RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-4-1-4-08 28. mai 2008 Eesistuja

) § 150 lg 4, mille kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt, ei õigusta pankrotimenetluse kulude väljamõistmist isikult, kes ei ole menetlusosaline. Kohus määras küll õigesti kindlaks ajutise halduri tasu ja kuluhüvitise, kuid hüvitada on neid võimalik üksnes pankrotivara arvel. Ringkonnakohus leidis, et vaatamata sellele, et ajutise halduri tasu osaliselt riigi arvel hüvitamise võimaluse näeb ette justiitsministri

1. detsembri
2. a määrus nr 71 "Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord" (edaspidi justiitsministri määrus), pole seda võimalik kohaldada, kuna justiitsministri määruse § 2 lg-d 8 ja 9 on põhiseadusega vastuolus. Ringkonnakohus tunnistas
3. märtsi
4. a määruse resolutsioonis justiitsministri määruse § 2 lg-d 8 ja 9 põhiseadusega vastuolus olevaks, jättis need kohaldamata ning algatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et põhiseaduse (PS) § 3 lg-st 1 ja § 94 lg-st 2 tulenev seaduslikkuse nõue tähendab, et ministri antavad õigusaktid peavad olema kooskõlas seadustega. Justiitsministri vaidlusalune määrus kehtestati selles sisalduva viite kohaselt

§ 23

lg 2 ja § 65 lg 5 alusel.

§ 23

lg 2 peaks sisaldama volitusnormi, mis võimaldaks justiitsministril kehtestada ajutisele haldurile riigi arvel tasu maksmise eeldused. Niisugust volitusnormi nimetatud säte ei sisalda.

§ 23

lg 2 võimaldab justiitsministril küll kehtestada ajutise halduri tasu piirmäärad ja korra hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamiseks, kuid ei sisalda volitust üldakti kehtestamiseks selle kohta, kelle arvel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitatakse, sealhulgas volitust kehtestada, et teatud tingimustel tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista riigilt. Justiitsminister on seadusliku aluseta korraldanud ajutisele haldurile tasu ja kuluhüvitise väljamaksmise riigi arvel. 7. Justiitsminister leiab, et justiitsministri määruse § 2 lg-d 8 ja 9 on põhiseadusega kooskõlas.

§ 23

lg-st 1 tuleneb ajutise halduri õigus saada kohtu määratud töö tegemise eest tasu. Seadus kohustab pankrotimenetluse algatamise eelduste olemasolul algatama pankrotimenetluse ja määrama ajutise halduri ka siis, kui võlgnikul puudub nende kulude kandmiseks vara. Nii on ka riigieelarve koostamisel võetud arvesse ajutise halduri tasu hüvitamise kulu, mis kajastub kohtute eelarves personali- ja muude majandamiskulude real. Riigieelarve seadusega on seadusandja ette näinud vahendid ajutisele haldurile tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Justiitsministri volitus tasu määra kehtestamiseks tuleneb

§ 23lg-st 2.

1. Õiguskantsler on arvamusel, et justiitsministri määruse § 2 lg-d 8 ja 9 ei ole asjassepuutuvad normid. Õiguskantsler leiab, et OÜ Primarius
2. jaanuari
3. a määruskaebus ei olnud lubatav osas, milles vaidlustati seda, et Eva Truuvergilt kui juhatuse liikmelt mõisteti solidaarselt OÜga Primarius välja ajutise halduri kulud. Harju Maakohtul ja Tallinna Ringkonnakohtul puudus alus selle menetlusse võtmiseks. Õiguskantsleri hinnangul saab põhiseaduslikkuse järelevalve olla lubatav üksnes siis, kui OÜ Primarius oleks pöördunud määruskaebusega Harju Maakohtu poole oma õiguse või huvi kaitseks. OÜ Primarius ei vaidlustanud maakohtu
4. detsembri
5. a määruses temale pandud kohustust tasuda ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud. OÜ Primarius määruskaebuse eesmärgiks oli muuta tema enda jaoks soodne otsus kahjulikumaks. TsMS § 3 lg-st 1 ja § 423 lg 2 p-st 2 tuleneb kohtu kaalutlusõigus jätta menetlusse võetud hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kui kohus võtab sellise hagi menetlusse ega jäta seda läbi vaatamata, peab kohus jätma selle rahuldamata. Samuti oleks Harju Maakohus pidanud määruskaebuse menetlusse võtmisel ja läbivaatamise otsustamisel arvestama TsMS §-ga 2, mis sätestab tsiviilkohtumenetluse ülesande tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Selleks, et OÜ Primarius tasuks ise kogu ajutise halduri tasu, ei ole määruskaebuse esitamine ning sellele järgnev kohtumenetlus isiku ega kohtusüsteemi jaoks kõige kiirem ja vähem kulukam lahendus, vaid vastav otsus on võimalik teha üldise lepinguvabaduse põhimõtte järgi.
6. OÜ Primarius ajutine pankrotihaldur Ene Ahas leiab samuti, et justiitsministri määruse § 2 lgd 8 ja 9 ei ole asjassepuutuvad. OÜ Primarius
7. jaanuaril 2008 esitatud määruskaebus ei olnud lubatav, puudus õiguslik alus selle menetlemiseks ning kohus oleks pidanud jätma määruskaebuse läbi vaatamata. KOHALDAMATA JÄETUD ÕIGUSAKTID
8. Justiitsministri
9. detsembri
10. a määruse nr 71 "Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord" (RTL 2003, 131, 2107; 2007, 68, 1208) § 2 lg-d 8 ja 9 sätestavad: "§
11. Ajutise pankrotihalduri tasu arvestamise alused [---]

§ 23

lg 2 ei sisalda volitusnormi, mis võimaldaks justiitsministril kehtestada ajutisele haldurile riigi arvel tasu maksmise eeldused, mistõttu on justiitsminister seadusliku aluseta korraldanud ajutisele haldurile tasu ja kuluhüvitise väljamaksmise riigi arvel.

1. Kohtute pädevuse ulatus õigustloovate aktide põhiseadusele vastavuse kontrollimisel tuleneb PS § 15 lg-st 1, mis seab piirid kohtu esitatud taotluse lubatavusele. PS § 15 lg 1 sätestab isiku õiguse kohtulikule kaitsele - igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Seega piiritleb sätte teine lause, et tegemist peab olema "oma kohtuasjaga" ning seadus, muu õigusakt või toiming peab olema "asjassepuutuv". Konkreetne normikontroll saab alguse konkreetsest kohtuasjast - üldjuhul isiku õiguste ja vabaduste kaitseks toimuvast haldus-, tsiviil- ja kriminaal- või väärteoasjast - ning selle kohtuasja menetlemisel peab olema tekkinud kahtlus asjassepuutuva ehk kohaldamisele kuuluva õigusakti põhiseaduspärasuses. Järgnevalt analüüsibki kolleegium, kas Tallinna Ringkonnakohus on justiitsministri määruse § 2 lgte 8 ja 9 üle põhiseaduslikkuse järelevalve algatamisel jäänud põhiseadusega ette nähtud kohtute pädevuse piiridesse. Kolleegium kontrollib, kas kohtu taotlus on lubatav.
2. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oli vaidlus ajutise halduri tasu väljamõistmise üle. Selleks, et kohus oleks pädev teostama põhiseaduslikkuse järelevalvet justiitsministri määruse § 2 lg-te 8 ja 9 üle, peaksid nimetatud sätted kitsendama selle vaidluse menetlusosaliste - võlgniku või ajutise halduri - õigusi ja vabadusi. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et ükski menetlusosaline oleks väitnud, et määruse § 2 lg-d 8 ja 9 rikuvad nende õigusi ja vabadusi. Ringkonnakohtu määrusest selgub, et kohtu taotlus ei olnud suunatud mitte menetlusosaliste õiguste ja vabaduste kaitseks, vaid sellele, et tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks norm, millest tulenes riigi kohustus hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotimenetluse raugemise korral. Kohtu eesmärk oli seega kaitsta riigi huve.
3. Põhiõiguste esmaseks ning peamiseks funktsiooniks on tagada igaühele kaitse riigi tegevuse eest - PS §-st 14 tuleneb seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus tagada isiku õigused ja vabadused ning PS § 13 järgi on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Osundatud põhiseaduse sätted viitavad selgelt riigile kui põhiõiguste ja vabaduste adressaadile, kellel on kohustus käituda ning võimalus oma võimu rakendada vaid põhiseadusega kooskõlas. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei pea PS § 15 lg-st 1 tuleneva õigusega kohtulikule kaitsele ning konkreetse normikontrolli eesmärgiga kooskõlas olevaks algatada käesoleval juhul põhiseaduslikkuse järelevalve riigi huvide kaitseks. Konkreetse normikontrolli eesmärk on siiski teenida eelkõige menetlusosalise huve. Juhul, kui riik leiab, et selle õigusakti alusel kehtestatud määras ajutisele haldurile tasu maksmine pole põhjendatud, on nii justiitsministril endal kui Riigikogul võimalus riigi huve väidetavalt kahjustav akt ise ära muuta. Samuti on PS § 139 kohaselt õiguskantsleri pädevuses teostada järelevalvet täidesaatva riigivõimu õigustloovate aktide üle ning algatada normikontroll justiitsministri määruse üle, kui ta leiab, et määruse § 2 lg-d 8 ja 9 on antud seaduse volitust ületades.
4. PS § 15 lg-st 2 ja § 152 lg-st 1 tuleneb iga kohtu kohustus tunnistada asjassepuutuv seadus, muu õigusakt või toiming põhiseaduse vastaseks ning see kohustus on kohtul ka siis, kui menetlusosalised ise sellist nõuet oma kohtuasja arutamise käigus ei esita. Sellele vaatamata jääb kohus kohaldamisele kuuluva õigusakti põhiseaduse vastaseks tunnistamisel seotuks PS § 15 lg-st 1 ja §-st 14 tuleneva isiku õiguste ja kohustuste kaitse tagamisega. Vaidlusalusel juhul saaks kontrollida eelkõige seda, kas ajutise halduri või võlgniku õigusi kitsendav asjassepuutuv õigusakt on vastavuses põhiseadusele. Sellekohast taotlust Riigikohtule esitatud aga pole. 17.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohtu poolt põhiseaduse vastaseks tunnistatud sätted võimaldavad ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui pankrotimenetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata. OÜ Primarius pankrotimenetlus lõpetati Harju Maakohtu

1. detsembri
2. a määrusega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudus vara tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku vara suuruseks 70 krooni 58 senti. Ringkonnakohtu poolt kohaldamata jäetud sätete põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistamisel puuduks kohtul võimalus kindlustada ajutisele haldurile tasu juhul, kui võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kolleegium leiab, et kohus ei käitunud PS § 15 lg 1 ja § 14 kohase õiguste ja vabaduste tagajana.
3. Konkreetse normikontrolli käigus kontrollitakse, kas õigustloov akt rikub isiku õigusi ja vabadusi. Kohtute pädevuses ei ole algatada konkreetset normikontrolli, kui see ei riku menetlusosaliste õigusi ja vabadusi. Seetõttu ei ole Tallinna Ringkonnakohtu taotlus lubatav ning tuleb PSJKS § 11 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Tunnistades nii võlgnikule kui ka ajutisele haldurile soodustava õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks, väljus ringkonnakohus PS § 15 lg-s 1 ja PSJKS § 9 lg-s 1 ettenähtud pädevuse piiridest. Kohaldamata jäetud normid ei piira ega riku menetlusosaliste õigusi ja vabadusi.
4. Kuna kolleegium leidis, et eelpooltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu taotlus jätta läbi vaatamata, ei pea kolleegium vajalikuks anda hinnangut õiguskantsleri ja ajutise pankrotihalduri Ene Ahase väidetele justiitsministri määruse § 2 lg-te 8 ja 9 asjassepuutumatuse kohta. Märt Rask, Peeter Jerofejev, Hannes Kiris, Villu Kõve, Harri Salmann