3-1-1-29-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-29-08 Otsuse kuupäev

1. mai 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi J. S. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-9427 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. S. kaitsja vandeadvokaat Uno Feldschmidt Asja läbivaatamise kuupäev
4. mai 2008, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
6. märtsi
7. a otsus J. S. süüdistusasjas KarS § 199 lg 2 p 4 järgi sisuliselt muutmata. Teha Harju Maakohtu
8. novembri
9. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
10. märtsi
11. a kohtuotsustesse täpsustus, millega lugeda J. S. poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 10 päeva.
12. Kassatsioon jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Harju Maakohtu
14. novembri
15. a otsusega tunnistati J. S. lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aastaks ja 2 kuuks. Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistusseadustiku § 68 lg 1 alusel arvati J. S.-i poolt eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
16. september
17. 1.1 J. S. tunnistati süüdi selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varastas
18. juulil 2007 Tallinnas XXXXX XXX X asuvast kauplusest "A" neli paari teksaspükse koguväärtusega 7380 krooni,
19. juulil 2007 Tallinnas XXXX XX asuvast kauplusest "S" 9 purki jumestuskreemi koguväärtusega 1791 krooni ja
20. septembril 2007 Tallinnas XXXXXXX X asuvast kauplusest "B" jope väärtusega 2725 krooni. 1.2 PK AS-i tsiviilhagi jättis maakohus läbi vaatamata.
21. J. S. esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustas talle mõistetud karistuse, taotledes selle kergendamist. J. S. kinnitas, et kahetseb puhtsüdamlikult kuritegude toimepanemist, ja lubas pärast vangistuse ärakandmist asuda koheselt tööle ning hüvitada kuriteoga tekitatud kahju.
22. Tallinna Ringkonnakohus jättis
23. märtsi
24. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni väited ei anna alust selle tühistamiseks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
25. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Uno Feldschmidt, kes palub tühistada ringkonnakohtu otsuse J. S.-le mõistetud karistuse osas ja mõista talle kergem karistus. Kassatsioonis leitakse, et maa- ja ringkonnakohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid, sh puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti ei ole kohtud piisavalt arvestanud süüdistatava isikut ja süüteo raskust.
26. Prokurör leiab kassatsioonivastuses, et kassatsioon on alusetu ja kohtuotsused on seaduslikud ning põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
27. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonis esitatud seisukohad ei anna alust maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ning J. S.-le mõistetud karistuse vähendamiseks. Kohtud on süüdistatavale mõistetud karistust piisavalt põhjendanud.
28. Samas märgib kolleegium, et Harju Maakohtu
29. novembri
30. a otsusest nähtub arvutusviga, mida ringkonnakohus ei kõrvaldanud ja mis seisneb järgnevas. Maakohus tunnistas J. S.-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõistis talle karistuseks vangistuse 1 aastaks ja 2 kuuks. Kuna kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluses, kohaldas kohus KrMS § 238 lg-t 2, vähendades süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Arvutuse tulemusena on kohus seejärel ekslikult lugenud ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 20 päeva, õige on aga 9 kuud ja 10 päeva.
32. aprillil 2008 tegi Harju Maakohus KrMS § 306 lg 5 alusel kohtuotsuses vea parandamise määruse, lugedes J. S.-i poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 10 päeva. Kriminaalmenetluse seadustiku § 306 lg 5 kohaselt on kohtul õigus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Seadus ei näe ette ajalisi piire paranduste tegemiseks. Kriminaalkolleegium leiab siiski, et karistuse mõistmisel tehtud arvutusvigade parandamine on võimalik kuni otsuse tegemiseni kõrgema astme kohtu poolt, kuna vastupidine lahendus võib viia vastuolude tekkeni kohtuotsuste vahel. Väljaspool käesoleva kriminaalasja lahendamise piire selgitab kolleegium, et kohtuotsuse jõustumise järgselt on kirjeldatud viga võimalik parandada KrMS §-des 431-432 sätestatud korras, s.o kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise menetluses.
33. Käesolevas asjas tegi maakohus kohtuotsuses vea parandamise määruse
34. aprillil 2008, s.o pärast ringkonnakohtu
35. märtsi
36. a otsust, millega jäeti maakohtu otsus muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kooskõlas käesoleva otsuse punktis 8 väljendatud seisukohaga ei ole sellisel määrusel õiguslikke tagajärgi.
37. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
38. märtsi
39. a otsuse J. S.-i süüdistusasjas KarS § 199 lg 2 p 4 järgi sisuliselt muutmata ja teeb Harju Maakohtu
40. novembri
41. a ning Tallinna Ringkonnakohtu
42. märtsi
43. a kohtuotsustesse täpsustuse, millega loeb J. S.-i poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 10 päeva. Kassatsiooni jätab kolleegium rahuldamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi