Obsah (10)

§ 632§ 322§ 67§ 692§ 701§ 638§ 306§ 307§ 313§ 637

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 637 lg 1 p 2 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, sest apellatsioonkaebus esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

§ 632

lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-te 1 ja 2 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 6 kohaselt ajavahemiku viimasel päeval. Asja materjalide kohaselt sai maakohtu otsuse

1. oktoobril
2. a allkirja vastu kätte kostja ema (tl 82). Otsus saadeti aadressile Xxxxxxxxx x-x, mis oli kostja aadressina märgitud hagiavalduses ja millelt on kostja hagimaterjalid isiklikult kätte saanud. Sama aadressi kirjutas kostja ise oma
3. detsembri
4. a kajas maakohtule (tl 29, 45) ning samalt aadressilt on ta isiklikult saanud kätte maakohtu
5. detsembri
6. a määruse (tl 43-44). Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et kostja elab aadressil Xxxxxxxxx x-x, Narva-Jõesuu. Samal aadressil elab ka tema ema.

§ 322lg 1 järgi tuleb kostja emale otsuse 18.

oktoobril

1. a kättetoimetamisega lugeda otsus kostjale kättetoimetatuks. Asjaolu, kuidas toimub posti vahetamine ühel ja samal aadressil elavate täiskasvanud perekonnaliikmete vahel, ei ole apellatsioonitähtaja arvutamisel oluline. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema
2. oktoobril
3. a ning pidanuks lõppema
4. novembril
5. a. Kuna
6. november
7. a oli puhkepäev (laupäev), lõppes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg
8. novembril
9. a. Kostja apellatsioonkaebus saabus ringkonnakohtusse
10. jaanuaril
11. a, s.o enam kui 1,5 kuud pärast apellatsioonitähtaja lõppemist. Kui menetlusosaline laskis seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda, ennistab kohus menetlusosalise avalduse alusel

§ 67

lg 1 järgi tähtaja juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib

§ 67

lg 2 järgi taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes, aga mitte hiljem kui 6 kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest.

1. Kostja esitas
2. veebruaril
3. a ringkonnakohtule avalduse menetlustähtaja ennistamiseks ja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks, milles märkis, et ei ole nõus ringkonnakohtu määruse väitega, et tema emale otsuse kättetoimetamisega tuleb lugeda otsus talle kättetoimetatuks. Kostja elab juba 5 aastat oma elukaaslase korteris Xxxxx xx-xx. Selle aadressi märkis ta ka kaja lõppu ja palus saata vastuse sellele aadressile.
4. Viru Ringkonnakohus edastas
5. veebruari
6. a kirjaga kostja avalduse kui määruskaebuse Riigikohtule. Ringkonnakohtu kirja kohaselt on määruskaebus ekslikult pealkirjastatud kui avaldus menetlustähtaja ennistamiseks. Riigikohus jättis
7. veebruari
8. a määruskaebuse käiguta ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sest kostja ei olnud tasunud kautsjoni ja oli määruskaebusele ise alla kirjutanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. Kostja esitas
10. märtsil
11. a vandeadvokaadi vahendusel määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta kostja apellatsioonkaebus menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt luges ringkonnakohus vääralt kostja elukohaks tema ema elukoha Xxxxxxxxx x-x. Selle aadressi märkis hageja hagiavaldusse. Kuigi kostja märkis kajas hagimaterjalide järgi automaatselt oma elukohaks Xxxxxxxxx x-x, palus ta kaja lõpus vastuse saata tema tegelikku elukohta Xxxxx xx-xx. Isiku elukoht on TsÜS § 14 lg 1 järgi koht, kus ta alaliselt või peamiselt elab.
12. Hageja määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 692

lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada ja asi tuleb

§ 701

lg 3 alusel saata samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks

§ 638järgi.

1. Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohus luges õigesti kostja esitatud apellatsioonitähtaja ennistamise avaldusena pealkirjastatud kostja avalduse ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuseks, sest kostja esitas selles sisulisi vastuväiteid ringkonnakohtu määrusele. Kostja ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohtu otsus tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks, kuna see on nõuetekohaselt kättetoimetatud kostja emale.
2. Ringkonnakohus luges aga vääralt maakohtu otsuse kostjale kättetoimetatuks alates
3. oktoobril
4. a aadressil Xxxxxxxxx x-x kohtuotsuse kostja emale allkirja vastu kättetoimetamisest. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on

§ 306

lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Menetlusdokument on

§ 307

lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis seaduse kohaselt kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse

§ 307

lg 3 järgi dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Seega tuleb menetlusdokument anda üldjuhul üle saajale. Menetlusdokumendi võib edastada saajale ka tähitud kirjaga.

§ 313

lg 2 järgi võib menetlusdokumendi tähitult kätte toimetades anda seaduses sätestatud juhtudel üle ka muule isikule kui saajale. Muust isikust dokumendi vastuvõtjale selgitatakse kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale, kuid kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Muuks isikuks on

§ 322lg 1 järgi mh menetlusosalisega ühes eluruumis elav isik.

Kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument

§ 322

lg 1 järgi saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale isikule. 15. Praeguses asjas on oluline tuvastada, kas kostja ema oli kostja eluruumis elav isik

§ 322lg 1 mõttes.

Asja materjalidest nähtuvalt märkis hageja hagiavalduses kostja elukohaks Xxxxxxxxx x-x. Kostja pöördus esimest korda kohtu poole

1. detsembri
2. a kajaga. Kaja päisesse märkis kostja aadressiks Xxxxxxxxx x-x, kuid kaja lõpus palus kostja saata vastuse aadressil Xxxxx xx-xx. Samuti märkis kostja
3. detsembri
4. a avalduse lõppu enda nime järele aadressi Xxxxx xx-xx. Ka
5. septembri
6. a kohtuistungi protokolli kohaselt on kostja elukohaks Xxxxx xx-xx. Eeltoodust nähtuvalt on kostja teatanud kohtule, et ta elab Xxxxx xx-xx. Seega tuli kostjale menetlusdokumendid toimetada kätte sellel aadressil. Sellest hoolimata toimetas maakohus kostjale menetlusdokumente kätte aadressil Xxxxxxxxx x-x. Väär on ringkonnakohtu väide, et hageja sai hagimaterjalid aadressil Xxxxxxxxx x-x isiklikult kätte. Toimiku materjalidest nähtuvalt võttis hagimaterjalid vastu kostja ema (tl 20-21). Kostja võttis isiklikult vastu
7. detsembri
8. a kohtumääruse kaja käiguta jätmise kohta (tl 43-44). Kaja rahuldamise määruse võttis aadressil Xxxxxxxxx x-x vastu kostja elukaaslane (tl 56, 58).
9. septembri
10. a kohtuistungi kutse võttis vastu kostja ema, kes märkis kättetoimetamisteatele, et kostja elab Xxxxx xx-xx (tl 64, 67). Samuti nähtub hagejale kohtukutse kättetoimetamise teatelt (tl 66), et kostja võib elada Xxxxx xx-xx.
11. Asjaolu, et kostja, kostja ema ja kostja elukaaslane võtsid maakohtu menetluses kostjale saadetud menetlusdokumente vastu aadressil Xxxxxxxxx x-x, ei tähenda, et need menetlusdokumendid edastati kostja elukohas, sest kostja oli märkinud oma elukohaks Xxxxx xx-xx. Kuna kostja ei elanud Xxxxxxxxx x-x, ei saanud ringkonnakohus lugeda maakohtu otsust kostjale kättetoimetatuks selle kättetoimetamisega nimetatud aadressile. Maakohtu otsus tuleb

§ 307

lg 3 järgi lugeda kostjale kättetoimetatuks alates selle tegelikust jõudmisest kostjani. Kostja väitis ringkonnakohtu järelepärimisele

1. jaanuaril
2. a saadetud vastuses, et ema andis talle maakohtu otsuse edasi
3. detsembril
4. a. Seega tuleb lugeda maakohtu otsus kostjale kättetoimetatuks nimetatud kuupäeval.
5. Kuna kostja sai maakohtu otsuse

§ 307lg 3 järgi kätte 28.

detsembril 2007. a, ei ole kostja lasknud mööda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Apellatsioonkaebuse võib

§ 632

lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Maakohus tegi otsuse

1. oktoobril
2. a. Maakohtu otsuse saab käesolevas määruses ülal toodud põhjendusel lugeda kostjale kättetoimetatuks
3. detsembril
4. a. Kostja esitas apellatsioonkaebuse
5. jaanuaril
6. a. Seega ei ole kostja mööda lasknud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ja puudub alus keelduda kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 1 p 2 alusel.

Ülaltoodu tõttu tuleb asi saata samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks

§ 638järgi.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu