põhjustanud talle tervisekahjustuse. Seega ei olnud kohtutel võimalik hinnata tema hüvitisnõuet

§ 130lg 2 järgi nagu hageja II puhul.

Hageja I viitas küll ka

§ 1045

lg 1 p-le 4 ja § 1046 lg-le 1, mis sätestavad isiklike õiguste rikkumise õigusvastasuse, kuid ta ei ole oma nõuet põhjendanud, s.t ta ei ole väitnud, missugust tema isiklikku õigust kostja rikkus, ega esitanud ka rikkumise kohta tõendeid. Sellest tulenevalt ei olnud kohtutel alust hinnata ka

§ 134

lg 2 kohaldamist, mille kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. 15. Ringkonnakohus tühistas põhjendatult maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hageja II hagi talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks, ja tegi uue otsuse, millega jättis hageja II hagi rahuldamata.

§ 130

lg 2 üheks võimalikuks lepinguvälise kohaldamise eelduseks on

§ 1045

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava delikti süüline (

§ 1050) toimepanemine.

Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja põhjustas oma õigusvastase tegevusega (lubatust suurema tasemega müraga) hagejale II

1. aasta alguses terviserikke - pikaajalise depressiivse reaktsiooni. TsMS § 688 lg-te 4 ja 5 järgi ei ole Riigikohtul õigust kõrvale kalduda alama astme kohtute tuvastatud asjaoludest ega hinnata ise tõendeid. Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme tõendite hindamisel. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtule esitatud
2. jaanuari
3. a ja
4. veebruari
5. a konsultatsiooni otsustest ei nähtu arsti arvamust hageja II terviserikke tekkepõhjuste kohta (kohtutoimiku lk-d 87 ja 149). Küll on
6. veebruari
7. a otsuses täiendatud varasemat otsust hagejat II väidetavalt kahjustavate faktorite loeteluga. Maakohus ei hinnanud neid tõendeid ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, leides, et üksnes kostja tegevuse õigusvastasus (müratase üle lubatud normi) annab aluse lugeda tõendatuks ka põhjusliku seose kostja tegevuse ja hageja tervisekahjustuse vahel. Kolleegium rõhutab, et

§ 127

lg 4 järgi tuleb põhjuslik seos õigusrikkumise ja kahju vahel tõendada eraldi muudest kahju hüvitamise nõude eeldustest. Kolleegium ei nõustu samas ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja II oleks pidanud tõendama, et väidetavalt kostja põhjustatud tervisekahjustus esines tal hagi esitamise ajal. Teise isiku tervise õigusvastase ja süülise kahjustamise tagajärg - tervisekahjustus - ei pea selleks, et kannatanul oleks õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist

§ 130lg 2 järgi, kestma hagi esitamiseni.

Kannatanul on õigus nõuda rahalist hüvitist ka varasema tervisekahjustuse eest. 16. Ühtse kohtupraktika kujundamise eesmärgil selgitab kolleegium, et ebatäpne on kohtute käsitlus kostja süü puudumise kohta jäätmeveo korraldamisel. Nimelt ei arvestanud kohtud teise isiku delikti eest vastutamise sätetega.

§ 1054

lg 1 järgi, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandusvõi kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Sellise vastutuse kohaldamise eelduseks on oluline kahju tekitaja süü, mitte aga isiku süü, kellele kahju tekitanud isik osutas viimase majandus- või kutsetegevuses kestvalt teenust (vt selle kohta ka nt Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 15). Kolleegium peab vajalikuks märkida veel seda, et kohtud tuvastasid kostja tekitatava müra lubamatu tugevuse väljaspool hagejate eluruumi. Kuna hagejad tuginesid sellele, et müra häirib neid eluruumis olles, siis oleksid hagejad pidanud kostja tegevuse õiguspärasuse hindamisel põhjendama ja tõendama müra lubamatu tugevuse nende eluruumis.
3. Hagejate esitatud taotlus mõista kostjalt nende kasuks välja kassatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv 2576 krooni ja õigusabikulu 5000 krooni) tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole esitanud Riigikohtule kassatsiooniastme menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu